Aımaqtar • 16 Aqpan, 2022

Jańashyl qadam tirliktiń tamyryna qan júgirtedi

53 ret kórsetildi

Qaraǵandy óńirinde qoǵamdyq kóliktiń máselesi kópten beri kóterilip keledi. Bul baǵytta qatań sharalarǵa barmasa, jaǵdaıdyń ońalatyn túri joq. Nege deseńiz, avtopark qojaıyndary kemshilikti joıý týraly aýyzben oraq orǵanymen, iske kelgende taıǵanaqtyq tanytyp júr.

Alystan arbalaǵansha...

Oblystaǵy iri qalalarda avto­býstardyń marshrýtqa shyǵý kes­tesi saqtala bermeıtini de ózek­ti problemanyń biri. So­nyń kesirinen adamdar barar jer­lerine únemi keshigip júredi. Máselen, Qaraǵandy qalasynda jospar boıynsha 202 avtobýs marshrýtqa shyǵýy tıis bolsa, al shyn mánisinde onyń 160-qa jýyǵy ǵana jolaýshylarǵa qyz­met kórsetedi eken.

Osyǵan oraı oblys basshy­ly­ǵy avtoparkterge qoıylar talapty kúsheıtýdi oılastyryp otyr. Iаǵnı mynadaı qaǵıda júzege asyrylatyn bolady: avtoparkter kólikterdi jańasyna aýystyrsa, olarǵa marshrýttar be­riledi. Al eski-qusqymen sal­dyr­latyp júre berer bolsa, onda marshrýt ataýlydan qa­ǵy­­lady.

Bir esepten mundaı talap­tyń jóni bar. Nege deseńiz, ob­lysta avtobýs shyǵaratyn za­ýyt jumys isteıdi, sapasy táp-táýir kólik shyǵaryp tur. Al onyń ónimin nege paıdaǵa ja­ratpasqa?!

Degenmen, bul salada da oń baǵyttaǵy qımyl-qozǵalys baı­qa­lady. Qaraǵandy qala­sy­nyń ákimi Ermaǵanbet Bólekpaev bergen málimetke súıensek, qa­la boıynsha jolaýshylar kó­li­giniń 60%-y jańartylmaq. Iаǵnı avtoparktermen jańa avtobýstar satyp alý jónindegi kelisimge qol jetkizilgen.

Aıta ketý kerek, Jolaý­shy­­lar kóligi jáne avtomobıl jol­dary basqarmasynyń má­li­metine súıensek, búginde Sa­randa jasalǵan 40 avtobýs Qa­raǵandyda jolaýshy tasyp júr. Sonymen qatar dál sondaı 20 avtobýs Temirtaýda, taǵy 20-sy Jezqazǵanda jáne 11-i Saran qalasynda qyzmet kór­setedi.

Alda turǵan mańyzdy min­det­tiń biri – elektrondy bılet satý júıesine kóshý. Túp­tep kelgende, munyń ózi jo­laý­shylardyń naqty sanyn bilýge múmkindik beredi. Al bul degenińiz jolaýshylar tasy­ma­lyn qalypty túrde sýbsıdııa­laý máselesinde eskeretin ma­ńy­zy zor kórsetkishtiń biri bol­maq.

Jalpy, oblys basshy­ly­ǵynyń avtobýs parkterin jańalaý turǵysyndaǵy tabandy áreketi qoldaýǵa turarlyq saıasat. Bul birinshiden, jolaý­shy­larǵa sapaly qyzmet kór­se­týdiń alǵysharty bolsa, ekin­shi­den, otandyq ónimdi qoldaýǵa ba­ǵyt­talǵan janashyrlyq qa­dam. Budan taraptardyń utyl­­masy anyq. «Alystan ar­ba­­laǵansha, jaqynnan dorbalaý» támsiliniń tıimdiligi dál osy otandyq avtobýs máse­le­sin­de mańyzdy ról oınaıdy-aq.

Jalǵa alǵannyń jany tynysh

Oblysta áleýmettik turǵyn úımen qamtamasyz etýdiń jańa qaǵıdaty qoldanysqa enbek. Ma­mandardyń aıtýynsha, bul jerde baspanany jalǵa alýǵa basa nazar aýdarylmaq. Bul týrasynda oblys basshysy Jeńis Qasymbek te óziniń kesimdi pi­ki­rin bildirgen.

– Úkimettiń keńeıtilgen oty­rysynda Prezıdent turǵyn úıdi jalǵa berýdi qoldaýǵa basa nazar aýdarylatynyn aıtty. Olar shekteýli mólsherde salynatyn bolady. Eń bastysy, jalǵa berýge basty nazar aýdarý qajet. Búkil álemde osylaı bolyp jatyr, sondyqtan ákim­dik­ter óz jumystaryn qaı­ta qurýy tıis, – dep túsin­dir­di óńir basshysy.

Álbette, bul uzyn sonar ke­zekte turǵandardyń qamy úshin jasalmaqshy. Mundaǵy is-árekettiń reti mynadaı: memleket kezekte turǵan tabysy tómen otbasylary úshin turǵyn úıdi jalǵa alýdyń bir bóligin óteıdi. Al Prezıdenttiń tapsyrmasy boıynsha turǵyn úı tólemderi jónindegi baǵdarlama 2022 jyldyń mamyr aıynda iske qosylýy tıis.

Aldaǵy ýaqytta oblysta turǵyn úı qurylysy salasynda bos turǵan úılerdi qalpyna keltirýge, jalǵa beriletin jáne nesıelik turǵyn úıdi satyp alýǵa basymdyqtar beriledi. Bul týraly Qurylys, sáýlet jáne qala qurylysy basqarmasynyń basshysy Abzal Jaılybaevtyń málimdemesi bar.

Mysaly, byltyr oblysta 500 páter satyp alynsa, onyń 350-i bastapqy naryqqa tıe­sili bolǵan eken. Bul jerde mer­di­gerlik uıymdar turǵyn úı sa­pa­­synyń joǵary bolmaǵyna ózderi-aq múddelilik tanytatyn bolady. Nege deseńiz, sapasy tó­men úıdi ákimdik endi satyp al­maıdy.

Jalpy alǵanda, Qaraǵandy oblysynda turǵyn úı qury­ly­s­ynyń qarqyndy júrip jat­qanyn buryn da aıttyq. Mysaly, óńirde «Nur­ly jer» memlekettik baǵdar­la­masy aıasynda barlyq qarjy­lan­dyrý kózi esebinen 662 myń sharshy metr turǵyn úı nemese 7 myńǵa jýyq páter paıda­la­nýǵa berilgen. Bul shynynda da buryn-sońdy bolmaǵan je­tis­tik. Al aldaǵy mindet budan da zor. Bıyl oblysta 708,2 myń sharshy metr nemese 8 myńǵa jýyq páter salý josparda bar.

Degenmen, munyń ózi de jaqyn arada baspana máselesin túbegeıli sheshe almaıdy. Al jal­ǵa berý qaǵıdaty belsendi túrde iske asyrylatyn bolsa, onda jaǵdaıdyń birshama jeńilderi anyq. Turǵyndar da joqshylyqtyń beımaza tir­li­gi­ne­n arylyp, jan tynysh­ty­ǵyn tabar edi degen senim bar.

 

Qaraǵandy oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Keshe

Aqjaınaq astana

Elorda • Keshe

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Keshe

Dımash pen Djekson

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar