Qazaqstan • 17 Qańtar, 2022

Kvazımemlekettik sektor: Reforma – ýaqyt talaby

2020 ret kórsetildi

Maqsat-mindeti úrkerdeı top úshin uǵynyqty bol­ǵa­nymen, bylaıǵy ha­lyqqa baǵyty bulyńǵyr, jumysy júıesiz bir sala bar. Bul – kvazımemlekettik sektor. Onyń naqty nemen aınalysatynyn áli kúnge bilmeıtinder kóp. Áńgime osy jaıly.

Kollajdy jasaǵan Záýresh Smaǵul, «EQ»

Bir apta buryn Májilis oty­rysynda Memleket basshy­sy Qasym-Jomart Toqaev kvazımemlekettik sektordyń ju­my­syn qatań synǵa aldy. Tipti naqty qurylymdardyń atyn atap, túsin tústep kórsetti de. Aı­talyq, Prezıdent kvazımem­le­ket­tik sektordaǵy iri qurylym sanalatyn «Qazaqstan damý bankin» mysalǵa keltirdi.

«Qazaqstan damý banki qarjy-ónerkásiptik jáne qurylys toptarynan ókildik etetin tańdaýly tulǵalardyń jeke bankine aınaldy. Báriniń aty-jónin bilemiz. Joǵary kabınetterge kire alatynyn paıdalanyp, olar óz jobalaryn iske asyrýda artyqshylyq alyp otyr. Bul jobalarǵa ketken memlekettiń qarajatyn shaǵyn jáne orta bızneske jumsaýǵa bolatyn edi», dedi Prezıdent.

Osy rette Qasym-Jomart Kemeluly Úkimetke Qazaqstan damý bankiniń qyzmetin qaıta qurýdy tapsyrdy. Aıtýynsha, memlekettik qoldaý sharalaryn usyný úderisteri ashyq emes ári tıimsiz. Sondyqtan bul tásilderdi túbegeıli qaıta qaraý kerek jáne bul túsinikti ári ashyq tetikter bolýy qajet.

Prezıdent «Samuryq-Qazy­na» ulttyq ál-aýqat qory qyzme­tiniń tıimdiligine de kúmán kel­tir­di. Búginde qordyń aktıvi eli­mizdiń ishki jalpy óniminiń 60 pa­ıyzyna jýyqtaıdy. Iаǵnı atalǵan uıymnyń tıimdi qyzmeti búkil ekonomıkamyzdy órkendetýge tikeleı áser etedi. Degenmen...

«Qor óziniń negizgi mindetin oryndap otyr ma, ıaǵnı ulttyq baılyqty eseleı aldy ma degen oryndy suraq týyndaıdy. Qomaqty jalaqy alatyn qyzmetkerleri, dırektorlar keńesi nemen aınalysady? Qyz­meti óte qymbat konsaltıng kompa­nııalardy jáne shet­el­dik mamandardy jumysqa tart­­qannan paıda bar ma? «Samuryq-Qazyna» qory elimiz­diń strategııalyq aktıv­terin bas­qarý isinde basty ról atqara­d­y. Son­dyqtan Úki­metke Stra­te­­gııa­­lyq josparlaý jáne re­fo­r­ma­­lar agenttigimen birle­sip, kva­­zı­­memlekettik sek­tor­dy túbe­geıli reformalaý úshin usy­­nystar ázirleýdi tapsyra­myn. Eger qordy reformalaý múl­dem múmkin bolmasa, ondaı qu­ry­lym­nyń ekonomıkamyzda bolmaǵany jón», dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Májilis depýtaty Berik Ábdiǵalı­ulynyń pikirinshe, Pre­zı­denttiń eki úlken qury­lymǵa qatysty synyn olardyń jumysyna berilgen saıası baǵa dep qabyldaý kerek.

– «Samuryq-Qazyna» qoryn­da qarajat kóp. Biraq onyń qaı­da jumsalyp jatqany belgi­siz. Qarapaıym halyq túgili, depýtattardyń ózi beıhabar. Bul qordyń óz ishinde ǵana málim. Bizdiń eldiń negizgi ult­tyq baı­ly­ǵynyń bári sonda shoǵyr­lanǵan. Sondyqtan baqylaýdy kúsheıtý kerek. Tipti Prezıdent «Samuryq-Qazyna» qajet pe?» degen máseleni tótesinen qoıdy. Bul – qordyń jumysyna berilgen saıası baǵa. О́ıtkeni halyq shynymen narazy. Memlekettik ba­qy­laýdan tys qalyp qoıǵan mundaı máselelerdi jedel sheshken abzal. Sol sekildi Memleket basshysy Qazaqstan damý banki týraly da syn aıtty. Bankti paıdalanyp baıyp jatqan adam­dardyń naqty kimder ekeni de belgili. О́kinishke qaraı, ekono­mıkamyzdan mundaı mysaldardy kóptep keltirýge bolady. Pre­zıdent naqty mindetterdi aıt­ty, máseleni retteýdiń jolyn da nusqady. Endi Úkimet is­ke kirisýi kerek. Depýtattarǵa da úlken jaýapkershilik artyl­ǵan. Osy oraıda jumys baǵy­tyn múl­dem ózgertý kerek. Buryn­ǵy­d­aı jumys isteýge bolmaıdy, – dedi B.Ábdiǵalıuly.

Qarjyger Murat Temirhanov «Samuryq-Qazynany» reformalamaıynsha, eldegi birde-bir reforma nátıje bermeıdi dep esepteıdi.

– Prezıdenttiń Qazaqstan damý bankin synaǵany óte oryndy. «Báıterek» holdıngi men Qazaq­stan damý banki mem­le­ket­­tik jeńildetilgen kredıt­ter­diń kóbin jekelegen iri kom­panııalarǵa berip otyr. Al shyn máninde mundaı kompanııalar mem­leketten sýbsıdııa alýǵa tıis emes. Sonyń saldarynan «Báı­terektiń» shaǵyn jáne orta bız­neske kredıt berý úlesi óte tó­men. «Samuryq-Qazynany» da naqty reformalaıtyn ýaqyt ál­de­qashan jetti. Buǵan deıin bı­lik qordyń tıimdi ekenin, onyń qyzmeti álemdik úzdik tá­ji­rıbege saı ekenin aıtyp kel­di. Shyndyǵynda, olaı emes. «Samuryq-Qazynany» dál qazir reformalamaıynsha, eldegi bir­de-bir reforma nátıje bermeıdi, – deıdi M.Temirhanov.

Rasynda da, Qazaqstan damý bankiniń el ekonomıkasyndaǵy orny erekshe. Banktiń resmı saıtyn­daǵy aqparatqa sensek, onyń basty mindeti – eldiń shıki­zattyq emes sektoryn qar­jy­landyrý arqyly ulttyq eko­no­mıkanyń turaqty damýyna qoldaý kórsetý. Iаǵnı bul qu­ry­lym óńdeý, daıyn ónim shy­ǵarý, tamaq ónerkásibin de qar­jy­­landyrýy tıis. Al bular aýyl sharýashylyǵy salasy­men tike­leı baılanysty. Alaı­da osy kúnge deıin bank qarjy­lan­dyrǵan jobalardyń ishinde aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy jobalar tym az.

– Byltyr 20 jyldyǵyn atap ótken banktiń keısinde aýyl sharýashylyǵyna qatysty 20 joba da shyqpaıdy. Jylyna bir iri jobany júzege asyrý­ǵa bolatyn edi. Soǵan qara­ǵan­da, ekinshi deńgeıli bankter se­­kildi Qazaqstan damý banki de tamaq ónerkásibin, jalpy aýyl sharýashylyǵyn qarjy­lan­­­dyrýdy qajet dep esepte­me­ı­­tin sekildi. Bálkim, olar bu­ǵan turaqty, salmaqty bıznes dep qaramaıtyn shyǵar. Sharýa­lardyń bul bankke jo­la­maýynyń taǵy bir sebebi bar. Ol – sharýalarǵa qoıatyn talap­tarynyń tym joǵarylyǵy. Bilýimshe, bankke usynylatyn joba quny 3 mlrd teńgeden tómen bolmaýy kerek. Onyń keminde 20 paıyzyn kásipker óz úlesinen qosýy tıis jáne soǵan sáıkes kepilzaty bolýy shart. Paıyzdyq mólsherlemesi 6-7 paıyzdan kem emes. Munyń tıimsiz ekenin kórgen kásipkerler teris aınalyp júre beredi, árıne. Sondyqtan Qazaqstan damý banki aýyl sha­rýashylyǵy baǵytyndaǵy jo­balarǵa basymdyq berip, talaptaryn qaıta qarastyrǵany jón, – deıdi Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń baspasóz hatshysy Damır Aspan.

«Samuryq-Qazyna», «Báı­te­rek» sekildi iri qurylym­dar­dyń negizgi mindeti eldiń baı­lyǵyn eseleý edi. Májilis depý­taty Aıqyn Qońyrovtyń piki­rinshe, bul mindet oıdaǵydaı oryndalǵan joq.

– El ishindegi qorlandyrý kózi­niń tapshylyǵyna qara­mastan, ulttyq kompanııa­lar­dyń bas­qa elderdiń ekonomıkasyna ın­ves­tısııa salýy nemese qar­jy­ny shetelge ornalastyrýy alań­daýshy­lyq týǵyzady. Biz mu­ny kóp­ten beri aıtyp kelemiz. My­sal retinde «Báıterek» hol­­dıngi­niń enshiles uıymy – «QazTech Ventures» aksıonerlik qoǵa­mynyń startaptardy damytý úshin Sıngapýrdaǵy venchýrlik qorlardyń birine 10 mln dollar kóleminde salym salǵanyn keltirýge bolady. Sol sekildi el azamattarynyń 250 mln dollar kólemindegi zeınetaqy jınaǵyn Ázerbaıjannyń memlekettik baǵaly qaǵazdaryna májbúrli túrde aıyrbastaı otyryp, Ázer­baıjan halyqaralyq banki­niń oblıgasııalaryna táýe­kel­men ınvestısııalaýdyń sońy nemen aıaqtalǵanyn qoǵam áli umyt­qan joq. Sheteldik jobalarǵa salynǵan ınvestısııalardyń ashyqtyǵy men nátıjesin taldaý, olardyń tıimdiligi, teris sal­darǵa ákep soqtyrǵan sheshim qabyl­daǵan tulǵalardyń jaýap­kershiligi týraly aqparat joq. Bul qarajat el ishinde áldeqaıda kóp paıda ákeler edi. Syrtqy qaryz deńgeıiniń tómendeýine, jergilikti startaptardyń jáne basqa da qajetti jobalardyń damýyna yqpal eter edi, – deıdi A.Qońyrov.

Memleket basshysynyń Máji­lis­tegi baıandamasynan «Sa­muryq-Qazyna» qoryn reforma­laý múldem múmkin bolmasa, ony taratý kerek degen syńaıdy baı­qadyq. Úlken qordy taratqan jaǵdaıda el ekonomıkasy ne bolmaq? Saldary qandaı? Bul suraqty ekonomıst Maqsat Ha­ly­qqa qoıyp kórdik.

– Bizde ulttyq kompanııalar óte kóp. Olardyń enshiles uıym­dary da jaýynnan keıingi sa­ńy­raýqulaqtaı qaptap jatyr. О́kinishke qaraı, olardyń ónim­diligi, tıimdiligi tómen. Mundaı kom­panııalardyń kózin qurtý kerek nemese jeke sektorǵa ótkizetin ýaqyt keldi. Ekonomıkany tejep otyrǵan aýqymdy kúshterdiń biri – memlekettiń múmkindigin paı­dalanatyn monopolıst kom­panııalardyń shamadan tys kóbeıip ketýi. Bul faktor eko­nomı­kanyń damýyna úlken ke­dergi keltirip otyr. Sondyqtan úlken ózgerister qajet.

Máselen, kezinde «QazAgro» holdıngine qatysty kóp syn aı­tyldy. Tıisinshe, oń sheshim qabyldandy. Holdıng «Báıte­rektiń» quramyna ótti. Endi kezek Qazaqstan damý bankine de jetken sekildi. Jalpy, memleket tarapynan damý ınstıtýttary qurylǵan ýaqytta ónerkásipti damy­týdy, ekonomıkanyń naq­ty sektoryn ınvestısııalaýdy, jeńildetilgen nesıemen qamta­masyz etýdi kózdeıdi. Alaı­da túptep kelgende atalǵan qury­lym­d­ardyń bári belgili bir top­tardyń qaramaǵyndaǵy iri kom­panııalarǵa ǵana jumys isteıdi.

Eger Prezıdent emeýrin tanyt­qandaı, «Samuryq-Qazy­nany» tap qazir tarata salsaq, eko­no­mıka­myz tyǵyryqqa tire­lip, túsinik­siz jaǵdaılar oryn alýy múmkin. Biraq bul bir kúnde sheshiletin másele emes. О́ıt­keni qordyń ishinde halyq ıgi­ligi úshin jumys isteıtin monopo­lıst kompanııalar da bar. Mun­daı strategııalyq kompanııalar­dy memleket óz úlesinde ustap qal­ǵany jaqsy. Aty da, zaty da beımálim kompanııa­lar mem­le­kettik satyp alýlar­ǵa qaty­syp, memlekettik bıýdjetke óti­nim berip júr. Sol arqyly mate­rıal­dyq-tehnıkalyq bazasyn sońǵy standarttarǵa sáıkes jasaq­tap alǵandar qanshama. Me­nińshe, bul durys emes. «Samuryq-Qazy­nanyń» enshiles kom­pa­nııa­larynyń keremetteı keńse­lerin jasaqtaýǵa jumsalǵan shy­ǵyndy áleýmettik salaǵa baǵyt­taǵan áldeqaıda tıimdi bolar edi, – deıdi M.Halyq.

Ashyq ta jabyq kvazımem­lekettik sektorǵa shynymen reforma qajet. Prezıdent pármen berdi. Úkimet iske kiristi. Endi nátı­jesin kútemiz.

 

Sońǵy jańalyqtar

Suıytylǵan gaz baǵasy óspeıdi

Qoǵam • Búgin, 18:21

Aldaǵy kúnderi aýa raıy qandaı bolady

Aýa raıy • Búgin, 18:00

Dollar arzandady

Qarjy • Búgin, 16:22

Shymkentte de LRT salynýy múmkin

Aımaqtar • Búgin, 12:50

Uqsas jańalyqtar