Rýhanııat • 05 Jeltoqsan, 2021

Qazaqtyń Abyzy

335 ret kórsetildi

1999 jyly «Arys» baspasynan Ǵarıfolla Ánestiń jaýapty redaktorlyǵymen shyq­qan Á.Kekilbaevtyń «Dúnıe ǵapyl. О́leńder men drama» kitabyndaǵy onyń aqyn­dyq qyrymen qatar, ár jyldardaǵy jazylǵan osy óleńder jınaǵynyń «Tańǵy kálımadan» bastalyp, «Túngi kálımamen» aıaqtalatyndyǵyna kóńil aýdar­ǵym keledi. Osylaısha kemeńger Ábish Kekilbaıuly adamnyń ómirge kelýi men ómir­den o dúnıege ketýin «tań men túnge» teńep, 60 jasqa tolar aldyndaǵy ózi­niń oıyn túgendep, qorytqanǵa uqsaıdy.

Ol «Tańǵy kálımada»:

Qııamettiń qyl kópirimen ótpek

úshin súrinbeı,

Jerde beınet shegip baǵýǵa jaralǵam...

Atar tańyńnyń sharapatyn

Aldymen mynaý jerge ber;

Tamuqtyń soryn tarıhqa tartyp

Taryqqan beıbaq elge ber, – dese,

«Túngi kálımada»:

Ketýge jazsa, dál qazir

Qoryqpaımyn ólimnen.

Tursa bekem týǵan jer,

Bolsa esen týǵan el,

Qalsa bútin tuıaǵym,

Tursa túgel bosaǵam,

Osy ǵana ózińnen

Jalbarynyp suraımyn,

Qudyreti mol Qudaıym!, dep qaıy­ra­dy.

Osy shýmaqtarda Ábish Kekilbaevtyń bú­kil ómir joly, onyń ómirlik ustanymy men bolmysy, jeke basynyń dara qasıet­te­ri taıǵa tańba basqandaı kórinip turǵan sııaq­ty.

Ábish mektepke barysymen jaqsy úlge­rimimen kózge túsip, áýeli kolhozdyń jınalystaryna qatysyp, salmaqty sóz aıta biletin qabiletin kórsetedi. Bilimge qushtar bala sózge sheshen, ómirde ójet bolyp ósedi. Besinshi synypty bitirgen jyly Ábishtiń aýylyna geologter kelip, basshylardan jol kórsetetin oryssha biletin kisi taýyp berýdi suraıdy. Sonda eleýsiz aıdalada ósken on eki jastaǵy Ábishten basqa laıyqty eshkimdi tappaı, ony jandaryna qosyp bergeni kóp nárseni ańǵartsa kerek.

1955 jyldyń kúzinde Ábekeńe aıaq astynan Shahta orta mektebinen Úshtaǵan orta mektebine aýysýyna týra keledi. Sóıtse, Úshtaǵandaǵy jańa mektepke Ondy mektebinen toǵyzynshy synyp oqýshysy Ábishti alý týraly aýdan deńgeıinde sheshim qabyldanyp, oqyp jatqan mektebiniń dırektorynyń qarsylyǵyna qaramastan, Ábish Úshtaǵannan bir-aq shyǵady. Onyń ózindik sebebi de bar edi. О́ıtkeni Ábishtiń «Ádebıet jáne ıskýsstvo» jýrnalynda áńgimesi shyǵady jáne onyń ústine ol – jazýshy, dramatýrg bolam dep arman qýǵan bolashaǵynan úmit kúttirgen jas talant jáne komsomol uıymynyń hatshysy boldy. Mundaı «oljadan» kim bas tartsyn! Sondyqtan Úshtaǵan orta mektebiniń dırektory A.Qudaıbergenov aýdandyq komsomol komıtetimen kelisip, Ondy aýylynyń balalary Úshtaǵanda oqysyn degen aýdannyń nusqaýyn ózderimen ala kelgen eken. Osy máseleni aıaǵyna deıin sheshý úshin tipti aýdandyq partııa komıtetine deıin barýǵa daıyn turypty. Úshtaǵan mektebi muǵalimderi bolsa, Ábish atty balanyń óz mektepterinde oqıtynyna qýanady.

Ábish jańa mektepte de belsendilik tanytyp, qoǵamdyq jumysqa kóp kóńil bólip, osy oqý oshaǵynyń ómirinen qalys qalmaıdy. Ádebıet jáne drama úıirmelerine, qabyrǵa gazetin shyǵarý men mektepti bezendirý jumystaryna erekshe mán beredi. Aýdan eńbekshileriniń mıtıngilerine qatysyp, sóz sóılegen. Aýdandyq komsomol konferensııasynda respýblıkadan kelgen ókildi aýdandyq pıoner úıiniń dırektoryn orynsyz jábirlegenin betine basyp, qatty synǵa alady. Sóıtip, Ábish mektepti bitirmeı jatyp tek qana Mańǵystaýǵa emes, búkil Qazaqstanǵa tanymal tulǵaǵa aınalady. Onyń maqalalary aýdandyq, oblystyq, respýblıkalyq, tipten, odaqtyq gazetterde jarııalanady. Kózge túsip júrgen jas talanttyń kótergen máseleleri de sol kezderi qyzý talqylanyp, onda aıtylǵan synı pikirler oń baǵasyn alady. Ol, tipten, Jazýshylar odaǵynyń plenýmyna da shaqyrylady. Ortalyq komsomol komıtetiniń maqtaý qaǵazdarymen marapattalady. Osylaı bola tura, ol eshqashan asyp-tasyp, onysyn maqtanysh etpegen kórinedi. Bas-aıaǵy bir-eki jylda Ábish pen Saıyndar uıqyda jatqan Úshtaǵandy oıatady.

Osylaısha, jastaıynan-aq Ábishtiń tutas qoǵam úshin jaralǵan jan ekendigi kórine bastaıdy. Ol óziniń qoǵamǵa qa­jet­tigin bala kezinen sezinip ósedi. Ábish ja­synda pikir talastyrǵysh, kıe-jara sóılep ketetin shydamsyzdaý bala bol­ǵa­nymen, ol bilimi tereń, tili sheshen, sal­maqty oıly oqýshy bolǵan eken. Osy kezderi Ábishtiń «Lenınshil jas» ga­ze­tin­de maqalalary jarııalanyp, onyń atyn bıikke kóteredi. Ábekeń tym erteleý erjetip, balalyq shaǵy oıyn-saýyq, dý­mansyz ótedi. Onyń ornyna qara bala ómirdiń kóptegen suraqtaryna jaýap iz­deýmen aınalysady. Ol mektepte bar bol­ǵa­ny oqýshy bola júrip, jıǵan bede­li­niń arqasynda kóp tentekti jónge salady.

Ábekeń mektep bitirgen 1957 jyly Mańǵystaý oblysynda mektep túlekterine úndeý jarııalanyp, olardy tegis mal sharýashylyǵyna barýǵa shaqyrǵan qaýly shyǵady. Osylaı Almatyǵa oqýǵa túsý múmkindigine qaýip tónip turǵanda Ábishtiń ınstıtýtqa túsýine septigin tıgizgen obkom hatshysy N.Ońdasynov bolypty. О́ıtkeni ol kisi onyń óleńderi men basqa da jazǵan dúnıelerin kórip, olardy oqysa kerek.

Ábekeńmen qatar ýnıversıtetke tús­ken jastar Almatyny qazaqshaǵa, dás­túrge úıretedi. Ol ýnıversıtette oqyp júrip erte tanyla bastaıdy. M.Áýezov­tiń nazaryna iligedi. Sondaǵy ádebı bir­lestikti Q.Myrzalıevten keıin bas­qaryp, M.Áýezovti onyń otyrysyna shaqyrady. Sol kezdesýge Ǵ.Músirepov, Ǵ.Mustafın, Á.Sársenbaevtar da qatysa­dy. Á.Kekilbaevtyń jasaǵan baıandamasy olarǵa unaıdy. M.Áýezov qazaq áde­bıe­tine jańa tolqynnyń kelgenin sonda sezinse kerek. «Jylymyq» eski sar­qyn­shaqtardan arylyp, «alpysynshy jylǵylardyń» jańa tolqyny sahnaǵa shyǵady. Ábekeń Áýezovti ustazy sanady. О́zinen úlken aǵalarymen de jaqsy qarym-qatynasta bolǵan.

Ábekeń óse kele kisi oıyn kóp bóle ber­meı­tin baısaldy, sóz kezegin tosyp sóı­leıtin baıypty, ózgeniń kóńilin jaraqattaıtyn sózge barmaıtyndaı bolyp ózgeredi. Ábe­keńe sondaı-aq sabyrlylyq, kisi kóńi­lin jyqpaıtyn kishipeıildik, qanaǵat se­ziminiń moldyǵy, kisi janynyń ishki qu­by­lystaryn túsingishtik sııaqty qa­sıetter tán. Ol eshkimnen aqsha da, aqyl da suramaı ómir súrdi. Sózinde tura bildi. Ábish tek qana qara basynyń qamyn oılamaı, el qamyn sanasynda ustap, ash-toqtyǵyn sezdirmeı, janyn tereńge jasyra da, qarqyldap shynaıy kúle de bilgen.

Ol ózine qastyq istegenderdi keshirgen keshirimshil, keńpeıil jáne dúnıe malǵa da, abyroı ataqqa da talaspaǵan. Kemeńger Ábishtiń minezi, júris-turysynan keremet tazalyq pen shynaıy sezimderdi kórýge bolatyn. Ábekeń jeke kisiler týra­­­ly jaqsy da, jaman da pikir aıtpaıtyn. Ábish qıyndyqty kóp kórse de eshkimge jamandyq jasaǵan emes. Abyz Ábishtiń kisiligi men kishiligi kózge birden túsetin.  Ol ómirin, densaýlyǵyn, júıkesin usaq nárselerge onsha kóp shyǵyndamaı, eli men jerine adal eńbek etýmen sol bıiginen tómendemesten ómirden ótti.

Ábekeńniń áńgimesimen barlyǵyn ózine qaratyp alatyn qasıeti bolatyn. Ol kó­ńildi kezde ázilshil edi. Keıde otyr­ǵan­dar­ǵa kózin qysyp qoıyp, Aısáýle anasymen de ázildesip, kádimgideı erkeleıtin. Biletinder áýeli Ábishtiń kúlkisiniń esti­ligine de kóńil aýdarady. Al onyń ashýy kenetten naızaǵaıdaı shart-shurt etip, daýyldatyp, jaýmaı jadyrap ashylmaıtyndaı bolatyn. Ol bir mezgilde ań­qaýlaý, elgezek, aqkóńil, biraq qaıratty, tiri kezinde-aq ańyzǵa aınalǵan dara tulǵa, tereń oılaıtyn sheshen edi. 

Saıasatqa aralasqan Á.Kekilbaev ha­lyq­­­qa qyzmet etýdiń úlgisin kórsetti. О́ıt­­keni ol óz oıyn jetkizip, sózin ótki­ze aldy. Táýelsizdiktiń qarsańynda-aq hal­qymyzdyń basyna tónýi múm­kin qaýip-qaterlerdi kóre bildi. Lıbe­ral­dyq demokratııanyń rýhanı qundy­lyq­­tarymyzdyń negizin shaıyp, onyń qo­ǵam­dy azǵyndyqqa uryndyrý qaýipine kóńil aýdardy. Bul máseleniń ótpeli kezeńde qatty daǵdarysqa ushyratyp, bárin teriske shyǵaryp, aýzyna kelgenin aıtyp, toǵysharlyqqa salynýdyń óris alatyndyǵyn bildi. Á.Kekilbaev ulttyq bolmystyń qyspaqqa túsýi men basqa keleńsizdikterdi aldyn alýdyń jolyn qarastyrdy. Ol adamnyń jan-dúnıesine úńilip, shyndyqty ashyq aıtyp, ótpeli kezeńniń túıtkildi máselelerine qatysty óz pikirin bildirip, halyqtyń sanasyn jaralap, ony adastyrmaýdyń qamyn oılap, qoǵamdy alaýyzdyqtan saqtandyrdy.

Qazaqstannyń jańarýy tusynda onyń ereksheligin ashyp kórsetip, qoǵamdyq ortada kúdikti seıiltýge óz úlesin qosty. Ábekeń týyndaǵan problemalar men alda turǵan mindetterdi halyqqa túsinikti tilimen jetkize bildi. Demokratııa men naryq, quqyqtyq memleket pen azamattyq qoǵam qurý, birlik pen ultaralyq úı­lesimdilik máselelerin durys paıymdaý arqyly ol Táýelsizdiktiń ornyǵýyna orasan zor úles qosty. 1990-2015 jyldar aralyǵynda «Egemen Qazaqstan» gazetinde Á.Kekilbaevtyń 144 maqalasy jarııalanypty. 25 jylǵa bul kóp emes sııaqty. Alaıda osy materıaldardyń jalpy kólemi 1 500-ge jýyq betti qu­ra­ǵan. Bunyń syrtynda Ábekeń «Qazaq ádebıeti», «Jalyn», «Ana tili», «Aıqyn», «Jas alash», «Astana aqshamy» jáne t.b. respýb­lı­kalyq jáne oblystyq basylymdarda maqalalar jarııalap, suhbattarynda turaqty túrde óz pikirin aıtyp otyrǵan. Al onyń kósemsózderiniń orny men rýhanı-mádenı turǵydaǵy mańyzdylyǵy jaǵynan alatyn orny erekshe. Ol jeke áńgimeniń arqaýy bolýǵa laıyq. Endeshe, Ábekeńniń sheshendigi kóptegen taqyryptar men su­raq­tardyń basyn ashýǵa kómegin tıgizdi. Osydan bolar, Á.Kekilbaev kez kelgen qyzmet pen mindetti qaltqysyz atqara bildi jáne halyq pen qoǵamǵa eńbek etip, táýelsizdiktiń shejireshisine aınaldy.

Á.Kekilbaev jazýshylyq pen memle­ket­tik qyzmetti qatar alyp júrdi. Klara Jumabaıqyzynyń aıtýynsha ol «Úrker» men «Eleń alań» romandaryn tańǵy beske deıin tistenip otyryp jazyp, aldyńǵy tisteri túsip qalyp, ony Germanııaǵa ba­ryp saldyryp kelipti. Jazý ústinde úı­degi balalardyń shýlaǵandaryn da ele­­meıdi eken. Biraq ne jazsa da, bárin anyq­tap, túsinbeı, ony óz kózimen kórmeı, sol tarıhı oryndardy aralamaı turyp eshteńe jazbaǵan kórinedi. Abyz Ábish jazý stolyna kitaptardy toltyryp, qa­ǵaz­ǵa shuqshıyp únemi oı ústinde otyratyn. Keıde mazasy ketip, ornynan turyp, ersili-qarsyly júretin. Ondaıda kúbirlep sóılep te ketetin-di. Sodan soń qaıta otyryp jaza bastaıtyn. Klara apaı ol kisiniń kúni boıy qyzmette bolyp, túnimen jazý jazatynyn aıtatyn. О́ıtkeni ol Ábekeńniń jatarda stol basynda otyr­ǵa­nyn, al tań erteń de sol shuqshıǵan qal­pyn jıi kórip, densaýlyǵyna alańdap qınalatyn, nalıtyn-dy. Tipten, onyń stolǵa basyn qoıyp, sol kúıinde uıyqtap jatqandyǵynyń da talaı kýási bolǵanyn estidik.

Ábish Kekilbaev týǵan jurty Myrzaıyr qudyǵynyń basyna barǵanda sheshinip, ústine sý quıdyrtsa, al Kóriktitóbedegi ózi talaı qonǵan jurtynda jerge aýnap turmaı, ketpeıdi eken. Osylaısha, Ábekeń týǵan jerdiń qasıetin boıyna qýat etip jınap, nár alyp qaıtatyn kórinedi. Ábekeń 45 jyldan soń sol baıaǵy geologter qazǵan qudyqtardy, oıǵan shrýptaryn, tilgen saılaryn umytpaı áńgime arqaýy etetin. Tolyp jatqan mıneral tastardyń attaryn umytpaı, jatqa aıtatyn. Olardyń quramynyń sol jerde ósip turǵan ósimdikke tıgizer áserin, basqa da jaǵdaıattar men qubylystar týraly aıtqanda Ábekeńe jurt tań qalatyn. Endeshe, Ábekeńniń sheksiz bilimi tek qana Mańǵystaý ólkesiniń tarıhy jáne ańyzymen shektelmeıdi, ol jan-jaqty tarıhı tanymdyq sıpaty bar tereń planetarlyq mánge ıe.

Ǵulama jazýshy Ábekeń Qudaı bergen talan­tynyń, kóregendiginiń arqa­syn­da kóziniń tirisinde-aq «kemeńger Ke­kil­baevqa aınaldy». Z.Qabdolov aıt­qan­daı, «M.Áýezov qazaq ádebıeti degen arǵy­maǵymyzdyń altyn jaly bolsa, Á.Kekilbaev sol arǵymaqtyń kúmis kekili». Al «Manastyń» 1000 jyl­dyǵynda Á.Kekilbaevtyń qyrǵyz halqy­na Manasyn basqa qyrynan qaıta tanyt­qa­nyna Sh.Aıtmatov joǵary baǵa berip, óz halqynyń atynan alǵysyn bildire otyryp, «Manas» dastanyna basqasha kózben, Ábish kózimen qaraıtyn boldyq depti. Jalpy, Abyz Ábish mıfologııany ıgerý arqyly ótken men búginniń mańyzdy máselelerin qozǵap, keleli taqyryptardy kótere bildi. Ábish Kekilbaevtyń týǵan halqynyń ómir saltyna, ádet-ǵurpyna degen perzenttik mahabbaty óte tereńde jatyr. Sondyqtan Ábekeń ómiriniń sońyna deıin qoǵamnyń shynaıy iltıpatyna bóle­nip ótken biregeı tulǵa.

Á.Kekilbaevtyń álemi men keńistigin, onyń baı rýhanı murasyn biz áli tolyq tanyp-bilip bolǵan joqpyz. Ábishtiń biliminiń kókjıegi sheksiz. Ol – adam sanasynyń evolıýsııasyna den qoıǵan sýretker jáne fılosof. Ábekeń sonymen birge logıkasy myqty, kórkem oılaý júıesin tereń meńgergen, óz oıyn júıeli túrde jetkize alatyn maıtalman qalamger. Danyshpan Ábish zamanynyń tamyrshysy retinde adam mineziniń tabıǵatyn túsinip, qoǵamdyq úrdistegi ártúrli úderisterdiń ózara baılanysyn uǵa bildi. Qo­ǵamdyq damý úderisterin tanyp, bilý­de­gi onyń orny oısyrap qalǵanyna qaramastan, dana Á.Kekilbaevtyń esimi men tulǵasy asqaqtap, Abyzdyń mádenı, rýhanı, tarıhı jáne qoǵamdyq-áleýmettik murasyna degen suranystyń ýaqyt ótken saıyn arta túseri anyq.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Ábish Kekilbaevtyń ádebı álemin shek­siz dúnıe, kópqyrly, maǵynaly mu­ra­ǵa teńep, Ábekeńdi «qazaqtyń abyzy», qazaq ádebıetiniń klassıgi, ulttyq ıntellıgensııanyń kórnekti ókili dep, oǵan laıyqty baǵasyn berdi. Sondyqtan da bolar Ábish Kekilbaevtyń ómirden oz­ǵandyǵyn «halqy aspan men qyryq myń jyldyq dastannyń, sanaly ulttyń ary menen danalyqtyń dáni kóship bara jat­qan­men» teńedi. Abyzdyń aqyry – jańa ańyzdyń bastalǵanyn kórsetti desti... Endeshe, naǵyz Ábishtaný endi bastaldy...

 

Sońǵy jańalyqtar

Elimizde taǵy 4 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • Búgin, 10:41

Ustazdyń aty ólmeıdi

Bilim • Búgin, 10:30

Karapastyń qarqyny kúshti

Sport • Búgin, 10:29

«Kaspıı» kósh bastady

Sport • Búgin, 10:27

Medısınalyq poıyzdar jolǵa shyqty

Medısına • Búgin, 10:17

Tórtinshi orynda qalyp qoıdy

Sport • Búgin, 08:59

«Jas daryn» baıqaýy ótti

Aımaqtar • Búgin, 08:58

Elıtadaǵy ornyn saqtap qaldy

Hokkeı • Búgin, 08:55

«Jasyl» ósim ornyqty damýǵa jeteleıdi

Ekologııa • Búgin, 08:52

Jarqyn beınesi jadymyzdan óshpeıdi

Qazaqstan • Búgin, 08:50

Adaldyq pen shyndyqty shyraq etti

Qazaqstan • Búgin, 08:48

Kóshelerde sý kólkimeýi úshin...

Ǵylym • Búgin, 08:44

Daıyndyq jumystary júrip jatyr

Referendým-2022 • Búgin, 08:35

Jastar jaýapty tańdaý jasaýǵa daıyn

Referendým-2022 • Búgin, 08:30

Bul – ózekti máseleni birlesip sheshý joly

Referendým-2022 • Búgin, 08:28

Halyq pen bıliktiń úılesimi

Referendým-2022 • Búgin, 08:25

Bolashaq zańgerlermen kezdesti

Referendým-2022 • Búgin, 08:18

Erteńge degen senimdi oıatady

Referendým-2022 • Búgin, 08:15

52 elde 65 ýchaskelik komıssııa quryldy

Referendým-2022 • Búgin, 08:10

Uıymdastyrý men ótkizý jumystary pysyqtaldy

Referendým-2022 • Búgin, 08:06

Salyq túsimderi byltyrǵydan joǵary

Ekonomıka • Búgin, 08:00

Uqsas jańalyqtar