Aımaqtar • 06 Sáýir, 2022

Bóliný men birigýdiń arasy

1874 ret kórsetildi

El Prezıdentiniń Joldaýyndaǵy Ulytaý oblysyn qurý týraly bastamasynyń jarııa bolǵanyna da úsh aptadan asyp barady. Ýaqyttyń osy aralyǵynda Qaraǵandy oblysynyń ár túkpirinde túrli múdde men alýan pikir tamyzyq bolǵan «aqparattyq maıdannyń» qazany burq-sarq qaınap berdi.

Áýelgi áńgime Ulytaý oblysy bólinip shyqqanda, ol qandaı ákim­shilik-aýmaqtyq úleske ıe bolady degen máseleden shyqty. Máselen, 1973 jyldan 1997 jylǵa deıin bu­rynǵy Jezqazǵan oblysynyń qura­mynda bolǵan Shet, Aqtoǵaı aýdan­darynyń jáne Balqash qalasynyń turǵyndary bólinis bolǵan kezde Qaraǵandy oblysynyń quramynda qalǵylary keletinin ashyqtan-ashyq bildirip, qazirdiń ózinde dabyl qaǵyp otyr.

Bul jerde basty másele atalǵan aýdandardyń jańadan ashylatyn oblys ortalyǵy Jezqazǵannan jy­raqta jatqandyǵynan týyndap otyr dep senimmen aıtýǵa bolady. Bir ǵana mysal, Aqtoǵaı aýdanyndaǵy Aıyrtas degen aýyl Jezqazǵannan 1 100 shaqyrym qashyqtyqta oryn tepken eken...

Al endi Jezqazǵan-Ulytaý óńiri turǵyndarynyń bul máselege baılanysty baılamy múlde basqasha sıpatqa ıe. Máselen, osy aımaqtyń óz sózderimen aıtqanda, «júregimiz jarylýǵa shaq qaldy, tóbemiz kókke eki-aq eli jetpegendeı kúıge tústik, kókten tilegenimiz jerden tabylǵandaı qýandyq» degen bir top jaqsy men jaısańnyń Qazaqstan Prezıdenti Q.Toqaevqa, Májilis Tóraǵasy E.Qoshanovqa jáne Premer-Mınıstr Á.Smaıylovqa joldaǵan Úndeýinde mynadaı joldar bar: «Ulytaý oblysynyń terrıtorııasy Sizdiń Joldaýda atap kórsetkenińizdeı, «burynǵy Jezqazǵan oblysynyń aýmaǵynda» qurylǵany jón. Bizdiń basty ótini­shimiz osy. «Keıbir aýdandar oblys ortalyǵynan  qashyqtap kete­di» degen sózderdiń negizi joq. О́ıt­keni qazirgi zaman – sıfrlandyrý zamany. Kóptegen anyqtamany úıde otyryp ta retteýge bolady. Dárigerlerge joldama da portal arqy­ly beriledi. Bul rette adamdar arasynda túsinik jumystaryn júrgizý kerek. Kezinde Jezqazǵan oblysy Qaraǵandyǵa qandaı aýmaqta qosyldy, endi solaı bólinýi naǵyz ádilettilik bolar edi».

Sonymen birge atalǵan aımaq azamattary hatta Jezqazǵan óńiriniń tamyryna qan júgirtip turǵan alpaýyt kásiporyn – «Qazaqmys» korporasııasy tóńiregindegi qalyptasqan ahýalǵa da alańdaýshylyq bildiredi. «Qazaqmys» korporasııasy jańadan qurylatyn oblystyń negizgi tiregi bolady dep oılaǵan edik. Biraq bizge málim bolǵan aqparattarǵa qara­ǵanda, korporasııanyń bas ofı­sin, sondaı-aq korporasııanyń en­­shi­les kásiporyndarynyń negiz­gi ofısterin de Qaraǵandyda qal­dy­rý týraly usynystar aıtylyp jat­qanǵa uqsaıdy. Bizdiń oıymyz­sha, buǵan múlde jol berýge bolmaıdy. О́ıtkeni ofıs qaıda tirkelse, salyq ta sonda túsedi. Ulytaý oblysyn «Qazaqmys» korporasııasynsyz, al «Qazaqmysty» Balqashsyz elestetý múmkin emes. Sizden «Qazaqmys» ofıs­teriniń Jez­qaz­ǵan qalasyna kóshi­rilýin tike­leı baqylaýyńyzǵa alýyńyzdy ótinemiz», deıdi Jez­qaz­ǵan-Ulytaý halqynyń atynan sóılegen úndeý avtorlary.

Buǵan qosa olar sońǵy jyldary «Qazaqmys» korporasııasynyń túr­li qurylymdyq ózgeristerge ushyraǵanyna da qynjylys bil­diredi. Úndeý avtorlarynyń aıtýynsha, Kazakhmys Holding, Kazakhmys Smelting, Kazakhmys Distribution, Kazakhmys Energy jáne taǵy basqa ataýlarmen birneshe enshiles kompanııa qurylyp, olardyń barlyǵy Jezqazǵannan tys, Qaraǵandy, Balqash qalalary men Topar jáne basqa da eldi mekenderde tirkelgen eken. Osy oraıda olar Memleket basshysynan aýmaq­tyq ózgerister aıasynda atalǵan kom­panııalardyń da qurylymyn memleket múddesi, salyq saıasaty turǵysynan ońtaı­landyrý múm­kin­dikterin qarastyrýǵa Úkimetke tapsyrma berýin ótinedi.

Sonymen, oblystardyń áli bó­line qoımaǵan ákimshilik-aýmaqtyq terrıtorııasy osylaısha kókpardyń serkesindeı tartysqa túskende, taǵy bir áńgimeniń qulaǵy qyltıyp shyǵa keldi. Bul shetin máseleni kóterýshi aǵaıyn­nyń biri – Qarqaraly aýda­nyn­daǵy Egindibulaq óńirinde týyp-ósken azamattardyń  da aıtar ýájin orynsyz deýge aýyz bar­maı­­dy. Buǵan olardyń Qazaq­stan Pre­zıdentine, Májilis Tór­aǵa­syna, Pre­mer-Mınıstrge jáne Qara­ǵan­dy oblysynyń ákimi Jeńis Qasym­bekke joldaǵan Ashyq hatyn oqı otyryp, kóz jetkizýge bolady.

Egindibulaq demekshi, táýelsiz­dik­tiń alǵashqy jyldarynda saıası jáne ekonomıkalyq sebepterge baılanysty jabylyp qalǵan bul aýdannyń tarıhy da qıly hám taǵdyrly. Máselen, bul óńir 1928-1963 jyldary Qý aýdany ataýymen tarıhta qalsa, 1965-1993 jyldary Egindibulaq aýdany bolyp tútin tútetti. Al 1993 jyly Qazybek bı aýdany bolyp ataýy ózgerdi de, 1997 jyly jabylyp tyndy.

Ras, burynǵy Qazybek bı aýdany ult tarıhynda oıyp oryn alǵan iri oqıǵalar ótken, uly tulǵalar ómir súrgen qasıetti óńirdiń biri hám biregeıi. Mysaly, topyraǵyna kıe sińgen bul ólkede qazaqtyń ataqty úsh bıiniń biri Qazdaýysty Qazybek, Bekbolat bı, Tilenshi bı, arýaqty bı Alshynbaı, kúı táńiri Táttimbet, óleń sózdiń bulbuldary Qaldybaı men Kempirbaı, Balta men Maýqaı, kúresker aqyn, ánshi-kompozıtor Mádı, uly Abaıdyń anasy Uljan, báıbishesi Dildá, atymtaı jomart Aqaıdyń Haseni, qoǵam qaıratkerleri Mustaqym Mal­dybaev pen Nyǵymet Nurmaqov, áıgili ánshiler Ǵabbas Aıtbaev, Qalı Baıjanov, Qýan Lekerov, Nuǵy­man Ábishev, Júsipbek Elebekov,
Maǵaý­ııa Kóshkimbaev, basqa da tulǵalar, aqyn-jazýshylar, ǵa­lym­dar men sýretshiler ómir súrdi.

