Suhbat • 07 Naýryz, 2022

Maıragúl Mahmýdhanqyzy, kásipker: Atakásipti órkendetý – basty maqsatym

77 ret kórsetildi

Bıznestiń bir ǵana maqsaty bar, ol – paıda tabý. Biraq sol maqsat jolynda ulttyq qundylyq óris taýyp, kásip ıesine – aqsha, tutynýshyǵa – ónimmen birge ulttyq rýh buıyryp jatsa, onda bul bıznes aıasynyń keńeıgeninen habar beredi. Ulttyq kásipti meńgerý, sony órkendetý jolynda ter tógip júrgen jannyń biri – Maıragúl Mahmýdhanqyzy.

– Maıragúl, qolónerdi tańdaýǵa ne túrtki boldy? Bul bala kezden siń­gen qasıet pe, álde eseıe kele qol­ǵa alǵan kásip pe?

– Mońǵolııadaǵy Erdenet degen ón­diristik qalada dúnıege keldim. Ákem Mońǵolııa eli­nen atamekenge 1991 jyldary alǵashqy úlken kóshtiń birin bas­tap kelgen bolatyn. Ol kezde 6-synyp oqýshysy edim. Qolónermen aınalysý bala kúngi armanymnan týyndady dep aıta almaı­myn. Biraq kishkenta­ıym­nan qolónerdi kórip óstim. Aına­lamdaǵy áıel qaýy­­my­nyń kóbi qazaqtyń ártúrli ulttyq qolónerimen aınalysatyn. Ájelerim osy qolónerdiń naǵyz maıtalmandary bolypty. Ol kezde qadirin onsha túsinbeppin. Atajurtqa kelgen soń ulttyq qolónerdiń damymaı turǵanyn baıqadym. Sóıtip júrip ermegime aınaldy. Qolymnan kelgenshe tige bastadym. Qazaqstannyń áıgili etno-dızaıneri Yrza Tursynza­da apaı­dy kezdeısoq teledıdardan kórip bolmysyna da, qolynan shyq­­qan dúnıelerine de ǵashyq bol­dym. Áleýmettik jeli arqyly dá­ris sabaǵyna qýana qatystym. Ol kezde páter jaldap turamyn, qym­bat bolsa da maq­satym­nan aıanyp qalmadym. Basqa adam­dar­dyń dá­ris sabaǵynda tek tehnolo­gııa­ny úı­ret­se, Yrza apaı rýhty oıatatyn, sa­na­ny ózgertetin qasıetimen baý­rap ala­tyn. Ol kisi «Sen­der – saýda­nyń adamy emessińder, sender ult­tyq qol­ónerdiń, mádenıettiń, salt-dástúrdiń elshisi, halyq pen kóne mádenıet­tiń arasyndaǵy altyn kópir­sińder. Sender kóne dúnıeni, salty­myzdy, qazaqtyń qyryq jandy áıeli­niń bolmysyn jańǵyrtyp jatyr­syńdar», dep únemi qulaǵymyzǵa quıatyn.

Basynda kásip ashamyn degen oı múl­dem bolǵan emes. Úıimniń bir ból­mesin qazaqy naqyshta jasaý jáne sińlim men bolashaqta qyzym­nyń jasaýyn óz qolymmen tikkim keldi. Biraq Yrza apaıdan sabaq al­ǵan soń, ózime senip, tolyqtaı beri­lip, kásip bastap kettim. Tól máde­nıetimizdi jań­­ǵyrtyp, ata kásibimizdi jal­ǵas­tyrý maqsatyma aınaldy. Osy qol­óner­di jan-jaqty damytyp, eli­miz­diń órkendeýine úles qosqym keledi.

– Naryqtaǵy negizgi baǵytyńyz qandaı, kópshilik qandaı buıym­darǵa jıi tapsyrys beredi?

– Negizinen qyz jasaýyn jasaı­myz. Onyń ishinde kórpesheler, mahab­bat kórpesi, qudaǵı kórpesi, qor­jyn­dar, ulttyq naqyshtaǵy kishigirim syı­lyqtar bar. Arnaıy tapsyrys bo­ıynsha da syılyqtar jasaımyz. Tutyný­shylar kóbine úıge arnalǵan kórpe men jastyqqa da jıi tapsyrys beredi. Sondaı-aq ulttyq kıimge basymdyq berip jatyrmyz. Qazir zamanaýı úlgi men ulttyq naqysh úı­lesim tapqan kıim kıgisi keletin aza­mattar kóp. Al­daǵy ýaqytta sol baǵyt­ty jetildirý oıda bar. Kıiný – adam­nyń talǵam tárbıesiniń kórinisi. Kóbi­miz sándi kıinýdi bilsek te, mándi kıiný­di bile bermeımiz. Árıne brend kıim kıgendi qarap qaltaly ekenin baıqasaq ta ulttyq syr-sıpatyn, bolmys-biti­min baıqaý qıyn. «Kúmis áshekeıler tek sándikke taǵylmaıdy, onyń emdik jáne basqa da jaqsy qasıeti zor», dep Yrza apaı jıi aıtady.

– Qolyńyzdan shyqqan dúnıe­ler­diń naryqtaǵy baǵasy qansha?

– Kórpeshelerim 30 myń teńgeden bastalyp 120 myńǵa deıin barady. Jaı quraqtardan nemese kúrdeli quraq­tardan quralǵan. Odan keıin kesteli qol, keste oıý basý dep baǵasy ózgerip otyrady.

– Qazirgi ekonomıkalyq ah­ýal kúnine qyryq qubylyp tur. Naryq­taǵy jaǵdaı sizdiń kásipke qalaı áser etip jatyr?

– Árıne, qazir teńge qaıta-qaıta qun­syzdanyp jatyr, ol sózsiz áserin tıgizedi. Qymbatshylyq qaltaǵa salmaq túsiredi. Adam birinshi kezekte azyq-túlikti oılaıdy ǵoı. Sonyń áseri me, ulttyq buıymǵa degen suranys azaıyp ketkendeı kórinedi. Degenmen naryqtyń sıpaty sol, suranys keıde ósedi, keıde tómendeıdi. Bizdiń tarapymyzdan sapaly jumys úzdiksiz jalǵasa beredi. Biraq jumys isteıtin tiginshiler jaǵy tapshy. Kóbi istiń qyr-syryn úırenip alǵannan keıin óz aldyna bólek kásip ashyp ketip jatady. Bul bir jaǵynan qýantady, bir jaǵynan endi jolǵa qoıylyp kele jatqan sharýaǵa zardabyn da tıgizip ótedi. Sondyqtan qolynyń ebi bar, kásipke jany jaqyn, uzaq merzimdi perspektıvada jumys istegisi keletin ismer jandarǵa esigimiz árdaıym ashyq. Jalpy, qazir 10-15 adamǵa jumys berip otyrmyn. «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda elimizdegi biraz óńirdi aralap aqysyz trenıng semınar jáne mega festıval ótkizdik. Qatysýshylardyń kóbi úıde otyryp jumys isteıdi. Solar­dyń ishinen jaqsy kózge túsken qaty­sý­shylardy tańdap, birigip kásip isteý boıynsha usynys ta jasadym. Dızaın, mata kólemin ózim eseptep jasaımyn jáne satý jaǵyn ózim uıymdastyramyn.

– Sońǵy ýaqytta bızneste áıel aza­­mat­tardyń belsendiligi artyp ke­ledi. Bul árıne, qýanarlyq quby­lys. Kásip aıasyn keńeıtý oıda bar ma?

– Iá, qoǵam da bizdiń jumysy­myz­­dy qabyldaı bastady, tıisinshe mem­lekettiń de kózqarasy túzý. Qazir Nur-Sultan qalasynda áıelderge ar­nalǵan «Baqytty otbasy» aqparat­tyq-bilim berý ortalyǵynda bas sarapshy bolyp jumys istep jatyrmyn. Munda kópbalaly, jalǵyzbasty jáne múmkindigi shekteýli bala baǵyp otyrǵan analar jáne jaǵdaıy tómen otbasyndaǵy áıelderge arnalyp kóp­tegen aqysyz tegin kýrstar men trenıngter ótedi. Qosymsha mamandyq alamyn degen jandarǵa qoldaý kórsetilip, psıholog, zańger jáne dáriger sarapshylar arnaıy keńes beredi. Bul joba áıelderdi kásipkerlikpen aınalysýǵa jáne áleýmettik jaǵdaıyn jaq­sar­týǵa úıretedi. Tájirıbeli kásipker áıel­der óziniń jeke tájirıbesimen bóli­sip, motıvasııalyq trenıngter uıym­dastyrady. Jaqynda ǵana Premer-Mınıstrdiń orynbasary Eraly Toǵ­janov ortalyqtyń jumysymen tany­syp, oń baǵasyn berdi. Jumys is­te­ge­nine 6 aıdan asty, buıyrtsa 14 naý­ryz kúni resmı ashylýyn jasaımyz dep josparlap otyrmyz.

– Jalpy, qazirgi qazaq áıeliniń bıznestegi rólin qalaı baǵalaısyz?

– Áıelderdiń bılik pen bıznes­te, ǵylym men mádenıette erek­she qabiletimen tanylyp jatqanyn bile­miz. Bul bizde qazir qalypty jaǵdaı. Son­­dyqtan da qoǵam ómirin áıelderdiń eńbeginsiz eles­tetý múm­kin emes. Onyń ishinde kásipker áıel azamattardyń kez kelgen salany urshyqsha ıirip, el ekonomıkasy­nyń damýyna yqpal etip otyrǵandar sany kúnnen-kúnge artpasa kemip jat­qan joq. Aıta ketý kerek, osy kúni «Baqytty otbasy» ortalyǵynda 6 aı­dyń ishin­de túrli salada aqysyz tegin kýrs oqyp, arnaıy mamandardyń ke­ńe­sin alyp, trenıngterden ótken 1500 qyz-kelinshektiń ishinde zeınetker analarymyz da boldy. Ortalyqta bilim alǵan áıelderdiń 70 paıyzy jumysqa turyp óz kásibin júrgizýde. Budan bólek, qaıtarymsyz grantqa ıe bolǵandar da kóp. Jobanyń maqsaty da sol – áıel adam bilim alyp, súıikti isimen aınalysyp, otbasyna baqyt, bereke ákelse degen. 

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Bılikten ketkisi joq

Álem • Keshe

Venesııadan nesi kem?

Qoǵam • Keshe

Jaýaby joq jumbaq taǵdyr

Ádebıet • Keshe

Aınalma joldyń azaby

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar