Merýert pe eken?..

Alyp ımperııa, qaharynan bodan túgili, bosaýdaǵy jurttyń ózi qaımy­ǵatyn qatty qamyt, tar tusaý Keńes óki­meti kelmeske ketken jyl, on bes odaq­­tas eldiń sanasyndaǵy qandy qa­byr­ǵa qulaǵanyn qazaq aýyldary birden bilgen joq.

Adam degen qyzyq qoı, jalpy. Sol Keńes ókimetiniń qulaýyn bizdiń úlkender sumdyq tragedııa sanady. Tipti totalıtarlyq júıege ábden kóndikken, bar ómirin kommýnızmniń buldyr elesimen baılanystyrǵan ol býyndy bir jaǵynan túsinýge de bolady. Ideıaǵa sený, ılaný, erteńge úmit kózimen qaraý ár sanaǵa tán. Endi oılańyz, sizdiń sol asqaq armandaryńyz, bolashaqqa ba­ǵyttalǵan búkil murattaryńyz, jar­qyn bolyp kele jatqan jańa ómir beles­terińiz bir-aq sátte opyrylyp qulap túsedi. Árıne, qazir aıtý ońaı. Al sol ýaqyt bıiginen qaraǵan adamǵa bul úlken daǵdarys edi.

Aıtalyq, jazýshy qalamy bul ózge­risterdi qalaı qabyldady? Aqyn jany aldaǵy azattyq tańyn qalaı qarsy aldy? Bári óz kezeńimen, ýaqyt yrǵaǵymen baıaý qozǵala beredi degenimizben, ómir óz múmkindikterin, óz ústemdikterin jasamaı qoımaıdy.

Álbette, sosıalıstik júıeniń tek atyn estigen býyn úshin bul aıtyp otyrǵanymyz túkke turǵysyz áńgime bolýy da  ǵajap emes. Alaıda osy ýa­qyt tartýyn Muqash qalamy, ıá jazýshy Mıras Muqash mátinderi basqasha qabyldady. Durysy aýyr qabyldady. Jo-joq, siz oılaǵandaı emes, jazýshy Mıras óz keıipkerleriniń keleńsiz taǵdyrlary arqyly Keńes ókimetin kóksegen joq. Ol tipti Keńes ókimeti týraly jazǵan da joq. Áńgime aty aıtyp turǵandaı «Merýert», jas, balǵyn balalyq shaqtaǵy bir aıaýly sátter, sońy ózekti órter ókinishpen jalǵasqan talaısyz taǵdyrlar joly týraly baıan. Keńes ókimeti dep keri burylyp otyrǵan qaıta ózimiz.

* * *

Merýert Keńes ókimeti qulardan bir jyl buryn ushty-kúıli joǵalyp ketti. Merýertke bala júregimen yntyq jas keıipkerdiń ájesi mynany aıtyp otyrdy: «Áke-sheshesiniń Merýertti izdemegen jeri qalmaǵan. Urlaǵan adam jas qyzdy kópten baqylap, qyzyǵyp júrgen sekildi. Áldekimderdiń boljaýyn­sha, ony asyrap alý maqsatynda áket­ken. Ǵumyr boıy bir perzentke ǵana zar óte dáýletti neme balany alyp, shetel asyp ketýi de ǵajap emes dep sáýegeılik jasaıdy áldekimder. Beı­shara qaıtsin, ózi asa jaman da adam emes sııaqty degender de tabyldy».

Alaıda bas keıipker – kishkene ul júregi bul sumdyqty óte aýyr qabyl­daıdy. Tipti «Merýert joǵalǵannan bastap-aq bizdiń ata-mekennen de bereke qashqan. Baǵaly ken óndiretin shahta-fabrıka jabylǵan soń turǵyndar kórshiles qalalarǵa jappaı kóshe bastady. Sóıtip aınalasy tórt-bes jyldyń ishinde ataǵy dúrildegen úlken kenishtiń onnan toǵyzy jermen-jeksen boldy. Qazir álgi eki araǵa kezek júgirip, biz oınap júretin úılerdiń irgetasy da joq. Elge úsh-tórt jyl aralatyp oralǵan saıyn aldymen baıaǵyda Merýert ekeýmiz gúl teretin qyrǵa shyǵamyn. Senseńiz, sol alqapta gúl de óspeıdi búginde. Jel azynap, qulazıdy da jatady», dep zaryǵady. Kishkene bala júregi qan qasap, alyp ımperııa – Keńes ókimetiniń qulaǵanynda sharýasy qansha, zamanda dúrildep turǵan Aqshataýdyń alyp ǵımarattarynyń qańyrap bos qalǵanynda jumysy qansha? Jas júrek úshin bul toqyraýdyń bári Merýerttiń joǵalýymen baılanysty kórinedi de turady.

Osy áńgimeden eske túsedi, biz de ol kezde balamyz, aǵamyz sovhoz dırektory bolyp dúrildep turǵan kezde bir oqıǵa oryn aldy. Dırektor aǵamyzdyń shopyry ańshy jigit, bir kúni bastyǵynyń bosaǵasyna taýdaı arlandy ákep tastaı saldy. Arlan bolǵanda da Arqanyń naǵyz kókjal bórisi. Soıyp, terisin aǵamyzdyń tórine ilgende, quıryǵy jerge salbyrap jatty...

Alaıda sol jyly kúzde aǵamyzdyń úıine dos-syılas qonaǵy kelip, álgi ar­lan­ǵa quda tússin... Qaıdan bilemiz, qadal­ǵan jerden qan alyp surady ma, joq álde aǵamyzdyń qoly ashyq myr­za­lyǵy ma, arlan kelesi kúni sol qonaqtyń kóliginde ketip bara jatty. Yrymshyl halyqpyz ǵoı, arlan terisi jaı ketpeı aǵamyzdyń yrys-qutyn da qozǵap ketti. О́kimet qulap, sharýashylyq shatqaıaqtady.

Biz balamyz, ol kezde saıasatta sha­rýa­­myz qansha, sovhozdyń tarap, or­taq múliktiń talan-tarajǵa túske­nin, aǵamyzdyń aýqaty azaıǵanyn sol ar­lan­nyń ketýinen kórdik. Aǵamyzǵa aıta almaımyz, arlandy bermeýi kerek edi dep kúńkildesemiz. Bala bolsaq ta... Aqshataýdyń aıran-asyr bolýyn da Muqash keıipkeri súıkimdi Merýerttiń joǵalýyna jorıdy.

Bul áńgime qalamger shyǵarmashy­lyǵynyń ishindegi oqyrman júreginde jattalyp qalǵan jastyq jyryndaı aıaýly týyndy der edik. Áńgime jaryq kórgen jyldary barlyǵymyz súısine oqyp, japa-tarmaǵaı talqylap ketken bolatynbyz. Bizdi yntyqtyrǵan ne kóńil ekenin de sezetin sııaqtymyz.  Biz de bir-bir Merýertimizdi joǵaltqanymyzdy bilemiz. Sonaý alys qıyrlarda, shal­ǵaı mekenderde, kóńil túkpiriniń tórin­de qalǵan alǵaýsyz balalyq bal  shaq­ty saǵynamyz, sony tappaımyz. Merýertpen birge joǵalǵan jap-jas mahab­bat­ty izdeımiz.  Ǵashyq júrekti joǵaltqanymyzdy oı­lap ótkenge úńilemiz. Merýerttiń esh­qashan qaıtyp kelmeıtinin túsingen sa­ıyn janyńa jaıǵasqan muńdy jolyq­tyrasyń. Merýert – estelik elesin­deı qyzyl gúlderge toly bıik qyrattan qol bulǵaıtyndaı. Endi qaıtyp kelmes ýaqyt kóligine sońǵy ret minip bara jatqan bala ǵashyq kózindegi Merýert monshaqtar ózekke tógiledi.  Merýert – ańsar jyry sııaqty búkil adamzattyń qoly jetpes, aıaǵy barmas mekenge attanǵan jyly Keńes ókimeti qulaǵan shyǵar, másele onda emes. Biz barlyǵymyz bir-bir Merýertterge qaryzdarmyz. Bizdi eseıtken, bizdi ómirge yntyq etken, bizdi úlken saparlarǵa shyǵarǵan Merýert-úmitter.

* * *

Ǵalamtordy aralap otyryp myna bir málimetterge ushyrasqanymyz. «Baııa» merýerti álemdegi eń iri tas eken. Bul qymbat tas álemdegi eń úlken merýert bolyp sanalady. Salmaǵy shamamen 381 keli bolatyn asyl tas Brazılııanyń Baııa shtatynda tabylypty. Alaıda qymbat jaqut 2008 jyldyń qyrkúıek aıynda Kalıfornııa shtatynyń Saýt-el-Monte qalasynda urlanǵany jaıly habar taraıdy. Sol ýaqytta tastyń quny 400 mıllıon dollarǵa baǵalanǵanymen, onyń shyn qunyn áli kúnge deıin beımálim deıdi. Tipti bir ýaqyttarda atalǵan merýertti  aýksıon­da 75 mıllıon dollarǵa deıin saýda­lanǵany jazylypty.

Másele baǵada ma dep oılaısyń. Keı­de zattyń qunyna qarap ómirdi ólsheý­­ge bola ma dep te kijinesiń. Oǵan se­­nen bireý birdeme surap aqyldasa ma?

Myna aqparatty oqyp taǵy oıǵa shom­dyq. Kishkentaı sulý hanshaıymnyń aty da Merýert eken-aý... Merýert degen ózi joǵalý úshin, urlaný úshin jara­tylǵan jaqut emes pe? Merýert úshin jer betinen nebir halyqtar joıylyp jatqanyn kári ýaqyt jazyp keledi.

Mıras Muqashtyń «Merýertin» oqy­ǵan kez kelgen oqyrman óz Merýertin izdeı bastaıdy. Ishin muzdaı sýyq ókinish tilip ótkendeı kúıge kiredi.

«Ata-baba qonysyna barmaǵanymmen, jumys barysymen jan-jaqqa jıi shy­­­ǵa­myn. Qaı qalaǵa, qaı aımaqqa bar­­sam da, kóp ishinen kózimnen bul-bul ushqan bir beıneni izdeımin de jú­re­min. Jymıǵanda betinde sál ǵana shuńqyr paıda bola qalatyn nárkes kózdi qyzdardy keziktirsem, Merýert emes pe eken dep eleńdeımin..

Shirkin, Merýert! Qaıda júr eken­siń sen?! Janymnyń bir bólshegi… Júregimniń jaquty...» deıdi avtor.

Ol taǵy da úlken saparǵa jınaldy. Taǵy da tanys hám beıtanys janarǵa úńildi. Sulý jymıǵan mıyqtan taǵy da bala Merýertke yntyzar balǵyn mahabbattyń otyn sezdi.

Alystaǵan. Joǵalǵan.

Merýert pe eken?...