Mine, osyndaı kesek-kesek qısyn­nyń bárin jipke tize kele, Egin­­dibulaq óńiriniń azamattary by­laı deıdi: «Memleketimiz jańa ǵana aıaǵynan qaz turǵan kezde ta­ra­tylǵan Qazybek bı aýdanyn qal­py­na keltiretin ýaqyt keldi. Qazir­gi Jańa Qazaqstan álemdik qaýym­das­tyqtan laıyqty oryn alǵan, ekonomıkasy udaıy damý ústindegi qýatty memlekettiń birine aınaldy. Beıbitshilik pen kelisimdi úlgi tutqan Qazaqstan bolashaqta da órkendeı beretini kúmánsiz. Eger Qazybek bı aýdany qaıtadan ashylyp, ákimshilik bólinis qalpyna keltirilse, ol jer respýblıkanyń qara shańyraǵyn berik ustaý úshin qadalatyn altyn ýyqtardyń biri bolary anyq».

Sonymen, qazaqtyń tuńǵysh ǵa­ryshkeri, Halyq qaharmany Toqtar Áýbákirov bastap, eki myńnan astam adam qol qoıǵan Ashyq hattaǵy ar­zý tilek Memleket basshysyna qara­ta aıtylǵan mynadaı sózdermen aıaqtalǵan: «Alty Alashtyń ardaǵy, qara qyldy qaq jarǵan ádil bı, kór­nekti qoǵam qaıratkeri, mámileger-dıplomat, Qazaq eliniń uly perzenti Qazdaýysty Qazybek bıdiń esimin ózi qonys etken jerinde ulyqtap, 1997 jyly tarap ketken aýdandy «Qazybek bı aýdany» degen ataýmen qaıta ashýdy Sizden suraımyz».

Dál osyndaı jaǵdaı oblystyń Shet aýdanyndaǵy Aqadyr kentiniń basynda da tur. Burynǵy Jezqazǵan oblysynyń quramynda óz aldyna aýdan bolǵan bul eldi meken turǵyndarynyń da aıtary bar. Jal­py, burynǵy Aqadyr aýdany 1973 jyly ashylyp, arada shı­­rek ǵasyr ótkende jabylǵan edi. Sol kezde bul ólkeni 43 548 adam me­ken etken. Iá, aýdan bolyp turǵa­­nynda Aqadyrdyń dáýreni júrgen edi. Munda qaladaǵydaı avto­býs­tar júrip, aıaldamalar samsap tu­ratyn. Basym bóligi temir jol ká­­si­p­­oryndarynda eńbek etken tur­ǵyn­darynyń da turmystyq jaǵdaılary joǵary bolatyn...

Joǵaryǵa Ashyq hat jolda­ǵan Aqadyr azamattary toǵyz jol­dyń torabynda turǵan kenttiń búgin­de burynǵy shyraıynan aıy­rylǵanyn aıtady. Bir kezderi 14 myńǵa jýyq adam turǵan eldi meken hal­qynyń sany qazir eki esege deıin azaıyp ketken. Budan bólek, tóńi­rektegi Moıynty, Kıikti, Bosaǵa aýyl­darynyń turǵyndary aýdan orta­lyǵyna barý úshin Aqadyrǵa poıyz­ben kelip, odan ári 90 shaqy­rym­daı jerdegi Aqsý-Aıýly kentine tak­sı jaldap barady. Iаǵnı jol ma­shaqaty turǵyndardy ábden tıtyqtatqan.

Aıtyp-aıtpaı ne kerek, joǵa­rydan qanat qaqqan ıgi bastama el ishine jetkende, qansha jerden qym-qıǵash deseńiz de qısyny bar osyndaı áńgimelerge boı aldyryp otyr. El tilegin arqalaǵan azamattardyń aıtqanynan artyq-aýys bir aýyz sóz tappaısyz: bári de jyldar boıy shemen bolyp, qalyń eldiń kókeıinde jatqan ótinish-tilek. Iá, qalaı bolǵan kúnde de kóptiń kóńiline qonatyn sheshim shyǵarý, «О́giz ólmeıtin, arba synbaıtyn» joldy tabý joǵary jaq úshin ońaıǵa túspeıtin túri bar.

Al taıaýda Qaraǵandy oblystyq máslıhatynyń kezekten tys XI onlaın sessııasy ótip, onda depýtattar Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń Ulytaý oblysyn qurý jónindegi bastamasyn qoldap, biraýyzdan sheshim qabyldady. Atalǵan sessııada oblystyq ekonomıka basqarmasynyń basshysy Azamat Muqanov Ulytaý oblysyn qurýdyń ákimshilik-aýmaqtyq qurylymy máselelerin sheshýdiń algorıtmi ázirlengenin habarlady.

– Tıisti jumystardyń bar­lyǵy belgilengen merzimde aıaqta­lady. Júrgizilip jatqan qaıta qurý­larǵa ǵylymı saraptama jáne ekono­mıka­lyq esepteýler júrgizý máselesi pysyqtalýda, – dep atap ótti ol.

Al oblystyq Tilderdi damytý basqarmasynyń basshysy Gúl­náraıym Qańtarbekova bolsa, jańa óńir­ge ataý berýdiń zańnamalyq tárti­bin túsindirdi. Mysaly, jańa oblys ultaralyq qatynas tilinde «Ýly­taýskaıa oblast» emes, «Uly­taý oblysy» dep atalatyn bolady. Más­lıhat sessııasynda bul jónindegi materıaldardyń tıisti qorytyndy alý úshin Respýblıkalyq onomastıkalyq komıssııaǵa jiberi­letini belgili boldy.

 

Qaraǵandy oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Rýhanı muralar din ókilderine tanystyryldy

Rýhanııat • Búgin, 08:34

Ýaqytpen birge túlegen

Ádebıet • Búgin, 08:33

Baladan qashqan bezbúırek

Qoǵam • Búgin, 08:31

Stýdentter ara baǵyp júr

Bilim • Búgin, 08:28

Masa mazany ala bastady

Aımaqtar • Búgin, 08:27

Qalypty uıqy – qýat kózi

Qoǵam • Búgin, 08:26

Bereshek – 24,3 mlrd teńge

Ekonomıka • Búgin, 08:24

Genderlik bıýdjet qurý – ózekti mindet

Ekonomıka • Búgin, 08:23

Úzdikter anyqtaldy

Qoǵam • Búgin, 08:21

Jurtshylyqqa qaraı jańa qadam

Aımaqtar • Búgin, 08:19

Alǵa umtylǵan Aqmola

Aımaqtar • Búgin, 08:17

Ashyq qoǵamnyń aıqyn kórinisi

Qazaqstan • Búgin, 08:15

Erkin kúrestiń erleri anyqtaldy

Sport • Búgin, 08:10

Reseı tehnıkalyq defoltqa ushyrady

Álem • Búgin, 08:00

Jastar ekologııa taqyrybyn qaýzaıdy

Ekologııa • Búgin, 07:52

Semeı qalasynyń gerbi bekitildi

Aımaqtar • Búgin, 07:47

«Qaıyrymdylyq» taqyrybyndaǵy marka

Qazaqstan • Búgin, 07:45

Bas júlde buıyrmady

Sport • Búgin, 07:42

Josparyn jarııa etti

Sport • Búgin, 07:40

Sıfrlandyrý – ózekti másele

Úkimet • Búgin, 00:49

BUU-nyń Jahandyq shartyna qosyldy

Ekonomıka • Búgin, 00:34

Jeti túrli sóz

Ádebıet • Keshe

Uqsas jańalyqtar