О́ner • 13 Qańtar, 2022

«Ýa, Záýresh...»

62 ret kórsetildi

Sońǵy onjyldyqtar júzi boldy, Muhıt saldyń «Záýresh» áni haqynda jarııalanymdar jaryq kórip, áıgili áýenniń ańyzy men aqıqatyn alashqa aıqyndaýmen keledi. Jergilikti ólketanýshylar men zeıindi ónertanýshylar ortaǵa salǵan qundy derek-dúnıeler arasynan erekshe ataıtynymyz – áýensazdyń abyzy I.Jaqanov pen osynaý án-ápsana jaıyna áýel bastan qanyq ónerpaz da shejireshi B.Kárten jazyp júrgen sáýleli syr-namalar. Ánniń shyǵý tarıhy men keıipkerleri týraly tyń da tanymdyq oqıǵalarmen qalyń qaýymdy yntyzar etken qos qalamger týyndylarynan keıin aıtatyn nárse azdaı-aq.

 

Degenmen «Záýresh» ánine qatysty áli de naqtylanyp, anyq­tap jazatyn, jańasha paıym­daıtyn jaıttar bar­shylyq. О́ıtkeni áýenin árli áńgi­memen áspettep, shyrqalar sazy men sherter syryn kelistirgen kórkem baıandardyń keıbir tusy shyn ómirden birshama alshaqtaıdy. Bul taqyrypty arnaıy zerttegen emespin, biraq onyń týyndaý oqıǵasy, keıipkerleriniń dáýir-dáýreni ózime aıan tarıhı tulǵalardyń bastan keshken kepteri bolǵasyn keıbir tus­­paldardy kórkem ańyzdan kú­­mánsiz aqıqatqa burýǵa yq­tııar­myn.

pÁsirese, Muhıttyń osynaý muńly murasyna qatysty jer­gilikti zerdeliler usynyp, zııaly zertteýshiler ustanyp kelgen – Záýreshtiń Yrǵyz jerinde ǵumyr keshýi, tipti zıraty men qulpytasy sonda ekendigi týraly sanaǵa sińgen senim, eldiń eren yqylas-qalaýy. Osy izgi nıetten kelip, «ataqty sal Muhıttyń ánindegi Záýresh Yrǵyzda ǵumyr keshipti» hám «Záýreshtiń jany jannat tapqan jeri Yrǵyz» degen senimdilik, «zıratyn tap­tym, Záýresh Yrǵyzda jatyr» degen ba­tyldyq ornyqqaly biraz boldy.

«Ýa, Záýresh, seniń úshin el­den kel­dim...». Iá, azaly áýen­niń alǵashqy joly-aq baýyr eti balasynyń mezgilsiz qaza­­syna qasiretti ákeniń shal­ǵaıdan jetkenin uqtyrar edi. Zert­teýshiler de osy sherli sapardyń shylaýynan shyǵa almaı, eki shalǵaı Jasqus pen Yrǵyz arasyna oısha at arytady eken-di.

Áýelegen árli de, zarly saz­dyń tebi­renter tabıǵaty, el aýzyn­­daǵy erkin esteliktiń talantty ádebıetshilerdiń qa­lam qudiretimen qulpyrýy – Záýresh hı­kaıasyn halyqtyń kórkem es­tetıkalyq ańyz-ápsanasy etip áspettedi.a

Záýresh taǵdyryna qatysty jurt­shylyqqa jarııalanyp júrgen: Medet tóreniń otyz uly men jalǵyz qyzy bolýy; qazaly áke shyǵarǵan kókirek zaryna Muhıt saldyń zırat basynda án shyǵarýy; súıgen jardyń romantıkalyq qosaǵy Álmuhamed ofıserdiń atasy Seıdáli sultan Pýgachev kóterilisiniń qa­harmany ekendigi sııaqty ýaqyt pen kezeń shyndyǵymen qıyspaı jatatyn jaıttar jeterlik. Záýreshtiń aıaýly beınesi men asyl bolmysyn qıly qııaldan – qımas qısynǵa balaıtyn tustar birshama. Osynaý tujyrymdar tizbegin sol kúıi aına-qatesiz qabyldaýǵa da bolar edi. Biraq keıde tarıhı derekter, muraǵattyq málimetter oqıǵany bas­qa arnaǵa buryp, basqasha syr shertetini bolmasa.

Endeshe Jáńgir han ordasy­nyń erke qyzy qııandaǵy Yrǵyzǵa qalaı kelin bolyp tústi degennen bastaıyq. Birden basyn ashyp alatyn, talaı kóńildi kúp­ti etetin áńgimeni de kesip aı­taıyq. Záý­resh Yrǵyzda ǵumyr keshken de, bul me­kenge tabany tıgen de emes. Ákesi Medet sul­tannyń ómirbaıany da biz úshin alaqandaǵydaı aıan. Han ordasy Jasqustyń pendesi, Nuraly hannyń bel nemeresi, týǵan jyly – 1811, sheni – áskerı starshına. Orys tili men zań­namasyn jetik bilip, on segiz jasynan Jáńgir hannyń shekara shebinde kazachestvomen kıligetin kúrdeli isterdi sheshýge aralasqan jigerli jan. Jáńgirmen birge 1839 jyly Pe­terbýrgke baryp, I Nıkolaı pat­shanyń qyzy kinájne Ma­rııa­nyń neke qııý saltanatyna qatysqan. Jaıyq kazaktarymen jer daýynda dálelderi ústem túsip, tarazy basyn qa­zaq paıdasyna ıip otyrǵan. Sol úshin de ortalyq saıasattyń qyryna iligip, 1852 jyly ákimshilik qyzmetten shet­tetildi. Keler qysta inisi Esken­dir ekeýi jalǵan jalamen Oral túrmesine qamaldy.

Qyzy, jasóspirim Záýreshtiń aıtýly oqıǵaǵa alǵash keıipker bolatyny osy jyl. Medettiń ákesi Shóki sultan Jáńgir hannyń ýáziri sanatyndaǵy aqylshy aǵa­sy edi. Anasy Básheke hanym da jetpiske kelgen shaǵynda eg­delikke boı aldyrar osal jan emes-ti. Eki balasy birdeı temir torǵa qamalǵanǵa shydap otyra almaı táýekeldi jolǵa attandy. Medetqalıdyń eki áıelin, eki jasóspirim qyzyn, Eskendirdiń ulyn, kishi balasy Mirhaıdardy, taǵy bir qyzyn ertip qystyń kózi qyraý 1853-tiń 18 aqpany kúni Orynborǵa jetip, Perovskııdiń qabyldaý bólmesine kıe-jara kiredi eken.

Án týraly ańyzda aıtylatyn «ákesi isti bolǵanda Záýresh patshaǵa kirip, aqyl-kórkimen arasha túsip aqtap alǵan eken» deıtin alypqashpa áńgimege arqaý oqıǵa osynaý. Úlken sheshesi ól­keniń bas ákimine qolynan je­tek­teı kelgen Medettiń eki jas­óspirim qyzynyń biri Záý­resh ekenin ańǵaramyz. Jasy segiz-toǵyzdarda deımiz, sebebi mu­raǵattaǵy jazylý tiline jú­ginsek: «odna ız nıh mat sýltana Vnýtrenneı ordy voıs­kovogo starshıny Medetgalııa Chý­kına, a trı sýt: ego jeny, odna ız nıh sestra; chto ız treh deteı – dvoe sýt malo­­letnıh do­cherı etogo sýltana, a mal­chık est syn sýltana Iskandera Chý­kına, Medetova brata» (QR Ortalyq mem­lekettik arhıvi, 4-qor, 1-tizbe, 5649-is) degende, qyzdarynyń áli boıjetpegen jetkinshek ekeni kórinedi. Aqpandaǵy alys saparǵa táı-táı basqan sábılerdi ala shyqpasy da anyq jaı.

Bul – sol kúni tilmash Ba­tyr­­shın jaz­ǵan túsinikhat. Ge­neral Perovskıı munsha jan­nyń ruqsatsyz Narynqum­daǵy Ordadan Orynborǵa kel­genine shamdanǵanymen: «sul­tandardyń isi ádil qaralady, ná­tıjesin tózimmen kútsin» dep kelgenderdiń kóńilin kúpti ýá­demen qaıtarady. Ashynǵan ana, jaýtańdaǵan ul-qyzdyń táýekelshil áreketi áser etti me, áıteýir Shóki balalary bul joly bostandyqqa shyqty. Biraq arada jeti jyl ótkende bastaryna taǵy is túsip, 1860 jyly aǵaıyndy Me­­detqalı, Eskendir, Mirhaıdar, Zul­qarnaı, Shókınder búkil otbasymen Orynbor ólkesiniń soltústik aýdanyna jer aýdarylyp kete bardy. Bul kezde Záýresh on bester shamasynda. Ádi­letsiz úkim keler jyly-aq óz­­gertilip, Peterbýrgten pat­sha­nyń ózi keshirim berýimen aǵaıyndylar týǵan jerine oraldy. Orynbor ákimshiliginde qyz­mette júrgen jas ofıser Ál­muhamedtiń Záýreshpen kezigýi osy kez bolsa kerek. Ulyqtarǵa jaǵymdy sheneýniktiń ata­las­­taryn aıdaýdan qutqarýǵa septigi tııýi de múmkin.

Záýresh boıjetken ata-anasymen birge ordaǵa oralsa kerek, óıtkeni áli Ál­muhamedke jar bola qoımaǵan. Á.Seıdalınniń áskerı, ákimshilik qyzmeti, sheni men laýazymy jaıyndaǵy tek 1866 jyldyń 30 sáýirindegi qujatta ǵana onyń: «jenat na docherı sýltana Vnýtrenneı ordy Chýkına – Zaýry Medetovoı» dep jazylǵan («Polnyı poslýjnoı spısok shtabs-rotmıstra Seıdalına-1-go», Reseı memlekettik arhıvi 1291-qor, 2-tizim, 9-is). Buǵan deıin janama derekter arqyly jaqyndaı túsken «Záýreshtiń zaıyby kim?» degen sáýegeı saýalǵa buryn aıtylmaǵan, arhıvten ashylmaǵan naq qujattyq jaýap osy deımiz.

Dál osy kezde, 1866 jyldyń 13 naýryzynda Á.Seıdalın Kishi júzdiń Batys bóliginiń bıleýshi-sultany qyzmetine taǵaıyndalyp, Orynbordy tastap qyr­ǵa attandy. Shendi ákim bolsa da qa­zaqtyń qamyn kóp oılaǵany ortalyqqa jaqpaı óziniń aldyndaǵy sultan-pra­vıtel, polkovnık, Reseı geogra­fııalyq qoǵamynyń múshesi Táýkın qyzmetinen alynyp, ornyna Álmuhamed jiberildi. Qyryq bes jyl boıy atalastary: han atanǵan qaharly Qarataı, ádil de qatal Baımaǵambet sultan, zerdeli ǵalym Muhametqalı Táý­kın basqarǵan úlken aımaqtyń endigi bıligi áýlettiń jańa býyny Álmuhamedke aýysty.

Álmuhamed pen Záýreniń otaý tik­keni 1864-1865 jyldarǵa keledi. Tipti olardyń tuńǵysh per­zentiniń esimi, týǵan aı-kúni de bizge málim, bul týraly joǵa­rydaǵy qujatta Álmuhamed «ımeet doch – Fatımý, rodıvshýıý­sıa 21 oktıabrıa 1865 goda, jena ı doch veroıspovedanııa magometanskogo» delinipti. Jas bosanǵan Záýre tórt aılyq balasymen qystyń syzy ketpegen naý­ryz aıynda erimen birge alys qyrǵa attana qoımaǵan bolar, Orynbor basynda álde bergi sheptegi Elek-Shyńǵyrlaý boıyndaǵy irgeli aýylda qala turar. Álmuhamed te eldi sholýǵa aldaǵy jaz­ǵa deıin jeńil qanjyǵa attansa kerek. Ári osy kezde Reseı patshalyǵy oılastyryp jatqan bir saıası áreket bar edi. Kishi júzdi basqaryp otyrǵan bıleýshi-sultandardyń ordasyn shekara-shepten shal­ǵaıǵa, saharanyń alys ortasyna kóshirip, turaqty rezıdensııa salatyn jerlerdi belgileýge kirisken. Álmuhamed rezıdensııasy onyń qol astyna qaraıtyn adaı eline taman, Jemniń tómengi aǵysyndaǵy Esenberdi jaılaýynda bolýy tıis dep uıǵaryldy. Qazynadan qarjy qa­rastyryp, Orynbordan otrıad attandyryp, biraz daıyndyq sharasy bitkende otarlyq saıasattyń betburysty jańalyǵy jetti. Qazaqty bas­qarýdyń atyshýly ákimshilik refor­masy qa­byldanyp, 1868 jyldyń qazanynda sul­tan-pravıtelderdiń bıligi toq­ta­tyldy. Ádilet mınıstrliginiń 1869 jylǵy 7 aqpandaǵy buı­ryǵymen Álmuhamed jańa qyz­metke – Torǵaı oblysynyń Nı­ko­laev ýezine sýdıalyqqa ta­ǵa­ıyn­daldy. Iаǵnı Yrǵyzdaǵy be­kiniske emes, Tobyldaǵy Nıko­laevsk qalashyǵyna jiberildi.

Atalǵan aralyqta Záýreshtiń Yrǵyzǵa kelin bolyp túspegeni osydan kórinedi. Onyń ústine Yrǵyz múldem basqa qıyr­da, Oryn­bor ólkesiniń Shyǵys bóli­gine qaraıdy. Ol eldiń Álmu­hamed sekildi óz bıleýshi-sul­tany – Muhambet Jantórın bar. Á.Seıdalınniń qyzmeti ákim ke­zinde de, sýdıa bolyp taǵaıyn­dalǵannan keıin de ol aımaqpen múlde baılanysty bolmaǵan.

Átteń-aı, aıaýly arý Záýresh­tiń taǵ­dyryna oraı búgindegi talasty pikir­lerge – Yrǵyzdyń arqaý bolyp qala bererine ne jeter edi! Tobyl boıyna attanǵaly otyrǵan Álmuhamedtiń qyz­mettik jeke paraǵyndaǵy mynaý bir tosyn derek bárin ornyna qoıyp bermegende! 1868 jyldyń 29 qa­ra­shasynda túzilgen formý­lıardyń otbasyna qatys­ty jan jary Záýre esimi jazylar jo­lynda «jesir» («vdov») degen ja­byr­qaýly jalǵyz sóz tur­maǵanda...

Záýresh Orynbordan uzap shyqpastan tym jastaı 1867 jyl men 68-diń birinde dúnıe salǵan. Mirjaqyp Dýlatovtyń qyzy Gúlnar apaıdyń esteliginde: «Záýresh sheshekten qaıtys bolardyń al­dynda kúıeýinen tilepti: «meni Oryn­borǵa qoı, Orynbor ortalyq qoı, óziń ne keleshek balalaryń basyma kelip turasyńdar». Álekeńniń alǵan ekinshi jamaǵatynan týǵan uldary – Jahansha, Jaqııa, Zulqash-Zulqarnaıyn Orynborda oqyp júrgende úlken sheshesiniń basyna baryp turypty» degen joldar bar. Zertteýshiler bul pikirdi múlde eskergisi kelmesten Záýreshtiń zıratyn áli kúnge Yrǵyzdan izdeýde.

Izdegende, keıingi jarııalanymdarda biryńǵaı «Álmuhamed pen Záýresh 1876 jyly Yrǵyzda turyp, jumysy 1877 jyly Orynborǵa aýysqan, demek Záý­resh 1876 nemese 77 jyly dú­nıe salǵan» degen ómirbaıannan al­shaq jańylysty jol buryp áke­tedi. «Zı­ratyn taptym, Záý­resh Yrǵyzda jatyr» degen azamat­tyq-paryzdyq izgi nıet jeteleıdi. «Záýreshtiń beıiti Yr­ǵyzda, ol anyq jaı» degen nyq senimdi tujyrym tapjylmaıdy. «Záýreshtiń Yrǵyz topyraǵyna jambasy tıgeni dál osy 1876 jyl sııaqty» deıtin joramal jarysady. Sóıtedi de, barlyq izdenis Yrǵyzdaǵy tóreler qaýy­myndaǵy kóne qulpytasqa kelip tireledi. Álmuhamed Seıda­lın­niń máńgilik damyl tapqan me­keniniń jan-jaǵyn ala alty adamnyń sypasy jatqan deıdi. Jergilikti kóne kóz qarııa­lar­dan qalǵan áńgime bo­­ıynsha qu­bylaǵa qaraı ilgerileý qoıyl­ǵan Álmuhamed sultannyń ózi, aldyńǵy ekeýi áıelderi, keıingi shaǵyn tómpeshikter balala­ry dep boljanady. Basyna qoıyl­ǵan tórt qyrly qulpytas synyp qulaǵan, jazýlary eskishe ári óship ketken. Ár jyldary kelip oqyǵan mamandardyń aıyryp oqyǵandary tek «Ál... Seıdalınniń balasy Ahmetkereı sultan» jáne «muhtary sultan» degen úzikter men «1889» degen jyl bolypty.

Osy derekterdi nazarǵa alyp biz arhıv qujattaryna qaıta oralaıyq. Ordaly qyzmeti toq­tap, súıikti jarynan aıyrylǵan Álmuhamed endi salt at, sabaý qamshy kúıi Nıkolaevskige ke­lip ornalasty. Birer jyl tul boıdaq júrip, osy ólkeniń bedeldisi, kórshiles Torǵaı ýezi bastyǵynyń kishi kómekshisi podpolkovnık Súleımen Jıhan­gerovtiń qyzy Halıfaǵa úılendi. Záýreshten qalǵan perzenti Fatı­manyń taǵdyry keıingi bizge belgisiz, bálkim, naǵashy jurty álde Seıdáli jaq aǵaıynnyń biri baýyr basty ma? Al Halıfadan 1871 jyly Rahıma, odan Zylıha, Jahanshah, Dáýletshah, Jaqııa, Ahmetkereı, Zulqarnaı esimdi teteles jeti ul-qyz súıip urpaǵyn jaıdy. Eń kenjesi Zulqarnaı 1886 jyly 21 qyrkúıekte dú­nıege keldi.

Bul kezde Torǵaı oblysynyń tórt ýezi – Elek, Yrǵyz, Torǵaı jáne Nıko­laev­tyń sońǵy ákim­shilik ortalyǵynda Álmu­ha­medpen qatar nemere inisi Tileý­­muhamed ýez bastyǵynyń kishi kó­mek­shisi edi. Kishi atalǵanymen, jańa júıe boıynsha bul qazaq sheneý­nikteri qoıylatyn eń joǵa­ry laýazym bolatyn. Áıt­pese, asa zııaly, etnograf, Reseı geografııalyq qoǵamynyń múshe-qyzmetkeri Tileý sultan kez kel­gen orys ákiminen bir bas jo­ǵary turar tulǵa-tyn. Ýez bas­tyǵy – oıaz, volost bıleýshisi – bolys, aýlnyı starshına – aýylnaı dep ata­la bastaǵan kez. Sóıtip aǵaıyndy Seıdalınder Tobyl boıyn túrlendirip, Tileý keıinnen Qostanaıdyń irgesin qa­lassa, Álmuhamed 1887 jyly Yrǵyzǵa turaqty qonys aýdardy. Ybyraı Al­tynsarınniń: «Yrǵyzda bitimshi sot qyz­me­tinde qazaqtyń bilim alýyna asa yntaly jáne búginde onda qyz balalar úshin saharada tuńǵysh 20 oryndyq ýchılıshe ashýǵa kómek­tesken Álmuhamed Seıda­lın turady» dep jazǵany 1889 jyl.

Olaı bolsa, Seıdalınniń Yr­ǵyzǵa Záýresiz, ánge qatysty oqıǵanyń izi áb­den sýyǵannan keıin joly túsipti. Osyn­da ekinshi jamaǵaty Halıfa da dú­nıe salyp, ornyna týǵan siń­lisi jas Úmma­gúlsim kelip apasynyń oshaǵyn usta­dy. О́mi­riniń sońǵy on jylynda bul qo­saǵynan súı­gen Gúljaýhar, Gúlı­han, Ra­­bı­ǵa, Smaǵul, Musa, Súıin­gereı esimdi alty ul-qyz­dyń kin­dik kes­ken jeri Yr­ǵyz qalasy. Gúl­sim­nen týǵan perzent­tiń úl­ke­­­ni 1888 jylǵy Gúl­jaýhar – Alash ardaqtysy Ahmet Birim­ja­­nov­tyń jary, belgili qazaq ǵa­lym­darynyń anasy.

Álmuhamed arasynda az ýa­qyt Kıev gýbernııasynyń Ra­do­myslov okrý­ginde sýdıa bolyp oralǵany bolmasa, Yr­­ǵyz­da on jyl ǵumyr keshti. О́l­ke­tanýshylar Záýreshtiń zıraty dep esepteıtin qorymdaǵy qulpytas – óziniń, sońǵy eki áıe­liniń, uly Ahmetkereıdiń jáne jastaı ketken birer balalaryna qoıylǵan qulpytas bolýy. Áýlettiń birer ul-qyzynyń esi­mi keıingi jyldary arhıvte aıtylmaıdy. Áıgileriniń biri Zulqarnaı Orynbor gımna­zııasynda oqyp júrip saıası uıymǵa qatysqany úshin oqýdan shyǵarylyp, 1909 jyldyń jazynda Samar gýbernııasynyń Buzaý­lyq qalasynda turatyn qaryndasy Gúljaýhar men Ah­met Birimjanovtarǵa keledi. 21 tamyz kúni keshte tete ósken aǵa­ly-qaryndas ekeýi úlken ana­­laryna arnalǵan «Záýresh» ánin qo­syla shyrqap, muńly nazdyń áserimen on bir shýmaǵyn qaǵazǵa túsirgen. Aıa­ǵyna: «Já­ken, Zulqash, pod dıktovký. Býz­ýlýk. d. Nıkıtına» dep jazyp qoıǵan. Osy shýmaqtar jetpis jyl saqtalyp, Gúljaýhardyń uly – qazaq­tyń hımık-ǵaly­my Batyrbek Birim­janov 1979 jyldyń 21 tamyzynda qol­jazbaǵa qosymsha jazǵan este­liginde Álmuhamedtiń úsh uly Orynborda oqyp júrgende áke­siniń tapsyrýy boıynsha úlken sheshesiniń basyna baryp tur­ǵanyn keltirgen.

Qazaq dalasynda qanshama qulpytas tur! Qanshasy keńes zamanynda ózgelerdiń ozbyr­lyǵynan qurylysqa irgetas úshin qıratylyp, qospaǵa qıyr­­shyq úshin úgitilip ketti. Biraq Orynbor kópshilik oryn, qa­zaq-tatar musylmandyǵynyń ortalyǵy, qala zıratyndaǵy belgi­lerdiń deni bútin tur. Arhıv­te meshitter júrgizgen metirke kitaptar bolýy. Álmuhamedteı oqaly ofıserdiń jamaǵaty Záý­reshtiń deregi jazylýy, qul­pytasy da saqtalýy ábden múm­kin. Izdeıtin jan bolsa, bir deregi anyqtalmaq. Al Yrǵyz eli ardaqty azamat pen aıaýly sulýdyń rýhtaryna arnap mahabbat munarasyn turǵyzamyz dese, Álmuhamed-Záýresh jubynyń ándegi júrek syryn baıandaıtyn beıneli eskertkish bolaryna kúmán bar ma!

Ilıa Jaqanov aǵamyz kóp izdenisinde ózine túrli kózderden málim bolǵan alty Seıdalınniń ishinen tanyp: «Záýreshtiń kúıeýi – osy Álmuhamed degen oıǵa nyq toqtaldym» dep súıinshilegen edi. Bizdiń qolymyzda alty emes, otyz bes Seıdalınniń ómirbaıan deregi tur.

Árqaısysynan bir maqala, keıbirinen kitap jazýǵa bolatyndaı ónegeli ómir­ler. Biz tek arǵy babalary Seıdáli týraly túzetý bere keteıik. Án tarıhy jaıly joǵarydaǵy jarııa­lanymdardyń birinde Záýreshtiń jary Álmuhamedtiń uly atasy Reseıdegi Pýgachevtiń dúbir-dúr­beleńine aralasypty. Ras, Seıdáli sultan da kóterilis kóse­miniń Salaýat bashqurtqa barabar seriktesindeı aıtylatyn. Erlik epopeıasy sanalǵan sol bir oqıǵaǵa qazir kózqaras ózgergen. Alaıda bul Seıdáli – Ábilqaıyrdyń emes, inisi Bulqaıyrdyń nemeresi. Dosaly sultannyń uly. Ábilqaıyr – Nuraly han – Seıdáli – Kúntóre – Álmuhamed tarmaǵyna qatysy joq. Al Záýreshtiń áýlettik býyny: Ábilqaıyr – Nuraly han – Shóki sultan – Medetqalı – Záýre. «Záýreshtiń» án atasy Muhıt sal da osy tekten taraıdy (Ábil­qaıyr – Nuraly han – Qarataı sultan – Erkinǵalı – Meráli – Muhıt (Muhametkereı).

Án atasy deppiz-aý, Muhıt «Záý­reshti» qashan shyǵarǵan? «Muhıt pen Medet ekeýi Záýresh qaıtqannan on kún­nen keıin Yrǵyzǵa kelipti, Oıyl, Embi arqyly jol júrip» deıdi bir zertteýde. «Muhıt qabir basynda qonyp qalady, erteńine qaraly top qaıtyp kelgende ánshi «Záýreshti» shyrqap tur eken» delinetin laqap ta jazyldy. «Qazasyna Jaıyq boıynan Medet tórege erip sal Muhıt ta kelgen deıdi» dep ónertanýshy B.Kárten el aýzyndaǵy áńgimeni alǵa tartady. Ásem sazshy, kósem sózshi I.Jaqanov ta: «Medetteı muńdy ákeniń solyqtaǵan kóńiline «Záýreshteı» án ǵana dárý bopty» dep Muhıttyń oqıǵa basy-qasynda bolǵanyn meńzeıtindeı. Al ánshi shyǵarmashylyǵyn kezeńge bólip júıelegen keıingi bir ónertaný dıssertasııasy «Záý­reshti» Muhıt mura­synyń máreli tusyna enshilepti. Iаǵnı ózin «Mu­hıt babań» atap, ósıet-tol­ǵaýǵa bet buryp, saldyqtan so­pylyqqa beıimdelgen báıitti shaǵynda týǵan syrly saz, zarly jyr sanaıdy.

Biraq záýreshtanýshylar án-rekvıem­niń áserinen shyǵa almaı, dál sol jyly Muhıttyń sulý at minip, sándi kıinip, saýyqshy nóker ilestirip, jastyq kezdiń sylań-syr án-kúıinen ajyraı qoımaǵan – nebári 25 jastaǵy seri ekenin eskermeıdi. Ánqumar áleýmetti áli de súıinishti, saǵy­nyshty «Aınamkózdeı», kóńil kórki «Alýashtaı», kólbeń kezeń «Kók Aıdaı» men «Kerbezdeı» ǵashyq­­tyq, ásempaz áýen yrǵa­ǵyna bóleý­men júrgen shaǵy. Sondyqtan arnaý án kúızelisti kóńilge qabir basynda bebeýletip jubatý aıtpaı, Medettiń qaı­ǵydan ah urǵan lebizi elge tarap, Muhıttyń qulaǵyna jetkennen keıin baryp shyqqan da bolýy.

«Záýresh» ániniń sahnadan shyr­qalar úsh shýmaǵynyń syr­tyndaǵy sher-tolǵaýǵa ulasar nusqasynda da Yrǵyz ózeni aıtylmaıdy. Jolda kezdeskeni:

«Shyńǵyrlaý sý bolsa da

Jaıyq emes,

Bizderge aıtý ósıet

laıyq emes...», –

dep bir sát ókinish lebin basyp, jylaýly janyn jubatqandaı. Orystar Ýtva ataıtyn syldyr ózen Shyńǵyrlaý Oryn­bordyń jolynda, kezinde Baımaǵambet sultan ordasyn tikken ótkel basy, zaton boıy. Orynborǵa tús­tik ári ketse kúndik jer. Ál­mu­­hamed stavkasy da osy tóńi­rekte ekenine talas joq. Bul da Medet saparynyń baǵytyn bil­dirmek.

Bul ómirge kim kelip, kim ketpegen! Júz jasyrǵanyna júz elý jyl ótken saharanyń qarapaıym pendesi Záýresh qyzdyń alysta qalǵan azaly oqıǵasy búginde kimdi selt etkizer. Ondaı jannyń ǵumyr keshkeni de málimsiz qalmaq edi. Endeshe, atyn óshirmeı kele jatqan – Muhıt sal shyǵaryp, muqym jurt samǵatyp, urpaqqa umytpaı jetkizgen joqtaý saryn, jaýhar jyrdyń qudireti de. Ǵasyr asyp áýelegen asyl ánniń áleýeti bir Muhıt murasy sheńberinen shyǵyp, halyqtyń rýhanı zerdesine ornyǵyp qalǵany qandaı ǵanıbet.

Qazaq ónerinen oıyp oryn alatyn bir tuqymnan taraıtyn kórikti top týraly gazette burynyraq ja­rııalanǵan bir maqalamyzda (T.Bo­ranǵalıuly, «Áýe­nimen áı­gili Ábilqaıyr áýleti», «EQ», 2009, 20 jeltoq­san) jarııalanym kó­leminiń múm­kindiginen Mu­hıt­tyń «Záýreshi» týraly bir azatjol ǵana pikir jaza alǵan edik. Al sóz ben saz­dyń sáýletkeri Ilıa Jaqanov pen Muhıttyń – rýhanı, Ǵarı­fol­lanyń – aldyn kórgen she­jireshi-shákirt Bóribaı Kárten jazǵan «Záýresh» áni týraly zertteýler kórkemdigimen, tanymdyq-sulý­lyǵymen sahnalyq, beıne­baıandyq, áýensazdyq qoıylym­darǵa mátin, ssenarıı, lıbrettoǵa daıyn turǵan dińgekti dúnıeler. Biz qosqan deregi nanymdy máli­metter eskerilip jatsa, quba-qup.

...Osydan eki jyl buryn Al­matyǵa 92 jastaǵy Fatıma Bókeı­hanova apaı­ǵa sálem bere bardym. Kóneniń kózi, altynnyń synyǵy, Muhıt sal sekildi Ábilqaıyr áý­letiniń ókili. Qurmanǵazy or­­kestrin qurýshylardyń biri kúıshi Mahambet Bókeıhanovtyń nemere qa­ryndasy, onyń inisi dúbirli dombyrashy, qaıratker Ǵab­dol­hakimniń qyzy. О́zi saq­taǵan sarǵaıǵan sýretter arasynan áskerı kıimdi kelbetti jasóspirim kýrsanttyń fotosyn ájimdi saýsaqtarymen sıpap: «mynaý meniń papam» dep qart kóńilimen eljiregen edi. Ákesiniń 15 jasar kezgi beınesi, keshegi 37-de ketken. Qıly kezeńder esine tústi me, kenet álsiz bolsa da áýendi baıaý úni­men «Záýreshti» bastap ketken edi...

«Ýa, Záýresh, seniń úshin elden keldim...» – bir jarym ǵasyr­dy kókteı ótip kele jatqan án-taǵdyrdyń áýeni álemdi terbeı bergeı!

 

Tilekqabyl BORANǴALIULY

 

Sońǵy jańalyqtar

Tozaq qaqpasy

Rýhanııat • Keshe

Eskilik pen estilik

Ádebıet • Keshe

Polısııa: Kadr hám qadir

Qazaqstan • Keshe

Máńgilik saıahatshylar

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar