Aımaqtar • 15 Qarasha, 2021

3 trln 700 mlrd teńge

58 ret kórsetildi

Prezıdent janyndaǵy Ortalyq kommýnıkasııalar qyzmeti alańynda Almaty oblysynyń ákimi Amandyq Batalovtyń qatysýymen brıfıng ótti. Jıynda aımaq basshysy Táýelsizdik jyldarynda Jetisý jerinde qol jetken tabysty ister týraly aıtyp, Memleket basshysy belgilep bergen tapsyrmalardyń oryndalýy týraly áńgimeledi. 

Jýrnalıstermen ótken jyly júzdesýde óńirdegi ótkir máseleler de kóterilip, qoǵamdy alańdatqan birqatar suraqtarǵa jaýap aıtyldy.

Áýeli óńir ekonomıkasynyń órkendep ósýi jaıynda aıtyldy. Bul turǵyda jetisýlyq­tar maqtana alady. О́ıtkeni Táýel­sizdik jyldarynda Almaty oblysyndaǵy jalpy óńir­lik ónim 3 trln 700 mlrd teńgege jetken. Iаǵnı osydan 30 jyldaı ýaqyt buryn aımaq­tyń jalpy ónimin qarjyǵa shaq­qanda 35 mln teńge shamasynda ǵana bolǵan eken. Onyń ishinde ónerkásip ónimin shyǵarý 9,5 mln teńgeden 1 trln 200 mlrd teńgege deıin ósse, aýyl sharýa­shylyǵynyń jalpy ónimi bıyl 1 trln teńgeden asyp otyr.

– 30 jyl ishinde óńirde 14,5 mln sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi. Al bıýdjet túsimderi 1997 jylǵy 11 mlrd teńgeden búgingi kúni 742 mlrd teńgege deıin ósti. 30 jylda oblys ekonomıkasyna 6,5 trln teńge ınvestısııa quıyldy, – dep atap ótti brıfıngte A.Batalov.

Jalpy, óńdeý ónerkásibi Almaty oblysy ekonomıkasyn damytýdyń lokomotıvine aınalyp otyr. Osy jyldyń 10 aıynda ekonomıkanyń barlyq negizgi salalarynda turaqty ósim baıqalǵan. Máselen, qazir bul saladaǵy ósim 14,3 paıyzdy quraıdy. Atap aıtqanda, 10 aıdyń ishinde qýaty 1,2 mln tonnalyq, ınvestısııa kólemi 47 mlrd teńge bolatyn «Alasem» sement zaýyty iske qosylǵan. Sondaı-aq jylyna 100 mln lıtrge deıin alkogolsiz sýsyndar shyǵaratyn Pure Pack zaýyty jumysqa kiristi. Jyl sońyna deıin 7,2 myń ton­naǵa deıin jemis-kókónis ónim­derin óndiretin jáne tereń muzdatatyn Frosco kásipornyn, 6 myń tonnadan astam qury­lys materıaldaryn óndiretin «Alıýgal» jáne jylyna 10 myń tonna metall buıymdaryn da­ıyndaıtyn «Azııa temir LTD» zaýyttaryn iske qosý josparlanýda.

Al qazir oblysta «Koka-Kola», RG BRANDS, «Hamle», «Fılıp Morrıs», «Djeı Tı Aı», «Fýd Master», Danone, «Adal», «Knaýf-Gıps», «Alasem», «Efes» sııaq­ty álem­dik brend­ke ıe iri kásip­oryn­dar ju­mys istep tur. Trans­ulttyq kompa­nııa­lardyń úlesi de ósken. My­saly, respýb­lıka bo­ıyn­sha 19 joba bolsa, Jetisýda 9 joba jú­zege asýda. Tran­s­ulttyq kompanııalar tarapy­nan salynǵan jalpy ınvestı­sııa somasy 290 mlrd teńgeni qu­raı­dy eken. Munyń ishindegi tórt jo­ba – «Mareven Fýd», «Lýkoıl», Willo, «Fýd Mılls» júzege asyp, is­ke qosyldy. Iаǵnı olar ón­­­dir­­­gen ónim eksportqa shyǵary­lady.

– Jyl sońyna qaraı óner­kásip óniminiń kólemi 1 trln 300 mlrd teńgeden asady, shıkizattyq emes eksport 6 paıyz ósim­men 392 mln dollarǵa jetedi. Bul Elbasynyń tap­syrmasyna sáıkes qabyldanǵan ın­dýs­trııal­dyq-ınnovasııalyq da­mý baǵ­darlamasynyń nátıjesin­de múmkin boldy, – deıdi A.Batalov.

Taǵy bir qýanyshty jańalyq, jyl sońyna qaraı Almaty obly­syn­­da aýyl sharýashylyǵy­nyń jal­py ónim kólemi alǵash ret 1 trln teńgeden aspaq. Bıyl agro­sek­­tordy memlekettik qoldaý úshin 50 mlrd teńgeden astam qara­­jat bó­­­lin­se, onyń 43 mlrd teń­gesi sýb­­­sı­dııaǵa baǵyttaldy. Mun­daı sha­­­ra­larmen óńirdiń 15 myń sha­rýa­­­shylyǵy qamtylǵan. Nátı­je­sin­de, ob­lysta aýyl sharýa­shy­ly­­­ǵy da­qyldarynyń alqaby 972 myń gek­­tarǵa jetti. Onyń ishinde qant qy­­zylshasy 16 myń, júgeri 95 myń, kartop 40 myń gektardan asty.

– Aýyl turǵyndarynyń taby­syn arttyrý jáne azyq-túlik qaýip­­sizdigin qamtamasyz etý maq­­satynda agroónerkásiptik ke­shen­di damytý sharalary qabyl­daný­da. Biz 2025 jylǵa deıin qant qy­zylshasy alqabyn 53 myń gek­tarǵa deıin ulǵaıtý esebinen shıkizat óndirisi kólemin 2 mln tonnaǵa jetkizý jóninde aýqymdy mindet qoıyp otyrmyz, – dep atap ótti oblys ákimi. Bul úshin Kóksý jáne Aqsý qant zaýyttaryn jańǵyrtý arqyly olardyń jalpy bir jyl­daǵy óńdeý qýatyn 1 mln 100 myń tonnalyq deńgeıge jetkizý jos­parlanǵan. Sońǵy úsh jylda aı­maqta 39 myń gektar sýarmaly jer qaıta aınalymǵa qosylǵan. Al 2030 jylǵa qaraı sýarmaly jer kólemin 3 mln gektarǵa deıin ulǵaıtý mindeti tur. Onyń ishinde oblys boıynsha 138 myń gektardy qalpyna keltirý josparlanǵan.

– Bıyl 14 myń gektardy qal­pyna keltirý úshin ırrıgasııalyq qurylystarǵa 6,3 mlrd teńgege kúrdeli jóndeý júrgizilýde. Islam damý bankiniń qarjysy esebinen Eskeldi jáne Aqsý aýdandarynda sýarý jelileri qaıta jańartylyp jatyr, – deıdi A.Batalov.

Jalpy, aýyl sharýashylyǵy týraly aıtqanda agroónerkásip keshe­ni­niń damýy týraly únsiz qalý­ǵa bol­maıdy. Al oblysta bul sala boıynsha qaıta óńdel­gen ónim­niń eksporty 25 paıyz­ǵa ósip otyr. Iаǵnı taza tabys – 97 mln dollarǵa jetip, jalpy agroónerkásip kesheni eksporty­nyń 73 paıyzyn qurady. Munan bólek, Jetisý óńirinde ótken jylmen salystyrǵanda mal men qus sany orta eseppen 2 paıyzǵa ósken. Mal qystatý úshin oblys jemshóppen tolyq qamtama­syz etilip, 5,3 mln tonna azyq daıyndaldy. Jetisýlyqtar Mańǵystaý ob­lysynyń zardap shekken fer­mer­lerine gýma­nı­tarlyq kómek retinde 54 vagon shóp jóneltken.

– Oblysta barlyǵy 74,1 myń basqa arnalǵan 117 mal bordaqy­laý alańy jáne 26,1 myń basqa arnalǵan 84 taýarly sút fermasy jumys isteıdi, sonyń esebinen et óńdeý kásiporyndarynyń júk­temesi 72 paıyzǵa, sút zaýyt­tary­nyń júktemesi 85 paıyzǵa jetti, – dedi oblys ákimi.

Aımaqta áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlary­nyń baǵa­syn turaqtandyrý maqsatynda bir­qatar shara qolǵa alynǵan. Osy maqsatta turaqtandyrý qo­ryn quryp, jeńildikpen kredıt berý úshin jergilikti bıýdjetten qosymsha 1,7 mlrd teńge bólindi, onyń jalpy somasy 3,7 mlrd teńgeni quraıdy. Sonyń 3 mlrd teń­ge­si 0,01 paıyzben kásipkerlik sýbek­tilerin jeńildikpen nesıe­lendirýge jáne 700 mln teńgesi 8,7 myń tonna ónim satyp alýǵa baǵyttaldy.

О́ńirde óndiris qana órken jaıyp otyrǵan joq, shaǵyn jáne orta bıznes salasy da alǵa basyp keledi. Sonyń bir dálelin osy salada 270 myńdaı adamnyń eńbek etip otyrǵanynan kórýge bolady. Al jalpy oblysta 128 myńnan astam shaǵyn jáne orta bıznes sýbektisi jumys isteıdi. Sonyń nátıjesinde ótken 9 aıda bıýdjetke 144 mlrd teńge tústi, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńinen 1,8 ese artyq. Qoldanystaǵy baǵdarlamalar aıasynda 3 myńnan astam kásip­kerge 26 mlrd teńge somaǵa qoldaý kórsetildi.

– Jyl qorytyndysynda sha­ǵyn jáne orta bıznes sýbek­ti­leri shyǵarǵan ónim men kórset­ken qyzmet kólemi 2 trln teńgege jete­di, al onyń jalpy óńirlik ónim­degi úlesi ótken jylǵy 32,4 paıyzdan 34,3 paıyzǵa ulǵaıa­dy. Osylaısha, Memleket bas­shy­­synyń 2025 jylǵa qaraı shaǵyn jáne orta bıznestiń ónim óndirýdegi úlesin 35 paıyzǵa jetkizý týraly tapsyrmasyn biz kelesi jyly oryndaımyz, – dedi oblys ákimi.

Sondaı-aq bıyl Almaty oblysynda «Eńbek» baǵdarlamasy boıynsha belsendi jumyspen qamtý sharalaryna 60 myń jumyssyz jáne ózin ózi jumys­pen qamtyǵan azamattar tartyldy. Sondaı-aq, 251 myń adam jal­py somasy 10,3 mlrd teńge sha­ma­synda áleýmettik kómek alǵan.

О́ńirdegi ótkir máseleniń biri turǵyndardyń tabıǵı gazǵa qol jet­kizýi bolyp otyr. Qýanysh­ty­sy, bul másele jyldan jylǵa óz sheshimin ta­­ýyp, aýyldy kógildir otynǵa qosý isi ilgerileýde. Bıyl taǵy 13 eldi meken gazǵa qosylyp, tur­ǵyn­dardyń kógildir otyn­ǵa qol­jetimdiligi 61 paıyzǵa jetedi.

– Eldi mekenderdi gazdandyrý jáne jylý kózderin gazben jylytýǵa aýystyrý jumystary jalǵasyp jatyr. Byltyr biz oblys halqynyń 59 paıyzy­nyń, ıaǵnı 1,2 mln adamnyń gazǵa qol jet­kizýin qamtamasyz ettik. Bıyl taǵy 13 eldi mekendi qosý arqyly bul kórsetkishti 61 paıyzǵa jet­kizemiz, – deıdi óńir basshysy.

Byltyr Taldyqorǵan jáne Qapshaǵaı qalalarynda úsh qazandyq gazǵa aýysty­ryl­ǵan, bıyl Taldyqorǵan qalasy men Eskeldi aýdanynda taǵy úsheýi aýystyry­lyp jatyr. Memleket-jekemen­shik áriptestik aıasynda 101 kóppáterli turǵyn úı úshin 31 blokty-modýldi qazandyq ornatylýda, bul jumys kelesi jyly tolyǵymen aıaqtalady. Jyl basynan beri oblysta 835,4 myń sharshy metr turǵyn úı berildi. Jalpy qury­lys salasynda «Nurly jer» baǵdarlamasy bo­ıynsha bıyl 1 mln sharshy metr turǵyn úıdi salý josparlanǵan, sonyń 835,4 myń sharshy metri salyndy. Al qazir 1 824 páterli 271 turǵyn úı salynýda, sonyń ishinde 741 páterlik 121 turǵyn úıge turǵyndar qonys­ta­nyp úlgergen. Sonymen qatar je­ke­menshik qurylys uıymdary 952 páterlik 13 úıdi salyp, iske qosty. Oblys boıynsha 1 307 otbasy páter kiltin qolǵa alsa, onyń ishinde 327 kópbalaly jáne áleýmettik turǵyda az qamtamasyz etilgen otbasy bar.

 

Sońǵy jańalyqtar

Petr Iаn úzdikter qataryna endi

Jekpe-jek • Búgin, 16:05

Erteń Qazaqstan quramasy Beıjińge attanady

Qysqy sport • Búgin, 11:15

Uqsas jańalyqtar