Qazaqstan • 13 Mamyr, 2022

Atom qýatyn paıdalaný – uzaq merzimdi joba

14110 ret kórsetildi

Qazaqstan energetıka júıesin jańǵyrtý el ekologııasyn jaqsartý men ekonomıkasyn damytý úshin mańyzdy qadamdardyń biri bolary sózsiz. Búginde álemde energııa kózderin ýrannan alý tájirıbesi tıimdi júzege asyp keledi. Aldaǵy 50 jylda adamzat tarıhta osy kúnge deıin qoldanǵan energııadan da kóp qýat kózin talap etedi. Bul barlyq tehnologııanyń elektr qýatyn paıdalanýyna baılanysty bolyp otyrǵanyn eskerý kerek.

Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Elimiz elektr tapshylyǵyn qazirdiń ózinde sezinip otyr. Boljamǵa sáıkes qajetti rezervti eseptegende, bıylǵy elektr energııasyna degen tapshylyq 1,3 GVt deńgeıinde bolady dep kútilýde. Bul qajettilik ýaqyt ótken saıyn arta túspese, kemimeıdi. Sebebi 2030 jylǵa qaraı Qazaqstannyń elektr qýatyna aıtarlyqtaı tapshy bolý qaýpi bar. Qazir elimizdiń shekaralas memleketterden energııa jetkizýge táýeldi bolyp otyrǵany baıqalady. Eger energııa jetkizý táýeldiliginiń ósýine jol berilse, bul jaǵdaı elimizdiń ener­getı­kalyq qaýipsizdigine keri yqpal etedi.

Ekinshiden, memlekettik aımaqtyq elektr stansasy (MAES) men jylý elektr ortalyǵy generasııalaıtyn jabdyqtardyń tozýy da jaǵdaıdy kúr­delendirip otyr. KEGOC kompa­nııasynyń boljaýynsha, eldegi jylý stansalary qýatynyń 70 paıyzynyń tozyǵy jetken. Máselen, jyl sa­ıyn qazaqstandyq JEO (jylý elektr ortalyǵy) men MAES elektr energııa­syn alý úshin 60 mln tonnaǵa jýyq kómir tutynady eken. Osyndaı stansalardan bólinetin zııandy tútin men qaldyqtar ekologııaǵa óte zııan, al qala turǵyndary úshin aýanyń lastanýy densaýlyqqa keri áser etedi.

Aıta keteıik, alǵashqy atom elektr stansasy 1954 jyly KSRO-nyń Obnınsk qalasynda qurylǵan bolatyn. Búgingi tańda Jer sharynyń 31 memleketinde 441 ıadrolyq reaktor jumys isteıdi. Onyń kópshiligi Eýro­pada, Soltústik Amerıkada, Ońtús­tik-Shyǵys Azııada jáne burynǵy KSRO aýmaǵynda ornalasqan. Reaktorlar sany boıynsha álemdegi jetekshi el – AQSh. Ondaǵy reaktorlar sany – 93. Odan keıingi Fransııada – 56, Qytaıda – 54, Reseıde – 38, Japonııada – 33, Ońtústik Koreıada – 24, Úndistanda – 23 reaktor jumys isteıdi. Jańadan AES-ter qurý jaǵynan Qytaı, Úndistan, Ońtústik Koreıa jáne Reseı aldyńǵy orynda. Keıbir elderde elektr energııasyn óndirýdegi AES-tiń úlesi joǵary, 13 elde bul úles 25 paıyzdan asady.

Eske salar bolsaq, buǵan deıin elimizde atom stansasy boldy. Bul jalǵyz AES Aqtaý qalasynda 1973-1999 jyldar aralyǵynda qyzmet kórsetti. Qazirgi ýaqytta Qazaqstanda atom energııasy qoldanylmaıdy, áıtse de MAGATE-niń málimetinshe, elimizdiń ýran qory shamamen 900 myń tonna dep baǵalanyp otyr.

Jalpy, atom elektr stansasy jaıly túsinigimiz bolýy úshin birinshi kezekte munyń kúndelikti qoldanatyn elektr energııasyn alýdyń bir joly ǵana ekenin uǵyp alýymyz qajet. Elimiz qazir elektr qýatyn jylý elektr stansalary men sý elektr stansalarynan alyp keledi. Biz qoldanyp júrgen elektr qýatynyń 90 paıyzǵa jýyǵy jylý elektr stansasynan alynǵan. Elektr energııasynyń 70 paıyzy kómirden, 14 paıyzy sý elektr stansalarynan, 10 paıyzy gazdan jáne 5 paıyzy munaıdan alynyp otyr.

Zertteýshilerdiń boljamynsha, kómirdiń jahandyq qory 270 jylǵa deıin, munaı 50 jylǵa deıin, gaz 70 jylǵa deıin jetedi. AES-ke paıdalanylatyn ýran qory 5 718 400 tonnany quraıdy. Bul 2 500 jylǵa deıin jetedi. Álemdegi ýran qory eń kóp el – Aýstralııa. Odan keıingi oryndarda Qazaqstan, Reseı jáne Kanada tur. Sondyqtan bul saladaǵy mamandar elimizdiń ýran qoryn eskere otyryp, ony tıimdi paıdalaný qajet ekenin túsinýimiz keregin jıi aıtady.

Atom salasynyń mamany Áset Mahambetovtiń pikirine qaraǵanda, atom elektr stansasyn salý, birinshiden parnıktik áserdi tómendetedi. Mysaly, jyl saıynǵy 1000 MVt-tyq atom stansasynyń jumysy parnıktik gazdar shyǵaryndylaryn 4 mln tonnaǵa deıin azaıtady. Ekinshiden, eldiń kadrlyq áleýetiniń ósýine alyp keledi. Ekonomıkalyq ósimdi jáne jańa jumys oryndarynyń paıda bolýyn qamtamasyz etedi. Úshinshiden, ǵylymdy qajet etetin tehnologııalardy, mashına jasaý, metallýrgııa, aspap jasaý jáne basqa da aralas salalardy damytady. Tórtinshiden, generasııa tıimdiligin arttyrýǵa yqpal etedi. Generasııa kezinde paıdalanylatyn 4%-ǵa deıin baıytylǵan 1 kılogramm ýrannyń energııa syıymdylyǵy tolyq janý kezinde shamamen 100 tonna joǵary sapaly kómirdi nemese 60 tonna munaıdy jaqqandaı balama energııa shyǵarady. 60 jyldan astam ýaqyt boıy el tutynýshylaryn senimdi energııamen jabdyqtaıdy. AES ornalastyrý aýmaǵynda ınfraqurylym damıdy. Atalǵan nysan jol, temirjoldar, mektepter, aýrýhanalar, turǵyn úıler jáne t.b. salýǵa yqpal etedi.

Al ekolog Sáken Dildahmettiń pikiri­ne súıensek, el ishinde qaıda bar­saq ta jem­qorlyq dertke kelip tire­le­miz. Biz úshin eń qaýipti nárse – osy. Bul iri joba da «Astana LRT» sekil­di jem­qor­lyq ispen aıaqtalmaı ma? Jarty­laı soǵy­lyp, jartylaı bitpeı qalmaı ma? AES salyp jatqan kezde armatýrany únem­dep qalmaı ma degen óte úlken kúdik bar.

«Basqa el bolsa meıli. Biraq árbir qazaqstandyqtyń jadynda Semeı polıgonynyń qasireti tur ǵoı. Qanshama jyl boıy biz atomnyń zardabyn shektik. Chernobyldaǵy jaǵdaı da, Fýkýsımadaǵy jaǵdaı da este. О́te úlken qaýip bar. Sondyqtan osy qaýiptiń aldyn alý maqsatynda memleket shynymen de kepildik bere me? Memleket atom elektr stansasyn salý kezinde qajetti talaptardy saqtaı ma? Bizge, sizge, qarapaıym halyqqa eń aldymen qaýipsizdik kerek. Ekinshiden, sodan óndiriletin energııanyń ekologııaǵa zııan kelmeıtin balama kózi. Sondyqtan qaýipsizdik turǵysynan el úshin salynatyn bolsa quba-qup. Eń bastysy, jem­qorlyq deıtin másele ǵoı bárin qurtyp jatqan», dedi tabıǵat janashyry.

Jalpy alǵanda, álemde atom tehno­lo­gııasynyń belsendi damý úrdisi baı­qala­dy. Bul kómirsýteginen arylýǵa arnal­ǵan jahandyq baǵytpen, sondaı-aq ener­gııa kózderiniń tapshylyǵymen baılanysty. Atom generasııasy 2008-2009 jyl­dardaǵy álemdik qarjy daǵdarysy men 2011 jylǵy Fýkýsıma AES-nyń apaty kezinde tómendegennen keıin búginde belsendi túrde qalpyna kelti­rile bastady. Máselen, 2022 jyly Fın­lıan­dııada bir jańa reaktor iske qosyl­dy, Ulybrıtanııada eki reaktor jáne Fransııada bir reaktor salynyp jatyr.

Degenmen qazirgi geosaıası ahýal kún saıyn qubylǵan, terrorızm men ekstremızm qaýpi kúsheıgen, ıaǵnı álemdik syn-qaterler kóbeıgen kezeńde AES-tiń qurylysyn júrgizý de, ony qaýipsiz paıdalaný da árdaıym jaýapkershilikti qajet etetinin umytpaǵan lázim. Bul úshin eldiń ishki-syrtqy qorǵanys qýaty da myǵym bolǵany abzal. Sonda ǵana qor­shaǵan ortaǵa da zııansyz ári arzan otyndy el ıgiligine óndirýge jol ashylmaq.

Sońǵy jańalyqtar

О́rleýge bastaıtyn ózgeris

Referendým-2022 • Keshe

Altyn satyp alýdyń mańyzy

Ekonomıka • Keshe

Kókeıkesti máseleler tyńdaldy

Referendým-2022 • Keshe

Assambleıa jastary reformany qoldaıdy

Referendým-2022 • Keshe

Qan qysymy «jasaryp» barady

Medısına • Keshe

Ult ustazyna bókeılikterdiń qurmeti

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Aıdynǵa aqsaqa jiberildi

Aımaqtar • Keshe

Taýpisteli taǵylymy

Aımaqtar • Keshe

Talant rýhyna taǵzym

О́ner • Keshe

Aktrısa – aqtarylý

О́ner • Keshe

Yryzdyq joryǵynyń jampozdary

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar