Referendýmnyń mańyzyn túsindirdi

Respýblıka boıynsha ótkizi­letin referendým tóńiregindegi mańyzdy suraqtarǵa jan-jaqty jaýap berý úshin, qoǵamdyq oı-pikir­di talqylap-tarazylaý maq­satynda Qazaqstan halqy Assam­bleıa­synyń atynan saılanǵan Parla­ment Májilisiniń depýtattary Saýyt­bek Abdrahmanov pen Iýrıı Lı Nur-Sultan qala­syn­daǵy №53 mektep-lıseıine bardy. Májilismender Nur-Sultan qala­sy mektep dırektorlarynyń tárbıe isi jónindegi orynbasar­lary men orta bilim berý uıym­darynyń tarıh muǵalimderine «Re­ferendým-2022: Qazaqstan Res­pýb­lıkasy tarıhyndaǵy róli men ma­ńyzy» taqyrybynda semınar ótkizdi.

«Osy kezdesýge kele jatyp qal­ta telefonymnan Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń mynadaı sózderin oqydym: «Besinshi maýsymda jalpyhalyqtyq referendým ótkiziletin boldy. Konstıtýsııamyzdyń 33 babyna tú­ze­týler engiziledi. Meniń maq­satym – halqyma meılinshe erkin­dik berý, demokratııa men zań ústemdigin kúsheıtý. Prezıdent retinde eshqandaı artyqshylyqtar men jeńildikterge qumar emespin. Mundaıdy qalamaımyn». Alda bo­latyn referendýmnyń eń negizgi oı-túıinin osy sózben aıtýǵa bolady. Prezıdent óziniń týǵan halqyna barynsha mol bostandyq berýdi maqsat etip otyr. Halyq óz taǵdyryn ózi sheshetindeı bo­lýy úshin, memlekettiń isin bar­lyq ólshem boıynsha halyqtyń ózi aıqyndaıtyn jaǵdaı jasaý úshin referendým ótkizgeli otyr. 1995 jyldan beri referendým ótki­zilgen emes. 27 jyl boıy. Osy jyldardyń ishinde referendým shaqyratyndaı da jaǵdaılar boldy. Tórt ret konstıtýsııa ózgerdi, biraq barlyǵy parlament arqyly sheshilip kelgen edi. Endi úlken ózgerister bolýyna baılanysty referendým qajet bolyp otyr. О́ıtkeni konstıtýsııanyń 33 babyna ıaǵnı úshten bir bóligine ózgeris engizilmekshi. Ásirese, eń qaǵıdatty máseleler jer, onyń qoınaýy, onyń qazynalary halyqtyń menshigi degen konseptýaldy tyń tujyrym jasalyp otyr. Basqa da úlken-úlken máseleler bar. Bastysy «sýperprezıdenttik» basqarý úlgisinen myqty parlamentke súıenetin prezıdenttik basqarý úlgisi engizilgeli otyr. Prezıdent óz qolynan óki­let­tik­teriniń biraz bóligin parlamentke berip, parlamenttiń ókilettigin keńeıtkeli otyr. Basqa da kóptegen ózgeris bar», dedi Parlament Má­ji­lisiniń depýtaty Saýytbek Abdrah­manov.

Semınar barysynda Nur-Sultan qalasy №85 mektep-lıseıi­niń tarıh páni muǵalimi Sá­bıra Muqanova respýblıkalyq refe­rendým ótkizý tártibi týraly baıan­dama jasap, referendýmǵa qa­tysty Konstıtýsııasynyń Qory­tyndy jáne ótpeli erejeler 9 bóliminiń 90 jáne 91-baptardy tanystyryp ótti.

«Osy Konstıtýsııalyq zań Qazaq­stan Respýblıkasynyń Kons­tı­týsııasyna sáıkes respýb­l­ıkalyq referendýmdy taǵaı­yn­daý, ázirleý jáne ótkizý tár­tibin belgileıdi. 1-bap Respýb­lıkalyq referendým uǵymy, 2-bap Respýblıkalyq referendým talqysyna qoıylatyn máseleler, 4-bap Respýblıkalyq referendým prınsıpteri, 9-bap Respýblıkalyq referendým týraly zańdarmen tanystyrdym. Sonymen birge 18, 19, 20, 30-baptar tanystyryldy. Qa­zaq­stan Halqy Assambleıasy oty­rysynda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń Konstıtýsııaǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engi­zý jóninde referendým ótkizý usy­nysyna toqtalyp óttim», dedi ol.

Sonymen qatar keshe Máji­lis depýtaty Iýrıı Lı «Refe­ren­dým-2022: Qazaqstan Konstı­tý­sııasyna túzetýler boıynsha» Nur-Sultan qalasynyń memlekettik muraǵatynyń ujymymen kezdesip, paıymdy pikir, oramdy oılaryn ortaǵa saldy. Maqsat – Kons­tıtýsııalyq referendýmnyń mańyzdylyǵyn túsindirý. Depýtat referendýmnyń strategııalyq mańyzyna toqtaldy. Aıtýynsha, osy ýaqytqa deıin jergilikti máslıhat ákimderdiń yǵyna jyǵylyp kelgen. Endi aýdandyq, oblystyq jáne qalalyq deńgeıdegi saıla­natyn depýtattardyń ornyna qoǵamdyq-saıası máselelerde óziniń aıtary bar azamattardyń kelýi qalyptasqaly jatyr.

«Referendýmǵa qatysyp, oı-pi­kirlerińizdi ashyq aıtý, qoǵamǵa ún qosý elimizdiń jarqyn bolashaǵyna, jańa ómirine qadam jasaıtyn mańyzdy kún ekenin esten shyǵarmańyzdar. Bárimiz bir kisideı jumylsaq qana ózimiz qalaǵandaı Qazaqstandy qura alamyz. Prezıdent Q.Toqaev aıtqandaı, Konstıtýsııamyzdyń 33 babyna túzetýler engiziledi. Bul degenimiz – tarıhı sát. О́zge­ris­terdiń eń negizgilerine «sýperpre­zıdenttik» basqarý úlgisinen alshaqtaýdy aıtýǵa bolady. Ata Zańǵa sáıkes ol barlyq azamat úshin teń múmkindikterdiń kepili bolýǵa tıis. Sondyqtan da konstı­týsııalyq reformaǵa sáıkes endi Respýblıka Prezıdentiniń jaqyn týystarynyń memlekettik saıası qyzmetshiler, kvazımemlekettik sektor sýbektileriniń basshylary laýazymdaryn atqarýǵa quqyǵy bolmaıdy», dedi Parlament Máji­lisiniń depýtaty.

Sondaı-aq Nur-Sultan qalasy ákimdiginiń «Joǵary kólik jáne kommýnıkasııa kolledji» sharýashylyq júrgizý quqyǵyn­daǵy memlekettik kommýnaldyq kásipornynda «Referendým ótki­zýdegi azamattyq qoǵamnyń róli» taqyrybynda dóńgelek ústel ótti. Jıynǵa ÚEU jáne jastar uıymdarynyń ókilderi qatysyp, óz oılaryn ortaǵa saldy.

«Aldaǵy konstıtýsııalyq referendým tek bir qala nemese oblys taǵdyryna baılanys­ty emes, ol tutas memlekettiń bola­sha­ǵyna áser etetin, budan da jar­qyn keleshektiń irgetasyn qalaı­tyn asa mańyzdy kún dep oılaı­myn. О́ıtkeni qoǵam arasynda kúrmeýi sheshilmeı jatqan kúr­deli máseleler kóbeıip ketti. Sol sebepti Prezıdent sózden góri iske basa nazar aýdaryp, «Ha­lyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasyn alǵa qoıa oty­ryp, osyndaı mańyzdy sheshim qa­byldap otyrǵany anyq. Bul osy eldiń azamaty retinde meni de qatty qýantty. Búgingi tańda eli­miz úlken ózgerister aldynda tur. Sondyqtan 5 maýsym kúni ár qazaqstandyq óziniń jeke azamattyq boryshyn oryn­daýǵa tıis. Sebebi elimizdiń bola­sha­ǵy­nyń damýy tikeleı osy refe­rendýmǵa baılanysty bolyp otyr. Sol sebepti el úshin jany ashıtyn ár azamat osy referendýmǵa qatysý kerek dep oılaımyn», dedi Nur-Sultan qalalyq máslıhatynyń depýtaty Nazgúl Maqjan.

Nur-Sultan qalasy Qoǵamdyq keńesiniń tóraǵasy Zýlfýhar Sultanuly elimizde bolyp jatqan reformalardyń bári Memleket basshysynyń saılaýaldy baǵ­dar­lamalarynyń logıkalyq jalǵasy dep qarastyrý kerek ekenin alǵa tartty.

«Búgin biz úkimettik emes uıymdarmen birigip osyndaı dóńgólek ústel uıymdastyryp otyrmyz. Bul is-sharanyń da negizgi maqsaty – kontıtýsııalyq reformany buhara halyqqa barynsha saýatty túrde jetkizý. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń 5 maýsymda bolatyn jal­pyulttyq referendým jaıly sheshimi memlekettiń árbir azamatyna úlken jaýapkershilik júktep qana qoımaı, aldaǵy kúnge mańyzdy qadam jasaýǵa jeteledi. Iá, elimizde osyndaı úlken saıası naýqan bastalyp ketti. Araǵa 27 jyl salyp konstıtýsııalyq refe­­ren­dým ótkizgeli jatyrmyz. Qazir osy referendým ót­kizý týraly barlyq óńirde res­pýb­lı­kalyq shtabtyń ókilderi óz­deriniń jumystaryn júrgizýde. Biz­diń bú­gingi maqsatymyz da – refe­ren­dýmnyń mán men mańyzyn tú­sin­dirý, halyqty keńinen aqpa­rat­­tan­dyrý. Prezıdentimiz Qasym-Jomart Kemeluly prezı­dent bo­lyp saılanǵanda ózi­niń baǵ­dar­lamasynyń negizgi ózegi etip úsh máseleni kóter­di. Birinshi – halyqtyń ál-aýqa­tyn kóterý, ekinshi – ádilet, úshin­shi – damý. Qazirgi bolyp jat­qan reformalardyń bári de prezı­den­timizdiń saılaýaldy baǵdarlamalarynyń logıkalyq jalǵasy dep qarastyrý kerek», dedi Z.Sultanuly.