Qazaqstan • 24 Qańtar, 2022

Jańa Qazaqstanǵa eń birinshi bilimdi urpaq qajet

184 ret kórsetildi

Qazirgi ýaqyt – óte kúrdeli kezeń. Keshegi elimizde bolǵan jaǵdaı bárimizdi oılandyrady. Qazirgi kezeń ótken 30 jyl ýaqytqa da basqasha qaraýǵa mindetteıdi. Prezıdenttiń jańa Qazaqstan qurý týraly aıtyp jatqan máseleleri oryndy. Eń aldymen jemqorlyqty toqtatý kerek. Basqarý júıesin ózgertý qajet. Sheshim qabyldaıtyn ortalyq mamandardyń jaýapkershilikten qoryqpaıtyndaı basqasha yntalandyrý júıesin qarastyrý kerek dep sanaımyn.

О́ıtkeni qazir kásipker retinde de, qoǵamdyq jumysqa aralasyp júrgen adam retinde de kóretinimiz – barlyq deńgeıdegi basqarý júıesindegi mamandar jaýapkershilik alýdan kádimgideı qorqyp qalǵan. Taǵy bir másele – ká­sipkerlikti damytý, sonyń ishinde orta jáne shaǵyn kásipkerlikti qoldaýdyń shynaıy tıimdi tetikteri qajet. Sebebi bar baǵdarlamalar nátıje bermeı jatyr. Shyn máninde kásipkerliktiń kóshin alǵa súıreýge olarǵa jaǵdaı jasap otyrǵan joq. Qazaqstandaǵy ekonomıkanyń keminde jartysy orta jáne shaǵyn bızneske arqa súıeýge tıis. Sonda ǵana biz shıkizatqa nemese basqa da halyqaralyq naryqtaǵy sát saıyn san qubylyp otyratyn jaǵdaılarǵa táýeldi bolmaımyz.

Osy máseleniń barlyǵyn el Prezı­denti de, mamandar da aıtyp jatyr. Biraq onyń tamyry qaıdan qalyptasady? Biz aıtyp otyrǵan máselelerdiń barlyǵy bilim berý júıesine kelip tireledi. О́kinishke qaraı, biz tez nátıje beretin tetikterdi izdeýge tyrysamyz. Jol jóndesek te, úı salsaq ta, bankterde nesıe bersek te tez jáne jyldam nátıje kórýge umtylamyz. Alaıda osynyń barlyǵyn iske asyratyn saýatty, bilikti, qabiletti mamandar bolmasa, jalpy qoǵamnyń ıntellektýaldyq, adamgershilik áleýeti óspese, biz alǵa jyljı almaımyz. Bul tek kadr máselesine emes, jalpy qoǵamnyń ıntellektýaldyq áleýetine qatysty. Iаǵnı kez kelgen adamnyń moraldyq, adamgershilik sıpaty men sapasy joǵary bolýy kerek. Muny qazir álemde adamı kapıtal dep ataıdy. Biz de osylaı aıtyp júrmiz, alaıda onyń túp mazmunyna, neden qurylatynyna kóp kóńil bóle bermeımiz. Bul adamdardyń densaýlyǵy, olardyń psıhıkalyq saýlyǵy, bilimi, qorshaǵan orta týraly túsinigi degen sóz. Eger adam adamı kapıtal sapasy turǵysynan sál de bolsa joǵary tursa, ıaǵnı bilimdi, bilikti bolsa, moraldyq beınesi men adamgershilik qasıetteri durys qalyptassa, ol adam eshqashan buzaqylyqqa, qatygezdik pen ozbyrlyqqa barmaıdy. Bilimdi adam kisi óltirip, tonaý­men aınalyspaıdy. Árıne, saıası erik bildirýge, pikir aıtýǵa da bilimniń tikeleı qatysy bar. Bilim-biliktiligi joǵary qoǵam saıası turǵydan óte belsendi bolady. Budan qorqýdyń qajeti joq. Biraq bul bel­sendilik aqylǵa syımaıtyn qaty­gez­dik pen tonaý, qaraqshylyqqa aparmaıdy.

Osy tusta mektep oqýshylarynyń basqasha qalyptasýyna den qoıý kerek. Bul týraly kóp aıtylǵanymen, jumystar óte az isteledi. 30 jylda Qazaqstannyń bilim berý júıesinen 10 mıllıon adam ótti. Osy jańa urpaqtyń ózine degen seniminiń tómendiginen, maman, tulǵa retinde tıisti dárejede qalyptasa al­maýy­nyń saldarynan qoǵamda qazir biz kórip otyrǵan qaıshylyqtar kóbeıip ketti. Túrli top arasyndaǵy birin-biri túsinbeý, bir-birine ashyq qarsy shyǵý – osynyń saldary. Bir-birinen alshaq áleý­mettik toptardyń bolýy, áleýmet, baı­lyq, múmkindikter turǵysynan osynyń barlyǵynyń túp-tamyry bilimde jatyr. Sebebi, shyn mánindegi sapaly bilimge qoly jetetin orta bizde óte az. Bul – bizdiń emes, halyqaralyq sarapshylar berip otyrǵan baǵa. Sonyń ishinde Álemdik banktiń esebi boıynsha Qazaqstandaǵy oqýshylardyń 1 paıyzy ǵana qazirgi halyqaralyq talaptar boıyn­sha sapaly deýge bolatyn bilim alyp jatyr. Bir-aq paıyzy ǵana! Al elimizde 3,5 mıllıon oqýshy bar. Sonyń shamamen 35-50 myńy ǵana shyn máninde jaqsy mektepterde bilim alýda. Qalǵandary eki, ne úsh aýysymdy mektepterde. Iаǵnı olar múmkindikteri óte shekteýli bilim júıesinde oqyp júr. Bul tek bilim berý salasyna ǵana qatysty jaýapkershilik dep qarastyrý durys emes. Sebebi osy saladaǵy mamandar qolynan kelgenin jasap jatyr. Jalpy, memleket pen qoǵam bilim berýge durys kóńil bólmeıdi. Bilim berý salasyna jumsalatyn qarajat pen ınves­tısııa únemi dalaǵa ketken aqsha sekildi qaralady. Odan keletin paıdany eshkim jiti túsinbeıdi. Al shyn máninde bilimge salǵan qarajattyń qaıtarymy kez kelgen basqa saladan áldeqaıda joǵary. Ony esepteý men baǵalaýdyń jańa tetikterin qarastyrýymyz qajet.

Máselen, Jańaózen qalasynda qazirgi tańda 24 mektep bar. Sońǵy 2011 jylǵy oqıǵadan beri munda 25 myńdaı túlek bitirgen. Bul qazirgi qala halqynyń biraz bóligi. Qalada qazir 180 myńdaı ha­lyq tursa, sonyń 20 myńy sońǵy on jylda mektep bitirgen, aldy jasy 30-ǵa taıaǵan óte belsendi orta. Keshe alańda turǵan da negizinen sol jastar. Nege olar narazy? О́ıtkeni olar bilim berý júıesinde tulǵa, maman retinde durys qalyptasyp, jaqsy ómir súrýge qajetti bilim men daǵdylardy alyp shyqqan joq. Iаǵnı keshegi bolǵan oqıǵalar bizdiń bilim salasyna tıisti deńgeıde kóńil bólmeýimizdiń kesiri, sonyń saldary dep qabyldaýymyz qajet. Sol sebepti memleket te, qoǵam da, bıznes te, tipti kez kelgen saýatty azamat ta bolashaq ur­paq tárbıeleýge belsendi túrde atsaly­sýy qajet. Ásirese áleýmettik jaǵ­daıy tómen óńirlerdegi mektep oqýshy­laryn jeke-jeke qamqorlyqqa alýdyń mańyzdylyǵy zor.

Jyl saıyn Jańaózen qalasyndaǵy mektepterdi bitiretin túlekterdiń sany shamamen 3 myńnyń aınalasynda. Sol 3 myń balanyń árqaısysymen jeke jospar quryp, qamqorlyqqa alýǵa bolady. Ol bala mektepti támamdaǵan soń qaıda baryp oqıdy, qandaı jospary bar, jumys isteı me? Osy suraqtardyń barlyǵy jan-jaqty qamtylýy qajet. Sol túlektiń keminde úshten biri shetelge shyǵyp, úlken qalalarǵa barýy qajet. Álemdik deńgeıdegi JOO-ǵa túsip, bilimin jetildirýge múmkindigi bolýy ke­rek. Jańaózen sekildi aımaqtardaǵy mektep muǵalimderine erekshe jaǵdaı jasalýǵa tıis.

PISA mekteptegi bilim sapasyn tek­seretin halyqaralyq zertteýiniń nátı­jeleri boıynsha, ókinishke qaraı, Qazaq­standaǵy bilim sapasy barǵan saıyn tómendep bara jatyr. Sonyń ishinde, eń nátıjesi tómen aımaq – Mańǵystaý oblysy. Al Mańǵystaýdaǵy tómengi nátı­je Jańaózen qalasyna tıesili. Munyń barlyǵy kúni keshe belgili bolǵan jaǵdaı emes, bul jaıtty mamandar burynnan biledi. Biraq soǵan qaramastan sheshim qabyldaıtyn orta bul jaǵdaıdy eskere bermeıdi. Dál qazir osy máselege erekshe mán berip, kirisý qajet. Jańa urpaqtyń boıyndaǵy, sanasyndaǵy jemqorlyqtan jırený, el úshin, qoǵamdaǵy proses­ter úshin jaýapkershilik alýǵa úırený, ká­sip­kerlik mádenıetin damytý, ony sanaǵa sińirý – osynyń barlyǵy mektep qabyr­ǵasynda júrgizilýge tıis jumystar. Sol sebepti bilimge bólinýge tıis kóńildi de, beriletin bilimniń mazmunyn da sal­maq­tap, qaıta qaraý kerek dep sanaımyn.

Biz osy máselelerdi sońǵy ýaqytta Bilim jáne ǵylym mınıstrligimen birge talqyǵa salyp, Jańaózen ákimdigi jáne mekteptermen de tyǵyz baılanysta jumys istep jatyrmyz. Osy salanyń mamany retinde naqty usynystarymyzdy daıyndap berdik. Bizdiń mektep basqarý tájirıbemiz bar, onyń oń nátıjelerin de kórsetip júrmiz. Eger qajet bolsa, bir top maman osy jınaǵan tájirıbemiz ben bilim-biliktiligimizdi qoldanyp, sol óńirde belgili bir ýaqyt sheńberinde jumys is­teýge daıynbyz. Sebebi bul – bárimizge ortaq úlken másele. Qazirgi ýaqytta kez kelgen sanaly azamat barlyǵyn jıyp qoıyp, osy iske kirisý qajet. Bilim berý má­selesin qolǵa alyp kele jatqanymyzǵa biraz ýaqyt boldy. Sondaǵy baıqaǵanymyz – bilim berý sala­syndaǵy bul máseleler halyqtyń janyna batqan. Usynystarymyzdy berdik, eger senim artyp jatsa, biz Jańaózendegi 24 mekteptiń kem degende onyn qamqorlyqqa alýǵa daıynbyz.

Jańa Qazaqstan birinshi kezekte bilimdi, saýatty jáne sanaly bolýy qajet. Osy úsh dúnıemiz túgel bolsa, qal­ǵan salalardyń barlyǵy durys ba­ǵyt­ta damı alady. Eger qazirgi zamanǵa qa­jetti sana, básekege qajetti qabilet qa­lyptaspasa, basqa is-áreketterimizdiń barlyǵy beker. Bilim berý máselesin kótergen kezde kópshilik «ol uzaq merzimdi talap etedi», «jaqyn-jýyqta nátıje bermeıdi» dep sanaıdy. Al, shyn máninde, bul baǵyttan tez ári oń nátıje shyǵarýǵa bolady. Qazir, máselen, bilek sybanyp kirissek, 2-3 jylda jańadan kelgen túlekter basqa adam bolyp ózgere alady. Al bul túlekterdiń barlyǵy aldaǵy 3-4 jylda ortaǵa qosylatyn, jumys isteıtin jańa mamandar. Jańaózen oqıǵasynan beri 10 jyldan astam ýaqyt ótti. Osy ýaqyt ishinde talaı nárse isteýge bolar edi. Endi biz osy jaǵdaıdan durys nátı­je shyǵarýymyz qajet. Kóshe jóndeý, bas­pana turǵyzý – árıne mańyzdy. Alaıda bilim berý salasy odan da mańyzdy. Oǵan ýaqytty da, qarajatty da aıamaý kerek.

 

Raýan KENJEHANULY,

Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń múshesi, bilim salasynyń mamany

Sońǵy jańalyqtar

Dollar 10 teńgege qymbattady

Qarjy • Búgin, 16:23

Referendýmǵa latvııalyq baqylaýshylar keledi

Referendým-2022 • Búgin, 15:25

Saıajaıdan esirtki zerthanasy tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 13:07

Uqsas jańalyqtar