Tarıh • 05 Sáýir, 2022

Stalın marapattaǵan qazaq

3929 ret kórsetildi

Tarıhtan bilemiz: Qyzyl Armııa 1945 jyly 9 mamyr kúni nemis fashısterin tize búktirgennen keıin, sol jylǵy tamyz aıynyń 9-y kúni Japonııaǵa qarsy soǵys ashyp, az ǵana ýaqyt ishinde Kvantýn armııasynyń qurlyqtaǵy jáne teńizdegi qarýly kúshterin tolyq talqandaýyna baılanysty KSRO Qarýly Kúshteriniń Bas qolbasshysy I.V.Stalın 1945 jyly 25 tamyz kúni tótenshe № 372 buıryq shyǵaryp, maıdanda erlik kórsetken maıdan qolbasshylaryn, ofıserlerdi marapattaǵan eken.

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı ShEJIMBAI, «EQ»

Joǵarydaǵy Bas qolbasshy buıry­ǵy­nyń qazaqsha tolyq mátini respýblıka úni «Sosıalıstik Qazaqstan» gazetiniń 1945 jylǵy 25 tamyz kúngi sanynda jarııalanyp, jarlyqta aty atalyp, túsi tústelgen adamdardyń qurmetine 23 kúni saǵat 22.00-de Máskeýdiń Qyzyl ala­ńynda merekelik salıýt atý jaıly úkim etken eken.

Osyndaǵy Bas qolbasshy Stalınniń marapattaý tiziminde jalǵyz qazaq, moń­ǵolııalyq general Múdárisuly Jaı­sa­­nyptyń aty atalypty (Prıkazy Ver­hov­nogo Glavnokomandýıýshego v pe­rıod Velıkoı Otechestvennoı voıny Sovetskogo Soıýza: Sbornık. – M.: Voe­nızdat, 1975. S. 514–519). О́ıtkeni bul azamat Japonııaǵa qarsy keńes-moń­ǵol áskerleriniń birikken maıdanynda Mońǵolııa Áýe kúshteriniń bas qol­bas­shysy retinde qatysqany belgili.

Osy oraıda qazaq ulany Jaısanyp Múdárisuly jaıly baspasóz betterinde qadaý-qadaý jazbalar jarııalanyp júr. Biraq munda aıtylǵan derekter aýyzeki áńgime jelisinen alynǵandyqtan, naqty tarıhı qujattarǵa zárý edik. Jýyqta qolymyzǵa áskerı tarıhshy B.Dabas­úre­nniń avtorlyǵymen 1984 jyly Ulanbatyr qalasynda jaryq kórgen «General Jaısanyp» atty 100 bettik shaǵyn kitapsha kelip tústi. Bul shyǵarma buǵan deıin shekteýli qupııalyq mańyzǵa ıe bolýyna baılanysty kópshilik oqyr­man­ǵa jetpegen edi.

Endeshe joǵarydaǵy kitapta jazyl­ǵan tarıhı qujattarǵa súıene otyryp, qazaq generalynyń buǵan deıin jalpaq jurt­­qa belgisiz bolyp kelgen ómir jolyn tápsirleý tásilimen baıandaýdy jón kórdik: – 1927 jyly Mońǵol Mem­le­kettik Kishi Qural Basqarmasynyń sheshi­mimen qoshýyn bastyqtarynyń bi­­lim-biligin jetildirý maqsatynda, Más­­keý qalasynda KÝTV-tyń janynan ashyl­ǵan «Qoshýyn bastyqtaryn daıyn­daı­tyn» birjyldyq kýrsqa mamandar ji­be­rý máselesi qolǵa alyndy, – dep jazady avtor.

Mundaǵy «qoshýyn» dep otyrǵany – 1925 jyldan bastap, Mońǵol elinde ornaǵan ákimshilik birlik. Úlken tarıhshy Islam Qabyshuly 1980 jyly О́lgeı qalasynda jaryq kórgen «Moń­ǵo­lııa qazaqtarynyń tarıhy» atty mono­gra­fııasynyń 178-shi betinde: «1925 jyly Mońǵolııanyń Qobda ólkesine baǵynyshty bolǵan qazaqtardyń ákim­shi­lik birligi ejelgi manjy-qytaı ta­ǵaıyn­­daǵan úkirdaılyq júıeden qo­shýyn bolyp ózgerdi. Qazaqtar mekendegen ólke alǵashynda: Sherýshi, Qoshaq, Botaqara, Shybaraıǵyr, Baıqadam atty bes qoshýynǵa bólinip, qoshýyn ishinen záńgiler bólip-bólip basqardy. Mysaly, Botaqara qoshýyny óz ishinen: Sekel, Taılaq, Qankeldi, Bazazqul záńgisi bolyp bólindi», deıdi.

Sóıtip, joǵarydaǵy jańadan ornaǵan ákimshilik birlikterge kadr daıarlaý  maq­satynda: 1929 jyldyń tamyz aıyn­da Qobda aımaǵyna qarasty qazaq qoshýn­darynan iriktelip alynǵan qazaq jas­tary – R.Júnishan, D.Jeńishan, K.Shákirbaı, O.Mahabyl, О́.Toqtybaı, K.Sharıptermen birge M.Jaısanyp ta KÝTV-qa oqýǵa attanady. 1930 jyly birjyldyq kýrs­ty oıdaǵydaı bitirgen Jaısanyp elge qaıtpaı KÝTV-tyń daıyndyq bólimine qabyldanady. Bul oqý alǵashqy «Qoshýyn bastyqtaryn da­­ıyndaıtyn» birjyldyq kýrsqa qaraǵanda basqasha edi. Munda kommýnıstik partııa tarıhy, orys tili, matematıka qatarly kúrdeli pánder oqytylatyn. Bul jaǵdaı buǵan deıin eshqandaı oqý-toqý kórmegen Jaısanypqa ońaı bolmaǵan tárizdi. Onyń syrtynda orys tilin tolyq meń­ge­rý máselesi taǵy bar. Sóıtip, 1931 jyly KÝTV-tyń daıyndyq bólimin bitirgen Jákeń Tambov qalasyndaǵy atty ásker ýchılıshesine oqýǵa attanady.

1934 jyly atty ásker ýchılıshesin oıdaǵydaı támamdaǵan Jaısanyp Múdárisulyna Mońǵol úkimeti Orenbýrg qala­syndaǵy ushqyshtar daıarlaıtyn ýchılıshege oqýǵa kelgen mońǵol jigit­te­rine aýdarmashy-ustaz bolý mindetin júkteıdi. Bir qyzyǵy, alǵyr jigit aýda­rmashy-ustaz bolyp júrip-aq ás­ke­rı ushqysh mamandyǵyn ıgerip alady. Bul mektepti 1937 jyly bitirgen Jaısanypty ushqyshtar ýchılıshesiniń komıssary I.D.Kobıakın shaqyryp alyp: «Sizdiń ushý tásilin ıgerýdegi sheberligińiz ben orys tilin erkin meń­gerýińiz biz úshin asa mańyzdy. Son­dyq­tan týysqan mońǵol mamandaryn daıarlaý isine qajet bolasyz» dep ýchılıshege úıretýshi-ushqysh retinde jumysqa qabyldap, Qyzyl Armııanyń leıtenanty shenin bergizedi. Jaısanyppen birge ushqyshtar mektebin bitirgen: Gombojav, G.Jıgjıd, S.Lhamsúren, M.Osor, L.Chog­sam­jav taǵy basqa ushqyshtar eli­ne atta­nyp ketedi.

Shyǵysta japon mıllıtarısteriniń qaýpi kúsheıgen 1939 jyldyń qańtar aıynda ushqysh Jaısanypty marshal Choıbalsyn Mońǵolııaǵa shaqyryp alyp, ushqyshtar daıyndaıtyn mektep ashý jaıly tapsyrma berip, eń áýeli eskadrılııa bastyǵyna taǵaıyndaıdy. Leıtenant shenin kapıtanǵa kóterdi. Kóp keshikpeı Áýe qorǵanys kúshin basqarý mindetin júkteıdi. 1939 jyly naýryz aıynda Memlekettik Kishi Qural Bas­qa­ramasynyń sheshimimen ushqyshtar mektebin Qorǵanys mınıstrliginiń qa­raýyna berip, áskerı ushqysh daıyndaý isine Jaısanypty jaýapty etip taǵaıyndaıdy. Arada úsh aı ótken soń qazaq balasyn Áýe kúshteri qor­ǵa­nysynyń bas qolbasshylyǵyna taǵaıyn­dap, polkovnık shenin beredi. Áskerı tarıhta eki jyldyń ishinde (1937-1939) leıtenant sheninen tike polkovnık shenine kóterilgen adam az shyǵar. Ke­shik­peı 1939 jyldyń mamyr aıynyń 11 kúni Halqyn-gol maıdany bastalady. Maıdanǵa Mońǵolııa áýe kúshterine qosbasshylyq jasaǵan Jaısanypqa Mońǵol Halyq Respýblıkasynyń táýel­sizdik alǵanyna 18 jyl tolý datasyna oraı 1939 jyldyń 11 shilde kúni sol tusta general-maıor dárejesimen birdeı «brıgada komandıri» ataǵy beriledi. Osyǵan qaraǵanda bul tulǵa keńestik dáýirde «general» ataǵyn alǵan alǵashqy qazaq azamaty bolýy ǵajap emes.

Nátıjesinde, brıgada komandıri Jaı­sanypqa memlekettiń shyǵys shekarasyna qaýip tóndirip turǵan Japonııa mıl­lıtarısterine soqqy berý tapsyrmasy júkteledi. Osy bir aýyr mindetti oryndaý barysynda oǵan keńestik tájirıbeli áskerı ushqyshtar Shorkov, Komendatov, Kýrbatov, Semenov, Vı­no­gradov taǵy basqalar kómekke keledi. Tarıhta «Halqyn-gol maıdany» degen atpen belgili bul maıdanda tarıhta tuńǵysh ret Jaısanyp jaýǵa qarsy túngi áýe shabýylyn uıymdastyrdy.

Osy shaıqasqa qatysqan ardager ushqyshtyń esteliginde, túngi shaıqasqa ázirlik aıaqtalǵannan keıin polk maıdan antyn kóterdi. Barlyǵymyzdyń atymyzdan Áýe kúshteriniń bas qol­bas­shy Jaısanyp: «Jaý jaǵadan alǵan qazirgideı qıyn kezde Otan aldynda ant beremiz. Mońǵol Halyq Respýb­lı­ka­sy­nyń táýelsizdigin, bir ýys topyraǵy men bir urttam sýyn qasyq qanymyz qal­ǵansha qorǵaımyz. Mońǵol Halyq Ar­mııasynyń jaýyngeri retinde, qarý-jaraǵym men qasymdaǵy jaýynger joldastarymdy jaýyz jaýdyń oǵynan qorǵaımyn!» dep kúńirene oqydy. Qolbasshymen birge polk komandıri Z.Bor, komıssar T.Shaǵdyrsúren, shtab bastyǵy A.Daǵba, partııa uıasynyń bastyǵy G.Bıambyjabtar da ant berdi. Ant berý rásimi aıaqtalǵan soń, Jaısanyp Múdá­risuly sóz sóılep, kópshilikke soǵys jaǵdaıyn málimdep, kúlli qury­lymdy qatań tártipke shaqyrdy. Ant bergen kúnniń túninde shabýylǵa kiristik. Eń áýeli barlyǵymyz shashymyzdy taqyr­latyp aldyryp, áskerı qujat­ta­ry­myzdy úıge qaldyrdyq. Matadtan Hamyrdabaǵa deıingi 300 shaqyrymǵa
2 saǵatta ushyp jettik. Jaısanyp túńgi shabýylǵa attanǵan 9 ushaqty úsh-úshten jiktedi. Birinshi topqa ózi basshylyq jasady. Ekinshi topty orys ushqyshy Komendatov basqarsa, úshinshi topty Z.Bor basqardy, dep jazypty (B.Daba­sú­ren «General Zaısanov», Ulan­ba­tyr – 1984 j. – 34 bet).

Halqyn-gol maıdany kezinde Qy­zyl Armııa tarapynan Mońǵol áýe qorǵanysyna I-15 markaly joıý­shy ushaq beriledi. Bul ushaqpen eń áýeli Jaısanyptyń ózi ushyp kórip, basqalardy úıretken eken.

Sondaı-aq maıdan qolbasshysy G.K.Jýkov general Jaısanyptyń túngi shabýylyn qolaıly dep kórip Qy­zyl Armııanyń 57-shi korpýsyna «túngi áýe shaıqasyna iriktelgen ush­qysh­tardy qatystyrý» jaıly resmı hat túsiredi. Nátıjesinde, buǵan deıin san soǵysty bastan keshirgen ke­ńes­tik eń tańdaýly 21 ushqysh irikte­li­nedi. Osylardyń 11-i KSRO Batyry edi. Olar: A.I.Gýsev, N.S.Gerasımov, S.I.Grıseves, V.V.Zverev, S.P.Denısov, I.I.Dýshkın, P.T.Korobkov, I.A.Lakeev, Iа.V.Smýshkevıch, V.I.Shevchenko, G.P.Krav­chenko.

Sóıtip, 1939 jyly Halqyn-gol maıdanynda keńes-mońǵol áskerleri jeńiske jetkennen keıin, qazan tóń­kerisiniń 22 jyldyq merekesi kúni (11 qarasha) Ulanbatyr aspanynda Jaısanyp pen keńestik ushqysh Jarov ekeýi halyqqa áýe shaıqasyn kórsetedi. Odan keıin 1945 jyly 9 mamyr kúni Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń jeńis merekesine oraı ortalyq alańǵa jınalǵan qaraqurym halyqtyń kózinshe general Jaısanyp pen orys ushqyshy P.A.Bobko áýe shaıqasynan etıýdter kórsetip, sońynda Jaısanyp ózi jekedara bochka tartý, áýede shyr aınalý, tik shanshylý sııaqty keremet kórinisterdi halyqqa tamashalatady.

Mońǵol Halyq Respýblıkasy Mı­nıs­trler Keńesiniń 1944 jyly 28 sáýir kúngi 52-shi qaýlysymen Jaısa­nyp­qa resmı túrde áskerı joǵary shen «general-maıor» beriledi. Nátıjesinde, qazaq azamaty 1945 jylǵy Kvantýn armııasyna qarsy joryqqa general shenimen qatysyp, maıdanda kórsetken erligi úshin Bas Qolbasshy Stalınniń marapatyna ıe bolady.

Ekinshi dúnıejúzilik soǵys aıaqtal­ǵan­nan keıin J.Múdárisuly 1948 jyly Iý.Gagarın atyndaǵy áýe kúshteri akademııasyna oqýǵa barady. 1951 jyly komandalyq shtab basqarýdyń joǵary dárejeli № 744500 dıplomyn alady. Qobda beti qazaqtary úshin úlken tarıhı mereke 1950 jyly ulttyq Baı-О́lke aımaǵy ornaýynyń 10 jyldyq toıy belgilenedi. Osy toı ústinde Baı-О́lke topyraǵyna alǵash ret ushaq qonady. Temir pyraq ıesi – osy ólkeniń tól túlegi general Jaısanyp Múdárisuly edi.

Jákeń jaryqtyq 1967 jyly 19 qarasha kúni Ulanbatyr qalasynda dú­nı­e­den ótti. Marqum generaldyń qa­za­sy jaıly baı-ólkelik tarıhshy Shy­naı Rahmetuly: «general Jaısanyp Múdá­risuly aýrýhana qabyrǵasyna súıe­nip tik turǵan kúıinde qaıtys boldy. Qyran shyńda óledi deýshi edi. Qurmetti qaraýyl sapqa turyp, úkimet basshylary bastaryn ıip, múrdesi «Katıýshanyń» tuǵyryna qoıylyp, orkestr oınalyp, áldeneshe dúrkin zeńbirek atqylap, Ulanbatyrdaǵy «Altyn besik» zıratyna jerlendi» dep jazypty.

Batyr atamyzdyń ómirden ótke­ni jaıly Mońǵolııa úkimeti men par­tııasynyń ortalyq organy «Únen» (Aqıqat) gazetiniń 1967 jylǵy 20 qara­­shadaǵy sanynda basylǵan qaraly habar­da: «M.Zaısanov joldas 1910 jyly Baı-О́lke aımaǵynyń Ulanqus sumynynda kedeı malshy qazaqtyń otbasynda dúnıege kelgen. Ol – elimizdiń táýelsizdigi men sosıalızm isi úshin sanaly ómirin arnaǵan bizdiń qart jaýyngerlerimizdiń biri. Mońǵolııa Halyq Armııasynda 25 jyl eńbek etip, qatardaǵy jaýyngerden general-maıor dárejesine kóterildi» dep belgilepti.

Eki dúrkin (1939, 1945) maıdanda Mońǵol áýe kúshterine qolbasshylyq jasaǵan qazaq generaly «Soǵys Qyzyl Tý» ordenimen 3 dúrkin, «Soǵys Dańqy» ordenimen jáne «Altyn Juldyz» ordenimen 2 dúrkin, KSRO Joǵary Keńesiniń Tóralqasynyń Jarlyǵymen «Jaýyngerlik Qyzyl Tý» ordenimen ma­rapattalsa, Jaısanyptyń erlik dań­qyn este saqtaý úshin Monǵol Halyq Armııasynyń 60 jyldyq datasyna oraı Baı-О́lke aımaǵy Ulanqusyn sumyndyq 11 jyldyq orta mektebine Jaısanyp Múdárisulynyń aty berildi.

Sońǵy jańalyqtar

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Dombyrany dáriptedi

Rýhanııat • Keshe

Almatyda 36 gradýs ystyq bolady

Aýa raıy • Keshe

Búgin - Ulttyq dombyra kúni

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar