Arlan – «bizdiń Termınator»

Resmı derekter megapolıste 291 ǵımarat, onyń ishinde 62 ákimshilik ǵımarat zardap shekti deıdi. Eger Alma­tynyń turǵyndary kózsiz táýekelge barmaǵanda, keltirilgen shyǵyn men qaıǵyly oqıǵa munan da kóp bolatyny daýsyz edi. Eger osy turǵyn úılerdiń astyna ornalasqan meıramhanalar maro­derlardyń jemtigine aınalyp, olar qoıǵan órt aýyzdyqtalmasa, ústin­degi páterler jalynǵa oranyp, japsarlas úılerdiń de aman qalmasy anyq edi...

Kýágerlerdiń aıtýynsha, barlyq sumdyq 5 qańtar kúni saǵat túski ekiden keıin bastalǵan. Búlikshilerdiń úlken bir toby jolyndaǵynyń bárin jaıratyp, qalalyq ákimdik ǵımaratyn óshpendilikpen qıratyp, aınalasynyń bárine ot qoıýǵa kirisedi. Qarapaıym turǵyndar úıleriniń terezelerinen qaraýǵa da batyldary barmaǵan. Al sol kúni keshke qaraı Sátpaev pen Nazarbaev kósheleriniń qıylysyndaǵy úıdiń jertólesinen órt shyǵady. Almatynyń baıyrǵy turǵyndary bul úıdi kezindegi «Okean» deıtin dúken arqyly jaqsy biledi. Qazir de bul úıdiń birinshi qabatynda almatylyqtardyń súıikti 5 meıramhanasy bar.

Respýblıka alańynyń aınalasyn­daǵy bir de bir ǵımarattyń, tipti telear­nalardyń aman qalmaǵanyn kórgen 40 shaqty turǵyn óz betinshe órtti aýyz­dyqtaýǵa tyrysady. Bul kezde pá­ter­lerde er-azamattar joqtyń qasy. Biri jumysqa ketse, endi biri týys­qan­da­rynyń úıinde bolǵan. Osy kezde úı­degi qyz-kelinshekter, úlken kisiler shy­ǵyp búlikshilermen alysa júrip, páter­lerden shelekpen sý tasyp, joǵary qa­battardan shlangamen sý tartyp, órt sóndirýge kirisedi. Eń bastysy, birinshi qabattaǵy gaz qubyrlary torabyna órt­ti jetkizbeý kerek edi.

Birneshe áıel búlikshilerdiń maq­satty túrde úıdiń gaz qubyrlaryn ór­tep júrgenin kórip, qorǵanýdan qaı­myq­paǵandaryn aıtady. Bir jaǵynan olar sol jerdegi beıbit mıtıngige shyqqandarǵa da arqa súıegen. Qazir baıandaýǵa ońaı bolsa da, shyn máninde bul ómir úshin arpalys qoı.

– Bizdiń úıdiń astynda bes birdeı meıramhana bar. Sodyrlar birinshi olardyń áınekterin shaǵyp, ishinen oryndyqtardy alyp shyǵyp, kóshege kóldeneń barrıkada jasap aldy. Artynsha Leo’s meıramhanasynyń tómengi qabatynan órt shyǵyp, páter­lerimizge de tútin kire bastady. О́rt sóndirýshilerdi shaqyrǵanymyzda, olar sodyrlardan taıaq jegenderin alǵa tartyp, kelýden bas tartty. Amalsyz órt sóndirýge ózimiz shyqtyq. Men eki beıbit ereýilshimen meıramhananyń basty esiginen kirip, shelekpen sý shashyp júrgende, maroderlardy kórip: «nege jertólege ot qoıdyńdar, myna úıde qarııalar, múgedek adamdar kóp», dep edim, syraǵa toly qorapty kóterip bara jatqan bireýi: «bul meniń úıim emes jáne maǵan báribir» degendi aıtyp mysqyldady. Men ony shapalaqpen tartyp jiberip edim, ol maǵan qarsy umtylǵanda janyndaǵylar ony súırep áketti, – deıdi Kamıla.

Qıyn jaǵdaıda qalǵan turǵyndar sol kúni Arlan deıtin aýla sypyrýshynyń órt sóndirý kezindegi kózsiz erligin ańyz qylyp aıtady. Ol kózine qan tolǵan arandatýshylardan da, tilsiz jaýdan da qaımyqpaı, órtti sóndirýge jantalasqan. Qazir turǵyndar «Bizdiń termınator» dep alǵyspen eske alatyn Arlan sııaqty almatylyqtar ózderiniń qandaı erlik jasaǵanyn bile me eken? Qarttardy, páterlerdegi panasyz qalǵan júzdegen adamdy jankeshtilikpen qutqaryp jatqandaryn ol kezde oılaýǵa da murshalary bolmaǵany sózsiz. Qyryq jyldan astam ýaqyt Alataýǵa qarap qasqaıyp turǵan alyp úı otqa oransa, ıakı jarylsa saldary qalaı bolatynyn aıtyp jatýdyń ózi artyq.

– Maǵan meıramhananyń asty janyp jatyr degen soń, negizgi esiginen kirmekshi bolyp edim, qoıýlanǵan tútin­nen eshteńeni kórý múmkin bolmady. Sodan artqy esigin syndyryp kirýge týra keldi. Aýa tazartatyn qubyr ar­qy­ly tútin páterlerge kóterile bas­tapty. Birden jertólege túsip edim, elektr jelilerinen ot shyǵyp jatyr eken. Sý shashpaı, elektr jaryǵy jeli­leriniń bárin toqtan ajyratyp, sýdy japtym. Meıramhana kúzetshisi órt sóndirý quralyn ákelip bergen soń, qaıta astyna júgirip baryp, órshigen jalyndy toqtatýǵa tyrystym. Sodan keıin bárimiz qaıta-qaıta jertólege sý tasydyq. Keıin qarasam ústim qap-qara kúıelesh bolyp ketken eken. Eger osy jertóledegi órtti sóndirmegende, ol bú­kil úıdi jalmaıtyn edi. Shynymdy aıtsam, jantalasyp júrgende atyp jatyr ma, jarylys bolyp jatyr ma, ol týraly tipti oılanýǵa da mursha bolmapty. Esil dertimiz órtti sóndirip, jertóleden aman shyǵý boldy, – deıdi Arlan.

Osyndaı kózsiz qadamymen qanshama turǵyny bar úıdi aman alyp qalǵan Arlan Mýtıshev osy úılerdiń aýlasyn sypyrady. Búlik shyqqan kúni ol úshin demalys bolatyn, biraq tó­ten­she oqıǵalar saldarynan seriktesi ju­mysqa kele almaǵan. Dál osyndaı kezde Arlannyń jumysta bolýy – Qudaı­dyń ózderine jibergen kómegi deıdi turǵyndar. Esik qalasynda páter jaldap turatyn Arman bul oqıǵa týraly jaqyndaryna da aıtpaǵan jáne ózi erlik jasadym dep te otyrǵan joq.

Al esin endi jıyp kele jatqan atalǵan úıdiń turǵyndary, tipti Almaty halqy desek te bolady, osy kúnderde Arlan Mýtıshev syndy jandardy memleket tarapynan marapattap, oǵan baspana berýdi surap, áleýmettik jelilerde el Prezıdentine, Memlekettik hatshyǵa usynys bildirip jatyr. Amanshylyq bolsa, almatylyqtardyń bul ótinishi quzyrly mekemelerdiń qulaǵyna da jetken bolar.

Mádına Esenǵalıeva:

– Bizdiń osy úıde turyp jatqa­ny­myzǵa qyryq jyl­dan asty. Bir jaǵy­nan bul úı talaı taǵdyrly oqıǵanyń kýási. Osy úıdiń terezesinen Brejnev alańyndaǵy (qazirgi Respýblıka ala­ńy) Jeltoqsan oqıǵasyna da kýá bolǵan­byz... Bul úıge toıymsyzdar talaı ret sheńgelin de salǵan... Aýlamyzǵa zań­syz qurylys júrgizbek bolǵandar da tabylǵan. Endi myna qasiretti kórdik. Búlik bastalǵanda úıde zeınetker áke-sheshem boldy. Astyńǵy qabattaǵy meıramhanadan órt shyqqan soń, gazdy óshirip tastapty. Úıde elektr plıtasy da joq edi. Qudaıǵa shúkir, qolyndaǵy barymen, nanymen bólisken tamasha kórshilerimizdiń arqasynda podezden bir plıtka da tabylyp, tórt kúndeı bárimiz birge soǵan tamaq pisirdik.

Dına Aspandııarova:

– Meniń ákem de osy úıde turady. О́rt sóndirýge ol kisi de kómektesipti. Olardyń qandaı sumdyqty bastan keshkenderin bilseńizder, ózderin ózderi qutqarǵan olardyń bárin shetinen batyr der edim. Ekinshi, úshinshi qabattaǵy páterlerdiń terezelerine oq tıgen. О́zderi aman qalǵanyna shúkir...

Erlan Júnisov:

– Tómengi qabatynda baıaǵy «Okean» deıtin dúkeni bar úıdi almatylyqtardyń bári biledi. Osy úıdiń besinshi qabatynda Sembınovtardyń otbasy turýshy edi, meniń sheshem ol kisilermen aralasatyn. Qazir qyzy Janna turady. О́zi de, bala-shaǵasy da aman shyǵar. Úıdi órtten alyp qalǵan turǵyndarǵa da, aýla sypyrýshy Arlanǵa da alǵysym sheksiz.

Dana Mámenova:

– Arlan naǵyz azamat eken. Menińshe, ol kezde sol úıde er-azamattar bolǵan shyǵar dep oılaımyn. Biraq qalanyń «pıjondary» mundaı erlikke bara bermeıdi. Olar aqsha tabýdy, kıiný men qydyrýdy ǵana biledi. О́zderinen jalǵan zııaly jasap alǵan. Erkekterdiń namysyna tıgim kelmeıdi, biraq naǵyz azamattar az.

Dmıtrıı Korotchenko:

– Qazir búkil álem mazasyz, neshe túrli oqıǵalar bolyp jatyr. Biraq sol jaǵdaı dál seniń terezeńniń tú­binde, úıińniń janynda, seniń súıikti Alma­tyńnyń ishinde bolatynyn kim bilgen?! Kúndelikti beıbit tirshilikte aınalamyzda qaýip bar ekenin oılamaımyz, ne kútip turǵanyn da bilmeımiz. Tipti túsimizge de kirmeıtin jaǵdaıdyń óz úıiń­niń irgesinde bolyp jatqanyna senýdiń ózi qıyn. Biz úıimizge soǵys keledi dep oılap kórdik pe eken?! Eger qaýipti bir jaǵdaı bola qalsa, memleketimiz keledi, qorǵaıdy deımiz. Barlyq kezde jaqsyny oılaýǵa tyry­sasyń, sumdyq soǵystar men lańkestik jaǵdaılar bizde bolmaıtynyna, aınalyp ótetine sendik...

Barlyq kezde jáne barlyq zamannyń óz batyrlary bar. О́kinishke qaraı, olar tez umyt bolady, eske de alyna ber­meıdi. Menińshe, ondaı adamdar týraly aıtylýy, estelikter jazylýy kerek. Osyndaı oqıǵalar men adamdar jastarǵa úlgi bola alady. О́skeleń urpaq osyndaı jandarǵa qarap boı túzeıdi. Menińshe, Arlan sııaqty qara basynyń ǵana amandyǵyn oılamaı, kózsiz batyrlyqqa bara alatyndar Alma­tyda ǵana emes, Qazaqstannyń ár túkpirinde bar.

ALMATY