Qazaqstan • 13 Sáýir, 2022

Jer qoınaýyn ıgerýde ósim baıqaldy

39 ret kórsetildi

Pandemııa bastalǵaly elimizde geologııa jáne jer qoınaýyn paıdalaný salasynda 500-den astam ıýnıor kompanııa qurylyp, bul geologııalyq barlaýǵa salynǵan ınvestısııalardyń aıtarlyqtaı ósýine áser etti. Bul týraly Minex Kazakhstan – 2022 halyqaralyq forýmynda Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý vıse-mınıstri Rýslan Baımıshev aıtty.

Jer qoınaýy týraly kodeks qa­byldanǵan sátten bastap geo­logııa­lyq barlaýǵa 1 600-den astam lısenzııa berilip, jańa bar­laý nysandaryna baılanysty ınves­tısııalyq mindettemelerdiń kó­lemi jer qoınaýyna geologııalyq zert­teýge bólingen bıýdjettik qara­jat­­tan asyp tústi. Budan bólek geo­­­lo­gııalyq barlaýda 75 myń shar­­­­shy sha­qyrymdaı jańa aýmaq qamtyldy.

Sonymen qatar Indýstrııa mı­nıstrligi qatty paıdaly qaz­ba­lardyń barlyq ken ornyna tek­serý júrgizip jatyr. Qol­danys­taǵy zańnamaǵa sáıkes lı­sen­zııalyq-kelisimsharttyq min­det­temelerdi oryndamaǵan jer qoınaýyn ıgerýshilerge buzý­shylyqtar týraly habarlamalar jiberilip, kelisimsharttaǵy mindetter oryndalmaǵan jaǵdaıda lısenzııalardy buzý boıynsha sharalar qabyldanady. Nátıjesinde paıdalanylmaıtyn kelisimshartty aýmaqtar zańnamada belgilen­gen tártippen jer qoınaýyn paıda­laný quqyǵyn berýge arnalǵan aýksıon­dar arqyly jańa ınvestor­lar­ǵa beriledi. Tek jyl basy­nan be­ri osyn­­daı jolmen 31 kelisim­shart bu­zylyp, 3 lısenzııa keri qaıtaryldy.

«Jer qoınaýy týraly kodeks­tiń ótpeli erejelerine sáı­kes aýksıondardy ótkizý mer­zimi osy jyly aıaqtalatynyn atap ót­ken jón. Biraq «Mıneraldy resýrs­tardyń ulttyq derekter banki» aqparattyq júıesiniń uzaq ázir­lenýine baılanysty aýksıondardy ótkizýdi uzartyp, sondaı-aq adal ınvestorlardyń qatysýyn qamtamasyz etý úshin qosymsha talaptar (kepildik jarna) engizýge qatysty jumys júrgizip jatyrmyz.

Jer qoınaýy týraly kodekstiń jańa modeldiń negizinde qabyl­danýy iri oıynshylardy, atap aıtqanda Ulybrıtanııa, Aýst­ralııa, Kanada jáne basqa elderdiń taý-ken kompanııalaryn tartýǵa múmkindik berdi. Bul óz kezeginde taý-ken salasynyń ozyq álemdik tájirıbeleriniń elimizde iske asyp, básekelestiktiń artýy men ın­ves­tısııalyq ımıdjdiń jaqsarýyna septesedi», dedi R.Baımıshev.

Taý-ken óndirý jáne taý-ken metallýrgııa kásiporyndary qaýym­dastyǵynyń (TMKQ) atqarýshy dırektory Nıkolaı Radostovestiń aıtýynsha, mıneraldyq-shıki­zat bazasy nasharlap, qorlardy tolyqtyrý koeffısıenti tómen deńgeıde tur. О́ndiristiń ózindik quny ulǵaıyp, ónerkásiptik ınflıasııa júrip jatyr.

Buǵan qosa 2023 jyldan bas­tap jumys berýshilerge mindetti zeınet­aqy jarnalaryn aýdarý tártibi qoldanylsa, 2025 jyldan bastap Ozyq qoljetimdi tehno­lo­gııalardy engizý tetigi iske qosy­lady. Sala ókilderi 2026 jyly Eýropalyq odaqtyń kómirtegi salyǵyn engizetinine alańdaýly. Sebebi ekologııalyq júktemeni azaıtý sharalary úlken qarjylyq shyǵyndarǵa ákeledi.

Alaıda eń bastysy, qaýymdas­tyq ókilderin otandyq ónimderdi qaıda aparyp, qalaı jáne qandaı baǵamen satatyny tolǵandyrady.

«Keıingi aptalarda birqatar kompanııanyń óndiris kórsetkish­teri tómendep jatqanyn baıqap otyrmyz. Sanksııalyq shekteýler­diń engizilýi jaǵdaıynda teńiz port­­­taryna eksporttyq júkterdi il­geri­­­letýdiń balama joldaryn qa­ras­tyrý mańyzdy», dedi N.Radostoves.

Osy rette qaýymdastyq ókil­deri uzaqmerzimdi bolashaqqa mem­le­­ket­aralyq kelisimniń negi­zinde Qytaıǵa ónim tasymaldaý múm­kindikterin keńeıtýdi qaras­ty­ryp, sondaı-aq qujattarda kepil­den­dirilgen tarıfter men tasymaldaý kólemderin belgileı otyra qazaq­standyq júkterdi Aq­taý por­­ty arqyly Ázerbaıjan, Grý­zııa­ǵa ilgeriletýge baılanysty úki­­­­met­­­aralyq kelisimge qol qoıýdy usyn­dy.

Reseı, Ázerbaıjan, Grýzııa arqyly júkterdi tasymaldaý máselesin talqylaı kele sala ókil­derin temir jolmen tasymal­daý múmkindikteri, atap aıt­qanda, «Qazaqstan temir joly» kom­panııasynyń bul máseleni retteý amaldary, sol sekildi bul baǵytta sanksııaǵa ushyraǵan re­seı­­lik temir jol kompanııalary­na qanshalyqty senýge bolatyny mazalaıdy. Qaýymdastyq osy ju­mystarǵa lokomotıvter men jyljymaly quramy bar jeke operatorlardy tartýdy usyndy.

«Jeke lokomotıvteri men va­gon­dary bar otandyq kom­pa­nııa­larǵa qazaqstandyq júkterdi tasymaldaýǵa ruqsat berý úshin osy máseleni Reseı, Ázerbaıjan jáne basqa da eldermen memleketaralyq deńgeıde pysyqtaý qajet. Erteńge senimmen qarap, alańdamaı ju­mys isteý úshin olarǵa osyndaı basym­dyq bergen artyq bolmaıdy dep sanaımyz», dedi TMKQ-nyń atqarý dırektory.

Keıingi birneshe aıda Qazaq­stannyń taý-ken kásiporyn­dary tarapynan bıýdjetke túsetin tú­sim­derdi arttyrý máseleleri bel­­sendi talqylanyp, paıdaly qaz­balardy óndirýge salynatyn sa­lyq mólsherlemesin 1,3 esege kóterý usynylyp otyr. Bul rette taıaý bes jylda otandyq taý-ken sektorynda 3 trln teńgeden astam somaǵa jańa jobalardy iske asyrý kózdelip otyr. Kenshiler men metallýrgter bıýdjetke qosymsha aqy tólep qana qoımaı, kerisinshe 2022 jyldyń qorytyndysyna sáıkes, 2020 jylǵa qaraǵanda bıýdjetke 20-30%-ǵa artyq qarajat aýdarǵan. Bul qoldanystaǵy salyq júıesi tıimdi jumys istep turǵanyn kórsetedi deıdi sala ókilderi.

Sońǵy jańalyqtar

Aqtaýda 109 jedel jelisi iske qosyldy

Aımaqtar • Búgin, 09:51

Vaksına saldyrǵandar sany artty

Koronavırýs • Búgin, 09:18

Qazaqstanda 158 adam koronavırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:03

«Aqtóbe» kósh bastady

Fýtbol • Búgin, 08:42

Vaýt van Art birinshi orynda keledi

Sport • Búgin, 08:39

Tórtinshi aınalymǵa shyqty

Tennıs • Búgin, 08:38

Jastar jasyndaı jarqyldady

Sport • Búgin, 08:35

Til máselesi talqylandy

Qazaqstan • Búgin, 08:33

Dıplomatııalyq qyzmettiń 30 belesi

Qazaqstan • Búgin, 08:13

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar