Qarjy • 18 Qańtar, 2022

Kedeılikti tómendetý mańyzdy

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Májilistiń plenarlyq otyrysynda mańyzdy máselelerdi kún tártibine kóterdi. Eń aldymen, Prezıdent el ekonomıkasy men jeke adamnyń kiris deńgeıin arttyrý isi bir-birimen sáıkes bolý kerek degen oıyn ortaǵa saldy. Sebebi kóp jaǵdaıda el ekonomıkasyndaǵy makro kórsetkishter kóńil kónshitkenimen, jeke adamnyń turmys deńgeıine, ál-aýqatyna yqpaly bolmaıdy.

Egemen Qazaqstan

Ekonomıkanyń ósimi otandasymyzdyń tikeleı jalaqy deńgeıimen, turmysymen, áleýmettik jaǵdaıymen baılanysty bolýy kerek. Mine, osy kezde jańa model paıda bolady. Kóp jaǵdaıda memleketimiz paternalıstik ustanymda boldy. Áleýmettik álsiz toptarǵa kómek kórsetý, olardy anyqtaý syndy jumystar júrgizildi. Sonymen qatar jekelegen shaǵyn, orta bızneske qatysty da birqatar baǵdarlama bar. Bul baǵdarlamalardyń barlyǵy adamdardyń jaǵdaıyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan. Soǵan qaramastan kóp jaǵdaıda mundaı baǵdarlamalar qandaı nátıje berdi degen syńaıly saralaý, saraptaý, baǵalaý jumystary júrgizilmeıdi. Bolǵannyń ózinde baǵalaý kórsetkishteri formaldy, atústi bolyp ketedi.

Elimizdegi áleýmettik ortada bilimdi jastar kóp bolǵanymen, olar eńbek naryǵyna etene aralasa almaı keledi. Osy máseleni el Prezıdenti de erekshe atap ótti. Jas túlek 5 jyl aralyǵynda mamandyǵy boıynsha qyzmetke ornalasa almasa óz quziretin joǵaltady. Ǵalymdar da osyndaı pikirde. Buǵan qosa mamandyǵy boıynsha jumys taba almaǵan jastar kezdeısoq tabyspen kún kórýge májbúr bolady. Munyń sońy uzaqmerzimdi kedeıshilikke alyp keletini anyq.

Búginde kóptegen kiris kózi adamdy tolyq qamtamasyz ete almaıdy. Tipti jumys istep júrgen adamdardyń arasynda da kedeılik deńgeıi baıqalady. Eger jumyssyzdyq qysqa merzimdi bolsa, adamnyń turmys jaǵdaıy kúrt tómendep ketpeıtini belgili. Al jumyssyzdyq uzaq merzimge sozylǵan jaǵdaıda qalypty deńgeıde el qatarly ómir súre almaıdy. Sondyqtan bilim berý, eńbek naryǵy, kásipkerlikti damytý, álsiz toptardy qoldaý baǵdarlamalary bir-birine sáıkes bolýy kerek. El ıgiligine baǵyttalǵan baǵdarlamalar áli de pysyqtalýy qajet. Sebebi memleket tarapynan bólinip jatqan qarajat azamattardyń dál osy sáttegi muqtajyn óteýge ǵana jetedi. Adamdar uzaq merzimde jaǵdaıyn jaqsartyp, turǵyn úı alyp, ál-aýqatyn arttyra almaıdy.

Bul rette elimizdegi nesıe máselesin de umytpaǵanymyz jón. Prezıdent aıtyp ótkendeı, jeke adamdar alǵan nesıe mólsheri bıznesti damytý maqsatynda alynǵan nesıeden áldeqaıda kóp. Málimet boıynsha, el azamattarynyń 80%-dan astamy nesıe alǵan eken. Otandastarymyzdyń kóbisi bir emes, keminde eki nesıeden alǵan. Sonyń kóp bóligi – uzaq merzimdi. Ásirese ıpotekany jyldar boıy tóleıtinder kóp. Nesıe eń aldymen aı saıynǵy tólemdi qajet etedi. Ol úshin turaqty tabys kózi qajet. Olaı bolmaǵan jaǵdaıda uzaqmerzimdi kedeılik odan saıyn uzaı beredi.

Aıgúl SÁDÝAQASOVA,

áleýmettanýshy

Kúnniń mańyzdy jáne ózekti jańalyqtaryn «Egemen Qazaqstan» telegram kanalynan oqyńyz