Qazaqstan • 17 Qańtar, 2022

Qańtar qasireti: Qylmyskerlerdiń aty-jóni jarııalanýy kerek

285 ret kórsetildi

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev UQShU Ujymdyq qaýipsizdik keńesiniń onlaın otyrysynda: «Taıaý ýaqytta, aldyn ala tergeýler aıaqtalǵannan keıin álemdik qoǵamdastyq sotyna elimizge qarsy terrorlyq basqynshylyqty daıyndaý jáne ótkizýge qatysty qosymsha dálelder usynatyn bolamyz», dep málimdegeni belgili.

Eldiń tutastyǵyna qaýip tóndirgen alapat shabýyldy áshkereleıtin dálelderdi kóp uzatpaı jarııalaýdyń halyqaralyq qoǵam­dastyq úshin de, elimiz úshin de mańyzy aıryqsha zor. Jazyqsyz jandardyń, ásirese jastardyń qyrshyn ómirin qıyp, qanshama otbasyna orny tolmas qaıǵy-qasiret ákelgen oqıǵalardyń aq-qarasy aıqyn ajyratylyp, aqıqaty qoǵamǵa búkpesiz aıtylýǵa tıis. Onsyz bizge endi ilgeri basý qıynǵa soǵady.

О́ıtkeni sol alasapyrandaǵy aqparat tas­­qy­nynda «bılik halyqqa oq atyp jatyr», «bı­lik beıbit sherýshilerdi qyryp jatyr» degen syńaıdaǵy beınejazbalar men úndeý­ler messendjerler arqyly óte kóp tarady. Bu­qara kópshilik soǵan sendi. Burynnan ishi­mizde qordalanyp júrgen áleýmettik nara­zy­lyqtardyń zapyrany munyń arandatýlar ekenin baıyptap jatýǵa mursha bergen joq. Sol sebepti de halyq kóshege kóp shyqty jáne ba­sym kópshilik óziniń azamattyq ustanymyn bildirýge umtyldy.

Endigi jerde halyq beıbit sherýshiler men arandatýshy-terrorshylardyń, maroderlerdiń arajigin anyqtaýdy, qylmyskerlerdiń kim­der ekenin kórsetýdi talap etip otyr. Bas prokýratýranyń birer kún buryn oqıǵa­lar hronologııasyn, qaza tapqandar men us­talǵandardyń, sondaı-aq aýrýhanalardan ke­tip qalǵan jaraly qylmyskerler men morg­­ter­den urlanǵan máıitterdiń sanyn ja­rııa­laýy osy baǵyttaǵy alǵashqy qadam. Alaı­da bul áli jetkiliksiz. Almaty qala­lyq Polı­sııa departamentiniń bastyǵy Qanat Taı­mer­denovtiń 16 qańtarda aıtqan deregine súıensek, qarýly qaqtyǵys pen shabýyldar kezinde Almatyda 149 adam qaıtys bolǵan. Olardyń basym bóligi – qaraqshylar men lańkester deıdi. Jurt osy qaraqshylar men lańkesterdiń ustalǵanyn kórgisi keletin­dikten, quqyq qorǵaý organdary beıbit jurtty kimder qalaı arandatqanyn, qalaı uıymdastyrǵanyn, qandyqol qaraqshylar kimder ekenin, qaıdan jáne qashan kelgenin egjeı-tegjeıli baıandap, buqaraǵa jaıyp salý jaǵyn tezdetkeni jón. Sebebi jurtshylyq arasynda polıseıler ókilettigin asyra paıdalanýda, azamattardy uryp-soǵyp, májbúrlep moıyndatý arqyly quqyqtaryn aıaqasty etýde degen aryz-shaǵymdar shyǵa bastady. Bas prokýratýranyń Qylmystyq qýdalaý qyzmetiniń bastyǵy Serik Shalabaev quqyq qorǵaý organdary qyzmet­kerlerine qatysty 32 shaǵym túsip, tekserilip jatqanyn aıtty. О́kinishke qaraı, mundaı aqpa­rattar, jazbalar áleýmettik jelide áli de tarap jatyr jáne ondaǵy aıtylǵandar qısyndy kórinetindikten, ashynǵan halyqtyń jarasyna tuz sepkenmen birdeı áser etýde. Bul da alańdatarlyq jaǵdaı.

Sondyqtan narazylyqtyń taǵy bir tolqy­nyn týdyryp almas úshin terrorshy­lardyń ólisin-ólideı, tirisin-tirideı áshkerelep, kúdik­ti­lerdiń sýretterin, qylmysta­ryna aıǵaq bolatyn beınejazbalardy túgel kóp kúttirmeı jurt nazaryna tartý kerek. Bul qyrshyn ketken ul-qyzdaryn, oqqa ushqan aǵa-baýyrlaryn, arqa súıer otaǵasyn jer qoınyna tapsyryp, qasi­retten qan jutyp otyrǵan otbasylar úshin, olardyń qaıǵysyna ortaq hám ajal qaıdan kelgenin anyqtaı almaı, sanasy san-saqqa júgi­rip otyrǵan otandastarymyz úshin tótenshe mańyzdy.

Internet qosylǵaly beri áleýmettik jelige shyǵyp jatqan «Terrorıster qaıda?» degen maǵynadaǵy jazbalar da osy oıymyzdy ústeı túsedi.

Sodyrlardyń, sondaı-aq tonaýshylardyń aty-jónin dál osy kúnderi atap, túsin tústeýmen qatar, keıinirek olarǵa qatysty bolatyn sot prosesteriniń de ashyq ótkeni jón. Bulaı etý asa ózekti bolyp turǵan úsh máseleniń túıinin tarqatýǵa múmkindik beredi. Birinshiden, qalyń jurtshylyqtyń saýaldaryna naqty jaýap alyp, áli de bolsa kókeıde turǵan kúmánin seıiltýine septigin tıgizedi. Jaýdyń qaıdan shyqqanyn bilip, olardyń ustalǵanyna jáne jazasyn tartqanyna (jazasyz qalmaıtynyna) kózin jetkizip, kóńilin ornyqtyrady. Dál búgingi kúnniń kóńil kúıi turǵysynan bul da asa mańyzdy faktor.

Ekinshiden, memleket te egemendiktiń irge­sin shaıqaltyp, táýelsizdigimizge qater tóndir­gen sol qylmyskerlerge qatysty bar shyn­dyq­­ty búkpesiz jaıyp salý arqyly ózine de­gen ha­lyqtyń selkeý túsirip alǵan senimin nyǵaıtady.

Úshinshiden, qandaı aqparatqa senerin bilmeı abdyrap qalǵan barshamyzǵa bolǵan oqıǵalardy oı elegine qaıta bir salyp, boıymyzdaǵy jaqsy­ly-jamandy qasıetterimizdi súzgiden ótkizýge túrtki bolady dep úmittenemiz. Almatydaǵy qıraý men tonaýdyń saldary orasan aýyr ekenin jáne sonyń bárin tek arandatýshylarǵa jaba salý da múmkin emestigin eriksiz moıyndaımyz. О́zimizdi «Bireýdiń ala jibin attama», «Búlingennen búldirgi alma» degen ósıetti bala kúnnen kókeıge túıip ósetin tekti halyqtyń urpaǵy sanaıtyn edik, biraq beıbit bastalǵan qarsylyq sherýi jappaı qıratý men tonaýǵa ulasyp ketkeni oılantpaı qoımaıdy. Álbette, top jınalǵan jerde arandatýshy-ázázilderdiń de júretini belgili. Degenmen taralyp jatqan beınejazbalardaǵy kórinisterge qarap otyryp, ózindeı qarapaıym adamdardyń kúnkóris kásibin shimirikpeı tonaýǵa op-ońaı kirisip ketetinderdiń kóptiginen eriksiz tiksindik. Osyndaıda, Belarýs elindegi qarsylyq sherýlerinde, tipti kórshi qyrǵyz elindegi sońǵy jyldary bolǵan oqıǵalarda birde-bir dúken tonalmaǵany eske túsedi. «Biz qarsylyq aksııalarynda dúken tonaýǵa jol bergen joqpyz» dep sálem joldaǵan Alataýdyń arǵy jaǵyndaǵy aǵaıynnyń sózi de shyndyqtan alys emes.

Budan da kúrdeli zamanda, nan taba almaı qalǵan 90-jyldarda da el «Búlingennen búldirgi alma» qaǵıdatyna berik bolyp edi. Áıtpese, qarsylyq mıtıngteri sol kezeńderde de ótip jatty ǵoı. Qıyndyqtyń da kókesi sol ýaqyttary bolǵanyna eshkim daý aıta almas. Biraq narazylyq aksııalary tártipsizdikke, jappaı qıratý men tonaýshylyqqa ulasqany este joq. Ras, ol kezdegi qoǵamǵa, adamdardyń sanasyna túsken psıhologııalyq qysym qazirgiden basqasha edi, qazir baı men kedeıdiń, bar men joqtyń arasyndaǵy aıyrmashylyq jer men kókteı dep ýáj keltirýge bolar. Biraq bul báribir sol kúnderdegi urlyqty, ózgeniń múlkin tonaǵandardyń áreketterin qandaı sebep bolǵanyna qaramastan, aqtap ala almaıdy. Eger de «Ol baıǵustar jetiskennen tonady deısiń be?», «Jumys tappaı qınalyp ketken ǵoı? Basqa amaly qalmasa, qaıtedi endi?» degen syńaıda ishteı bolsyn músirkeıtin bolsaq, onda órkenıetti el bolamyz dep úmittenýdiń ózi beker.

Túıindeı aıtsaq, aǵzaǵa jabysyp alǵan dertti emdeıtin dáriniń ashy bolatyny sııaqty, qoǵamdy emdeıtin aqıqat ta qansha jerden aýyr ári ashy bolsa da, aıtylýǵa tıis.

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar