Ekonomıka • 16 Mamyr, 2022

Úshinshi kezeńnen úmit zor

27 ret kórsetildi

Álemdegi geoekonomıkalyq jaǵdaı qubylyp tur. El ekonomıkasynda da júıeli problemalar jeterlik. Mundaı jaǵdaıda Qazaqstan ekonomıkalyq saıasatta nege basymdyq berýi kerek?

Strategııalyq josparlaý jáne reformalar agenttigi tóraǵasynyń orynbasary Oljas Tóleýovtiń aıtýynsha, Qazaqstan shaǵyn ashyq eko­nomıka retinde syrtqy fak­tor­lar­dyń yqpalyna túsip otyr.

– Shıkizat pen azyq-túliktiń jahandyq eksporttaýshysy bolyp sanalatyn Reseıge qatysty aýqymdy sanksııalar (6 myńnan astam sanksııa) jetkizilim tizbegin­de­gi qıyndyqtardy odan ári tereń­det­ti. Energetıkalyq jáne azyq-túlik naryqtaryn jańasha qaıta bólý júrip jatyr. Olar energııa ótkizý prosesterine áser etedi jáne azyq-túlik qaýipsizdigi táýekel­de­rin kú­sheı­tedi. Joǵary ınflıasııa jáne ekonomıkalyq quldyraý táýe­keli de soqqy bolyp tııýi múm­kin, – dedi Oljas Tóleýov Berlın Eýra­zııalyq klýbynyń otyrysyn­da.

Ol Qazaqstan ekonomıkasy 30 jyl boıy eki qurylymdyq aýy­sý­­dan ótkenin atap ótti. Birin­shi qu­ry­lymdyq aýysý – jos­par­lan­ǵan­nan naryqtyq ekonomı­ka­ǵa kóshý (1990 jyldardyń basy). Ekinshi aýysý – memlekettiń ekono­mı­kadaǵy rólin kúsheıte otyryp, ósýdiń shıkizattyq modeline kóshý (2000 jyldardyń basy). Eki qury­lym­dyq ótkel Qazaqstanǵa tabys deńgeıi ortashadan joǵary el bo­lý­­ǵa múmkindik berdi. Bul eldiń báse­kelestik artyqshylyqtarynyń damýymen qatar júrdi. Soǵan qara­mas­­tan, eki aýysý júıelik kúrdeli má­se­­lelerdiń jınalýyna alyp kel­di.

– Naryqtardy monopolııalandyrý, shıkizat salalarynyń ús­tem­digi, ónimdiligi tómen eń­bek na­ryǵy ekonomıkany tereń ár­ta­rap­­­tandyrý jáne shy­ǵa­rý men eksportty qıyn­datýda kedergilerge aı­nal­dy. Shy­­ǵarý men eksporttyń kúr­de­li­li­gi tómen deńgeıde qalyp otyr. Bul rette negizgi kapı­tal­ǵa salynǵan ın­­ves­tısııalar shıkizat sek­to­ryn­da shoǵyrlanǵan. Eksport qury­ly­myn­da shıkizat sektorynyń úlesi 67 paıyzdy, ónerkásipke ınvestısııalar qurylymynda 76 paıyzdy quraıdy. Ekonomıkanyń eleýli bóligi ónimdiligi tómen jumys oryndarymen erekshelengen. 2010 jyldan bastap jumys oryndarynyń tek 20 paıyzyn ónimdiligi joǵary salalar qurdy. Al ónimdiligi tómen sektorlarda jumys oryndarynyń 38 paıyzy quryldy jáne olarda memlekettiń qatysýy bar salalar basym. Jeke sektor jańa, turaqty jáne ónimdi jumys oryndaryn is júzinde qurmaıdy, – deıdi ol.

O.Tóleýovtiń dereginshe, na­ryq­tardy monopolııalandyrý ná­tı­­jesinde ishki jalpy ónim qu­­ry­­lymynda korporatıvtik sek­­tordyń taza paıdasynyń úle­si negizinen shıkizat salalary ese­binen 45 paıyzdan 51 paıyzǵa deıin ósti jáne eńbekaqy tóleý úlesi 34 paıyzdan 31 paıyzǵa deıin tómendedi. Sońǵy 15 jylda eńbek ónimdiliginiń jınaqtalǵan ósýi ha­lyq tabysynyń naqty ósýinen 62 paıyzdyq tarmaqqa artta qalyp otyr. Kiristerdiń ósýi áleýmettik trans­fertterdiń ulǵaıýymen qam­­ta­ma­syz etildi. Memlekettik bıýd­­jet qurylymyndaǵy óndi­ris­tik shy­ǵyndar úlesiniń tómen­deýimen shıelenisetin fıs­kaldyq teńgerim­siz­dikter kúsheıe tústi. Sońǵy 5 jylda bıýdjettiń shyǵys bóligi onyń shyǵys bóligin tolyq qamtamasyz etýge qa­biletti jet­kilikti kiris bazasymen be­kitil­megen.

– Osylaısha, Qazaqstan ekonomıkasy eki qurylymdyq aýysýdan ótip, belgili bir tabystarǵa qol jetkizdi jáne básekelestik artyq­shy­lyqtardy qalyptastyrdy. Bul rette men tizbelegen syndarly júıelik syn-tegeýrinderdi jınaq­tadym. Barlyq syn-qaterlerge jaýap elimizdiń turaqty jáne ınklıý­zıv­ti damýyn kózdeıtin úshinshi qu­rylymdyq kóshý sheńberindegi jańa ekonomıkalyq baǵyt bolýǵa tıis, – dedi O.Tóleýov.

Úshinshi qurylymdyq aýysý júzege asyrylatyn alty túıindi ba­ǵyt aıqyndalǵan – quqyq ústem­digi, adal básekelestik pen ekonomıkalyq bostandyqtardy yntalandyrý, makroekonomıkalyq turaqtylyqty qamtamasyz etý, ekonomıkany jú­ıe­li ártaraptandyrý, adamı kapıtaldy damytý jáne memlekettik basqarýdy reformalaý.

– Quqyq ústemdigi túsinikti, ashyq jáne turaqty zańdarǵa, bar­shanyń zań aldyndaǵy teńdi­gine, sot júıesiniń ádildigi men táýel­siz­digine, daýlardy sotqa deıin sheshý ınstıtýtyn damytýǵa, aza­mattar men bıznes quqyqtaryn qorǵaýdaǵy quqyq qorǵaý jáne kúsh qurylymdary blogyna negizdelýge tıis. Ulttyq ıdeıa retinde adal báse­ke­lestikti damytý ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdar qyzmetiniń negizgi arqaýy bol­ýy kerek. Makroekonomıkalyq tu­raq­tylyqty qamtamasyz etý biryńǵaı, kelisilgen jáne boljamdy makroekonomıkalyq saıasatty iske asyrý, fıskaldyq-bıýdjet saıasatynyń teńgerimdiliginiń ósýi, qar­jy sektoryn tolyqqandy ınflıa­sııalyq targetteýge kóshýi esebi­nen qamtamasyz etiledi. Eńbek ónim­diligin arttyrý, jumyspen qam­týdyń sapaly qurylymyn qam­ta­masyz etý jáne shıkizattyq emes tapshylyqty qysqartý ekonomıkany júıeli ártaraptandyrýdyń negizgi maqsattaryna aınalýy qa­jet. Adamı kapıtaldy damytý sa­paly bilim men medısınaǵa teń qoljetimdilikti qamtamasyz etýge, sapaly ulttyq ınnovasııalyq ekojúıeni qamtamasyz etýge, eńbek naryǵy ekojúıesiniń tıim­di­ligin arttyrýǵa, áleýmettik qorǵaý jú­ı­esin jańǵyrtýǵa negizdelýge tıis. Memlekettik basqarý­dy refor­ma­laý sheńberinde memleket­tik organdar jumysynyń tıimdili­gin arttyrý ekonomıkanyń jańa qurylymyn tıimdi qalyptas­ty­rý­dyń negizgi sharty bolýy kerek, – dedi O.Tóleýov.

Úshinshi qurylymdyq aýysý sheńberindegi Qazaqstannyń ekono­mıkalyq saıasatynyń tásil­deri aldaǵy shilde aıynyń sońyn­da qurylymdyq jáne ınstıtý­sıo­nal­dyq reformalar paketin qa­lyp­tastyrý kezinde naqty­la­nady.

Sońǵy jańalyqtar

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Dombyrany dáriptedi

Rýhanııat • Keshe

Almatyda 36 gradýs ystyq bolady

Aýa raıy • Keshe

Búgin - Ulttyq dombyra kúni

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar