Aımaqtar • 05 Mamyr, 2022

Keri baılanys kópshilik kóńilinen shyqpaı tur

54 ret kórsetildi

Kópshilik tarapynan kóterilgen kúrdeli máselege der kezinde jaýap berý – ýaqyt talaby. Bul rette áleýmet pen ákimderdiń tyǵyz baılanysta bolýy da óte mańyzdy. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasynda jergilikti bıliktiń basshylaryna buqaramen birlese jumys atqarýdy tapsyrǵan bolatyn. Prezıdenttiń bul tapsyrmasy óńirlerdegi talaı túıtkildi máseleniń oń sheshilýine yqpal etip keledi. Túrli deńgeıdegi ákimder de kópshilikpen kezdesýlerinde barlyq sala boıynsha tıisti jumystardyń atqarylyp jatqanyn aıtady. Árıne, ár óńirde júıeli jumys barshylyq. Degenmen kúrdeli másele de kóp. Onyń bári de oń sheshilýde dep aıtý qıyn. Keri baılanys kóptiń kóńilinen shyqpaı kele jatqan aımaqtar da bar.

Keri baılanys máselesi jer­gilikti sheneýnikterge de baılanysty. О́kinishke qaraı, kóp basshylar jaltarma jaýappen ǵana shekteledi. Munyń aıaǵy jalǵan ýáde berýge alyp barady. Búginde Jambyl oblysynda da keri baı­lanys kóńil kónshitpeı tur. Máselen, osy kúnge deıin Shý, Merki, Moıynqum aýdandarynda halyqtan túsken saýalǵa múlde jaýap berilmegen. Bul rette oblys ákiminiń baspasóz hatshysy Danııar Asqaruly óz deńgeıinde jaýap berilmegendikten nemese sapasyz jaýap berilgendikten, qarapaıym máseleniń ózin áleý­mettik jeli qoldanýshylary oblys ákimin belgilep, respýb­lıkalyq deńgeıde kóterip jatatynyn aıtady. «Taǵy da aıta ketetin másele, óńirdiń baspasóz qyzmetine respýblıkalyq jáne oblystyq buqaralyq aqparat qural­darynyń ókilderinen kóp­tegen saýal-hattar túsip otyrady. Bul hattar negizinen oblys áki­miniń atyna túsedi jáne oǵan da ákimniń atynan jaýap be­riledi. Osy rette jaýap berýde bir­qatar kedergi týyndap jatady. Aýdandar men basqarmalardaǵy tıisti mamandardan sapaly jáne ýaqtyly jaýap alý qıynǵa soǵa­dy», deıdi Danııar Asqaruly. Mundaı jaǵdaıdy tilshilik tir­ligimizde basymyzdan biz de ótker­genbiz. Qazir jumys isteýdiń tıimdi tásili kóp. Máselen, Jýaly aýdanyndaǵy «Qaralma» taý-shańǵy bazasynyń qurylysy men qarjysyna qatysty másele biraz ýaqyttan beri kóterilip keledi. Alaıda jaýapty mekemeler munyń jaýabyn bir-birine siltep otyr. «Taraz» ÁKK» AQ tolyq ja­ýa­p bere almaıtynyn aıtsa, týrızm, qurylys jáne kásip­kerlik sııaq­ty úsh úlken bas­qarma da atalǵan nysannyń qurylysy men qarjysy ózderine qatysty emes ekenin aıtýda. Sonda munyń jaýabyn atalǵan mekemeler, onyń basshylary bilmegende kim biledi degen oı keledi. Árıne, óńirdegi másele jalǵyz bul emes. Búginde jaýaby berilmeı jatqan talaı saýaldy aıtýǵa bolady.

Qarapaıym turǵyndar túrli máseleni basylym betinde jáne áleýmettik jelide ǵana emes, bú­ginde «Jambyl 109» qyzmetine qońyraý shalý arqyly da jetkize alady. Búginge deıin munda da kóptegen ótinish túsken. Alaıda keri baılanystyń nashar­ly­ǵy bul jerden de anyq kó­ri­ne­di. «Jambyl oblysy biryń­ǵaı dıspetcherlik qyzmeti» meke­mesiniń basshysy Baqkeldi Tur­synbektiń aıtýynsha, bıyl 18-25 sáýir aralyǵynda 895 tur­ǵynnan Call-baılanys ortalyǵy, Instagram, WhatsApp, Telegram jáne Facebook arqyly ótinishter túsken. О́tinishter tıisti atqarý­shy jáne jaýapty mekemelerge joldanǵan. Onyń ishinde 318 jaǵdaı, 17 aryz, 12 usynys jáne 5 alǵys, 539 keńes berilgen. Máselen, túsken ótinishterdiń ishinde 6 ótinish merziminen keshik­­tirilip jabylǵan. Onyń ishin­de oblystyq veterınarııa bas­qarmasy, Taraz qalalyq tur­ǵyn-úı jáne kommýnaldyq sharýa­shylyq bólimi men «Jasyl El-Taraz» sııaqty mekemeler bar. Al qalǵan 12 máseleniń merzimi uzartylsa, 12-sine múldem jaýap berilmegen. «Mysaly, ob­lystyq densaýlyq saqtaý bas­qarmasy tara­pynan aǵymdaǵy jyly 94 ótinish tirkelgen. Onyń 70-ine mer­zimdi jaýap usy­nylǵan. Al 12-sine merziminen ke­shiktirilip jaýap berilgen. Soń­ǵy ýaqytta turǵyndar tara­pynan «109 qyzmetine» tera­pevtiń qa­byldaýyna jazylý boıyn­sha kóp ótinish túsken. Atalǵan má­seleni sheshýde «Damumed» JShS-men ıntegrasııa­laý jumystary júrgizildi. Nátı­jesinde, bıyl 1 mamyrdan bastap qala turǵyndaryn otbasylyq dárigerdiń qabyldaýy «109 qyz­meti» arqyly iske asyrylady. Sonymen qatar emhanalarda dárigerlerdiń jumys kestesine baılanysty da turǵyndardyń shaǵymdary kóbeıýde», deıdi Baqkeldi Tursynbek.

Bul rette oblystyq densaýlyq saqtaý basqarmasynyń basshysy Áset Qalıev keri baılanys ju­mystarynda kemshiliktiń bar eke­nin moıyndaıtynyn, munyń bári tikeleı uıymdastyrýshynyń kinási ekenin jetkizdi. Iаǵnı bir óńirdiń bas dárigeriniń syltaýy – keri baılanyspen jumys isteıtin adam demalysqa ketken. Ornyna ýaqytsha adam al­ma­ǵan. Iаǵnı bul mindetti basshy esh­kimge júktemegen. Sol sııaqty, keri baılanys boıynsha syn oblystyq kásipkerlik, ın­dýs­trıaldy-ınnovasııalyq da­mytý bas­qarmasyna da aıtylýda. Atalǵan bas­qarma basshysy Aspandııar Seı­sebaev bolsa, ózine másele kóte­rip eshkimniń habarlaspaǵanyn aıtady.

Sondaı-aq oblystyq polı­sııa departamentine bıyl I-toq­san­da 22 ótinish tirkelgen. Atap aıt­qanda, jol belgilerin qoıý men alyp tas­taý, zańsyz or­na­tyl­ǵan qaladaǵy jasandy jol ke­der­gilerin alý jáne zań­syz tas­talǵan kúl-qoqys­tar­ǵa aıyp­pul salý máselesi tur­ǵyn­dardy jıi tolǵandyrady. Bir­aq kó­te­ril­­gen bul suraqtar­dyń birde-biri she­shimin tappaǵan.

Shyny kerek, búginde keri baılanys degende, kóptiń kózine áýeli áleýmettik jeli eles­teıdi. Máselen, belgili bir buqa­ralyq aqparat qura­lynyń betin­de kásibı jýrnalıst máse­le kóteredi. Al sondaı kelesi máseleni túrli áleý­mettik jeli­de kez kelgen adam jaza alady. Zaman aǵymyna qaraı bul qol­je­timdi. Ári buǵan tosqaýyl qoıý da múm­kin emes. Biraq oblystaǵy kóp­tegen mekeme basylym betin­de kó­te­rilgen másele boıynsha jaýap berýge salǵyrt. Birdi-ekili jaǵdaı bolmasa, bul másele kenje qalýda. Jalpy, keri baılanys kópshiliktiń kóńilinen shyqpaı tur.

Sońǵy jańalyqtar

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Keshe

Aqjaınaq astana

Elorda • Keshe

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Keshe

Dımash pen Djekson

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar