Shymkent – beıbitshilik, dostyq pen kelisim mekeni

Toqsanynshy jyldary el turǵyn­dary birqatar áleýmettik-ekonomıkalyq qıyndyqty bastan ótkerdi. Josparly ekonomıkadan naryqtyq ekonomıkaǵa ótken kezde iri kásiporyndardyń ju­my­syn toqtatýy, jalaqynyń aılar boıy tólenbeýi, turmys jaǵdaıynyń tómendeýi, jappaı jumyssyzdyq syndy problemalar el aýmaǵynda turatyn san alýan ult ókilderiniń sanasyna aıryqsha áser etti. Birazy tarıhı Otanyna qonys aýdardy. Al bolashaǵyn egemen elmen bekem baılanystyrǵan etnos ókilderi búginde bizben birge baqytty ǵumyr keship keledi.

Saıasat sahnasyndaǵy jas memle­ket­tiń egemen el retinde qalyptasyp, ósip-órkendeýine jáne ishki birlikti bekem­deýine barsha el azamattary aıryq­sha úles qosty. Bul týraly Elbasy: «Táýel­sizdik pen azattyq bekerden-beker emes, aldyńǵy urpaqtardyń qanymen, kóz jasymen keldi. Endi osyny qorǵap qalý úshin jerimizdiń bútindigin, elimizdiń yntymaǵyn saqtaýǵa ár azamat, ár qa­zaq daıyn turýy qajet. Onsyz biz el bolyp irgemiz kóterilmeıdi», dedi. Ýaqyt óte bul sóz shyndyqqa aınaldy. Qazaq­stan­nyń turaqtylyǵyna, eldiń damýy men ál-aýqattyń jaqsarýyna tur­ǵyn­dar­dyń tikeleı jaýapty ekendigin qoǵam múshe­leriniń basym bóligi sezindi.

Ishki turaqtylyq pen qoǵamdy top­tastyrý baǵytynda biz shyn máninde birlik pen tatýlyqtyń ozyq úlgisin kór­set­tik. 1995 jyly Qazaqstan Respýb­lıka­synyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursul­tan Nazar­baevtyń bastamasymen qu­ryl­ǵan Qazaq­stan halqy Assambleıasy búgin­de el aýmaǵyndaǵy barsha etnos ókil­derin bir shańyraq astyna birik­tir­gen berekeli birlik ınstıtýtyna aınaldy.

El turǵyndary – birlik, kelisim jáne órkendeý týraly asyl murattardy qalyptastyrýǵa tikeleı ózi jaýapty ekendigin túsindi. Táýelsizdiktiń tátti dámi barshamyzdy el ıgiligi jolynda jumyla jumys isteýge úıretti.

2018 jyly Shymkentti el aýmaǵyn­daǵy iri qalalar qataryna qosý týraly Memleket basshysynyń tarı­hı Jarlyǵy shyǵyp, mıllıondy qala retinde damýdyń dańǵyl jolyna tústi. Jańa mártebe berilgennen keıin qalanyń ónerkásip ónim kólemi 2018 jyly 492 mlrd teńgeden 2020 jyly 670 mlrd. teń­­gege asty.

Táýelsizdik jyldary qalaǵa salynǵan ınvestısııa kólemi 2,6 trln teńgege jetse, sonyń teń jartysy nemese 1,3 trln teńgesi respýblıkalyq deńgeıdegi qala atanǵannan keıin tartyldy. Táýelsiz­dik jyldarynda Shymkentte 6,5 mln sharshy metr turǵyn úı salynsa, onyń 2 mln sharshy metrden astamy sońǵy úsh jylda paıdalanýǵa berildi. Bıyl jyl sońyna deıin alǵash ret 1 mln sharshy metr baspana tapsyrylady.

Búginde 1,1 mln-nan astam turǵyny bar úshinshi megapolıs halqynyń úsh­ten birin basqa etnos ókilderi quraıdy. Qoǵamdyq keli­sim men jalpyulttyq birlik salasyn­daǵy memlekettik saıasat aıasynda qala­lyq assambleıa mańaıyna toptasqan 17 etnomádenı birlestik el ıgiligi jo­lyn­daǵy baısaldy bastamalar men bir­likti bekemdeýge atsalysyp, qala aýma­ǵynda júıeli jumystardy jumyla atqarýda. Al Assambleıa janyndaǵy Qo­ǵam­dyq kelisim keńesi, Analar keńesi, Medıasııa kabıneti, «Jańǵyrý joly» jastar qozǵalysy syndy qoǵamdyq qurylymdar qashanda yrysty yntymaq jolyn jalǵap, tatýlyqty tuǵyrynan túsirmeýge súbeli úles qosýda.

Qazaqstan halqy Assambleıasy ju­mys istegen 26 jyl ishinde:

- qazaqstandyq biregeılik pen aza­mat­tyq negizinde etnostardyń toptasýy men yqpaldasýy qamtamasyz etildi;

- halyqaralyq standarttarǵa sáı­kes qazaq­standyq etnostardyń tilderin, dástúrlerin, mádenıetterin damytý úshin jaǵdaı jasaldy;

- memlekettik til retinde qazaq tili­niń biriktirýshi rólin taný qamtamasyz etildi;

- Qazaqstan etnostary tarapynan etnosaralyq qatynastardy depolıtızasııalaý qamtamasyz etildi;

– Qazaqstan etnostaryna syrtqy yqpal etý faktorynyń jáne olardyń syrtqy saıası kúshter múddeleriniń jolserigine aınalýynyń aldyn aldy.

Assambleıa músheleriniń atsaly­sýymen «Alǵys aıtý kúni», «Naýryz», «Qazaqstan halqynyń birligi kúni», «Ofa­rın», «Sabantoı» jáne etnos­tar­dyń tili, mádenıeti jáne salt-dástúri kúnderi dástúrli atalyp ótýde.

Analar keńesi bilim mekemelerinde 80-nen astam is-shara ótkizip, «Ulttyq tárbıe – ult bolashaǵy», «Qyz – eldiń kórki», «Aq oramal», «Qazaqtaný» syndy jobalardy iske asyrdy. Jalpy, As­sambleıanyń medıatıvtik alańdarynda 53 daýly másele qaralyp, sheshimin tapty. Qalalyq Assambleıa janyndaǵy «Jańǵyrý joly» jastar qozǵalysy 16 bastama kóterip, ony maqsatty iske asyrdy. Qazaqstan halqy Assambleıa­synyń «30 ıgi is» jobasy aıasynda etnos kásipkerleriniń qoldaýymen qalalyq Assambleıa tarapynan 41,5 mln teńge­niń qaıyrymdylyq kómegi úılestiril­di. Budan bólek Rıdderde tilsiz jaý­dyń sal­darynan qıyndyqqa tap bolǵan otan­dastarymyzǵa Assambleıa músheleri 12 mln. teńgeniń gýmanıtarlyq kómegin jóneltti.

Eresek etnos ókilderiniń memleket­tik tildi meńgerýge degen qulshynysyn qoldaý maqsatynda «Tiltanym» jo­ba­syn qolǵa alyndy. Jergilikti tele­ar­na­nyń qoldaýymen «Birligi bekem el» tele­baǵdarlamasy ázirlenip, onyń ár shyǵa­rylymy etnostardyń Qazaqstan qoǵamyna kirigýi men qoǵamdyq kelisimdi saqtaý baǵytynda qala aýmaǵynda at­qa­rylǵan jumystarǵa arnalýda. Al jas býynnyń memlekettik tilge degen qyzy­ǵýshylyǵyn qoldaý jáne qazaq tilin etnostar arasynda ilgeriletý maq­­satynda «Myń júırik» jobasy iske asty. Oǵan el aýmaǵynan 5-12 jas ara­ly­ǵyndaǵy 300-den asa jasóspirim qatysyp, ózderiniń memlekettik tildi je­tik meńgergenin dáleldedi.

Bul qalalyq Assambleıa atqarǵan jumystardyń bir bóligi ǵana. Alda Memleket basshysy, QHA Tóraǵasy Qasym-Jomart Toqaevtyń Qazaqstan halqy Assambleıasynyń Keńesinde ber­gen tapsyrmalaryn iske asyrý baǵy­tynda maqsatty jumys istep, jalpy­ulttyq birlikti nyǵaıtýǵa aıryqsha basymdyq beremiz. Analar keńesiniń qyzmetin jandandyryp, «Mádenıetti ana – mádenıetti ult», «Qazaqtaný», «Myń bala» syndy jobalardy iske asyramyz.

Bıyl qyrkúıekte qaladaǵy Qazaq­stan halqy Assambleıasy ǵımaraty Túrkistan oblysynan Shymkent qala­synyń teńgerimine ótti. Atalǵan ǵıma­rat qalalyq Assambleıanyń qyzmetin qamta­masyz etetin qurylymdarǵa be­rildi. Endigi maqsat – eńseli nysandy ashyq dıalog alańyna aınaldyrý. Onda mádenı-kópshilik is-sharalarmen qatar, tilderdi oqytý kabıneti, Dostyq mýzeıi jáne kovorkıng ortalyǵyn ashý kózdelip otyr. Medıasııa kabınetin zaman talabyna saı jańǵyrtyp, qoǵamdyq medıatorlardyń bilim-biligin arttyrýǵa nazar aýdaramyz.

Etnomádenı birlestikter janyndaǵy shyǵarmashylyq toptardyń kúndelikti daıyndyq jasaýyna jaǵdaı jasap, keler jyldan bastap qalada qalyptasqan etnosaralyq ahýalǵa toqsan saıyn ke­shendi monıtorıng júrgizemiz. Bir sózben aıtqanda, ishki birlikti bekemdep, tirlik­ti túzeýge qatysty kez kelgen usynys-­pi­kirdi tyńdap-talqylaýǵa Assambleıa alańy árdaıym ashyq bolady.

Bıyl el Táýelsizdigine 30 jyl. Tatý­lyqty tý etip, yrysty yntymaq jolyn ustanǵan elimiz osy merzimde birtalaı belesti baǵyndyrdy. «Baq bererde elge yrys qonady, ustanǵan joly durys bolady» degen halyq danalyǵynda aıtyl­ǵandaı, artta qalǵan otyz jyl jú­rip ótken jolymyzdyń durystyǵyn dáleldedi. О́z kezeginde elimizde birlik pen tatýlyqtyń saqtalýyna shyraıly Shymkent qalasy turǵyndarynyń qosyp otyrǵan laıyqty úlesi bar.

Baǵyndyrǵan belesterimiz ben jet­ken jetistikterimiz – aýyzbirshilik pen shy­naıy túsinistiktiń jemisi. En­deshe, berekeli birlik jolyn jalǵap, turaq­tylyqty táýelsizdigimizdiń basty tuǵy­ryna aınaldyrý – bizdiń býynǵa júk­telip otyrǵan mindet. О́z kezeginde kez kel­gen qoǵam múshesi osy mereıli min­detti iske asyrýdan shet qalmaýǵa tıis.

Murat ÁITENOV,

Shymkent qalasynyń ákimi,

qalalyq QHA tóraǵasy