Kindigin taspen kesken tas taǵdyrly tulǵa

Men bul yqpaldy, ásirese, sırek qoljazbalar men kitaptardyń qormaly bolýǵa tıisti «Otyrar kitaphanasy» ǵyly­mı ortalyǵyn uıymdastyrý barysynda etene jaqyn sezindim. Jazýshy­lyq kórkem oılaý júıesine tán qanatty qııaldardy jerbaýyrlatyp, jertabandap jatyp alatyn ǵylymı sarań oılaý júıesine, ásirese, tastaǵy óli tańbalar men dymyn ishine tartqan syna jazýlarynyń taǵdyry men maz­munyn túsinýge betimdi beıimdegen de osy Qarjaýbaı Sartqojaulynyń tas taǵdyrly tulǵasy.

Baıyrǵy túrki biti jazýy  túrki ha­lyqtarynyń álem órkenıetine qos­qan qomaqty úlesiniń biri. Osy jazý­dyń shyǵý tegine baılanysty batys ǵalymdary eýropashyl kózqarasqa negizdelgen syńarjaq pikirdi ustanyp keldi. Eýropanyń túrkitanýshylary baıyrǵy túrki bitigin arameı, semıt, soǵdy jazýynan shyqqan degen dálelsiz, dáıeksiz saraptamalar júrgizýde. Olar túrki halyqtaryn rýhanı qundylyq jasaıtyndaı deńgeıge kóterile almaǵan halyqtardyń qataryna qosty.

Mine, Qarjaýbaı Sartqojaulynyń osy túrki jazýlarynyń tarıhyna qysqasha sholýy  «Otyrar kitaphanasy» ǵylymı ortalyǵynyń basty tujyrym­damasynyń tutqasy boldy. Bul – «Otyrar kitaphanasy» ǵylymı orta­ly­ǵynyń ǵylymı jobasy boıynsha Ýnıversıtettegi Qarjaýbaı uıym­dastyrǵan  «Túrkitaný jáne altaıtaný» ortalyǵymen qanattasa júrgizgen «Jazý tarıhy murajaıy» oqý-ádistemelik muraǵatyn jasaqtaýǵa negiz qalady. «Qazaq qoljazbalary» atty on tomdyq ǵylymı joba aıasynda qamtylýǵa tıis­ti osy salada jaryq kórgen azdy-kóp­ti, kólemdi-shaǵyn eńbektermen ta­ny­syp shyqqannan keıin jáne osy taqyrypty elý jyldan astam ýaqyttan beri túrki tarıhymen, arheologııamen, jalpy tarıhpen, tilmen, ádebı jazba úlgilermen, kórkemónermen, jazý tarıhymen baılanystyra zerttep kele jatqan kórnekti túrkolog, fılologııa ǵylymynyń doktory, professor, «Kúltegin» syılyǵynyń ıegeri Qarjaýbaı Sartqojaulynyń «Baıyrǵy túrki jazýynyń genezısi» (2007) atty kólemdi monografııasyn jáne «Orhon eskertkishteriniń tolyq atlasynyń» I tomyn (M.Joldasbekovpen birge. 2005), jeke avtorlyǵymen daıyndalǵan II tomyn (2011) oqyp shyqqan soń, joǵarydaǵy suraqtar oıyma oraldy jáne túıtkildi túıinderdiń sebebine kózim jetkendeı boldy. 

Sóıtsem, tanymdyq túıtkildiń bas­ty sebebi, bizde qazaqstandyq túrkolo­gııanyń tujyrymdamasyn bylaı qoı­ǵanda, bul ilimniń tuǵyry negizdele qalanbapty. О́zderin túrkitanýshy retinde tanytatyndar bar jáne kóp, biraq naǵyz túrkitanýshy joqtyń qasy eken. Kóne túrki jazba eskertkishterin túpnusqadan oqyp, tiltaný turǵysynan zerttep, tikeleı aýdarma jasaǵan S.Aman­­jolov, A.Amanjolov, A.Qu­rysh­ja­nov, Ǵ.Aıdarov sııaqty tulǵalary­myzdyń eńbekterimen túrkitaný ilimi to­qyrap qalǵandaı eken. О́ıtkeni, bizdiń túrkitanýshylarymyz jer júzine taralǵan kóne túrki jazba eskert­kishteri men tańbalarynyń 5-6 mátinin ǵana, onyń ózinde Tomsen, Radlov, Malov, Ramsted, Samoılovıch, Aıdarov aýdarǵan nusqalardy ǵana maldanyp, sony jańǵyrtýmen ǵana shektelip keledi eken. Iаǵnı, belgili mátinniń oqylýy men toqylýyna sholý jasap, dıirmennen ótken kebekti (ıá, kebekti! О́ıtkeni dáni ǵylymı aınalymǵa túsip ketken) qaıtadan aralastyryp, ózinshe elekten ótkizgensip, baıandap berýdi mashyq etip alypty. Bul – bizdegi túrko­logııa iliminiń tarıhy basqa ult ókilderiniń kózimen jazylǵan, solardyń pikirin paıdalanyp qana táýeldi tujyrym jasap kelemiz degen sóz. О́zge-ózge, túrkitanýdyń táýelsiz de irgeli, tuǵyrly tujyrymdamasy qazaq qoǵamtaný ǵylymy úshin asa múddeli ilim salasy bolyp tabylýy tıis edi. Basqany bylaı qoıǵanda, osy ýaqytqa deıin nemis, fransýz, orys, qytaı, monǵol, túrik, qyrǵyz ǵalymdary túpnusqadan aýdarǵan 300-ge tarta mátinniń  deni  qazaq jurtshylyǵy úshin beımálim qalpynda. Sol aýdarmalardy kóshirip basyp, ǵylymı túsinikteme jasap, tym quryǵanda «kebegin qalqyp» berý de oıymyzǵa oralmapty

Álmısaqtan osy zamanǵa deıin túrki, onyń ishinde qazaq eli de paıdalanǵan 16 áripte jazylǵan, Turfannan, Dýnhýańnan, Shı-annan, Eneseı ań­ǵarynan, Penjıkentten tabylǵan muralar – áfsanalar, dramalyq das­tandar, joqtaýlar, táńirlik tápsirler, aza-sózder men amanat sózder Qytaıda 300 tom etip jarııalaný ústinde. Túrki áleminiń tuǵyry sanalatyn qazaq mem­leketi mundaı muradan qalaı tys qalady? Álgi túrkitanýshylarymyz qaıda? Qy­taı­daǵy ǵylymı jáne oqytýshylyq saparmen júrgen  uzyn-yrǵasy eki jarym jylǵa jýyq  merzim ishinde jáne ondaǵy túrkitanýshy tarıhshy, tilshi, ádebıetshi ǵalymdarmen tereńdep ashyq áńgimelesken kezde oıǵa túıgenim mynaý: joǵarydaǵy 300 tom eńbek tek qana uıǵyrtaný men mońǵoltaný turǵysynan túsindiriledi eken. Túrkitaný degen sóz astarlap ta aıtylmaıdy.

Sóıtip daǵdaryp júrgende, Altaıdyń Reseı qaptalynan 60, monǵol Altaıynan 20 jazý tabylǵany, olardyń oqylǵany týraly Q.Sartqojaulynyń kitabynan maǵlumat alǵanda, Altaıdyń Qytaıdaǵy ańǵary men Qazaqstandaǵy tóskeıi tusynan bir jazýdyń tabylmaǵany tańǵaldyrdy. Endi tabyla qoıýy qıyn. О́ıtkeni kúngeıi men tóskeıin sý qoımasy basyp qalǵan. Ol úlken arman bolsyn, al jańaǵy 80 jazýdyń mátini nege bizge osy kúnge deıin beıtanys?

Mine, «Jazý tarıhy murajaıy» oqý-ádistemelik muraǵatyn jasaqtaý, sondaı-aq,  «Qazaq qoljazbalary» atty on tomdyq ǵylymı jobany negizdeý barysynda osydan jıyrma jyl buryn Q.Sartqojaulynyń monografııasyn oqı otyryp ózimmen-ózim talasyp, ózime-ózim suraq qoıyp, jaýabyn taba almaǵan alǵashqy ústirt áserim osyn­daı oıǵa jetelep edi. Odan keıin ótken  jıyrma jyldyń ishinde  tas tabandy Qarjaýbaıdyń bádizdeýimen jaryq kórgen (Kóne túrki jazba ádebı úlgileri: Orhon muralary I kitap; Orhon muralary. II-kitap; Erte orta ǵasyrdaǵy jer asty kesenesi; Monǵolııadaǵy ejelgi jáne baıyrǵy túrik maıda jazýlary; Úısin handyǵy; Orhon eskertkishteriniń tolyq Atlasy. I-III  tom; Tas kitaptyń qupııasy; Zapıskı kazahskogo tıýrkologa; Kóshpendilerdiń óner galereıasy (mońǵol tilinde.  A.Ochır, L.Erdeboldlarmen birge); Kereılerdiń etnıkalyq tarıhy (b.z.b II ǵ.; Babatúriktiń baıyrǵy mu­rasy (P.S. sanskrıttiń brahmı álip­­­bıimen jazylǵan baıyrǵy túrik má­tini) atty túbirli zertteýlerdi taýysa oqyp, qaıtalaı paraqtap, tereńine taman baıyrqalaǵanda baıqaǵanym, joǵarydaǵy túıtkildi jaılardyń bi­reýine, túrki jazýynyń shyǵý tegine, onyń tarıhı jolyna, qalyptasý kezeń­derine, paıda bolǵan tarıhı sharttaryna, túrkiniń oılaý júıesiniń turaq­tanýyna, ár qariptiń dybystalýy men  tulǵalanýyna, turlaýlanýyna, bádiz­delýine qatysty pikirler barynsha jan-jaqty qamtylyp, tujyrym dárejesinde zerttelipti.

Bastapqyda geologııa mamandyǵyn ıgerýge beıimdelgen qaǵylez qarasıraq shybar balany kóne túrki jazýyn zertteýge beıimdegen Choı. Lývsanjav atty mońǵol ustazynyń qaqpaılaýymen: kóshpeliler órkenıeti men túrki jurty jazýynyń paıda bolýynyń alǵysharttary, damý joly, qalyptasýy týraly tolyq ǵylymı maǵlumat berýge talpynǵan «qarshadaı hasaǵ» bozbala búginde «Qarjaýbaı Sartqoja» degen túrki dúnıesine áıgili ǵalymǵa aınaldy. Ol «kór qazyp» (jer astynda qalǵan kóne jazýlardy qazý kezindegi ázilimiz) júrgende, men sóz qazý úshin eki jyl qatarynan ǵylymı ekspedısııaǵa birge shyqtyq. Monǵoldyń qaǵyr jotasyn kúndiz-túni ońdy-soldy kezip júrip, jetinshi kúni tún ortasynda Erdenetidegi qonaq úıge kelgende erini keberzip, júzi tebersip, betin boz tozań basyp, kózi ǵana jyltyrap, ózi de barqynyń qalmaqtasyna (balbal bádizderdi qazaqtar aýyzeki tilde buryn osylaı ataǵan) aınalyp ketkendeı bolǵan Qarjaýbaıdy nusqap, tarıhshy Haırolla Ǵabjalılovqa: «Osy biz nesine shań qaýyp, tas tósenip, taý-tasty kezip júrmiz. Qarjaýbaıdyń ár sekpiliniń astyndaǵy tańbalardy oqysaq te jetip jatyr goı. Sonda bári jazýly tur emes pe!», – dep qaljyńdaǵanym esimde.

Sodan keıingi on bes jylda onda­ǵan ǵylymı-ekpedısııaǵa shyǵyp, túr­ko­logııa ilimindegi ondaǵan ǵylymı baǵyttardy biriktirgen asa kúrdeli zert­­teýlerdi júzege asyrdy. Qazaq dom­­byrasynyń kóne úlgisin taýyp, ony qalpyna keltirýiniń ózi bir ǵyly­mı áfsananyń jelisi emes pe?  Ol eńbek­terdiń mańyzy men mazmuny tas taǵdyrly Qarjaýbaıdyń tulǵasymen tutasa qaptaldasyp, yǵystyra-yǵysyp ómir súrip kele jatqanym bolmasa,  jaǵalasa júrip eki-úsh ǵylymı ekspedısııasyna qatysyp, kór astyndaǵy gúrzilerdi qazysqanym bolmasa, túrki­tanýdan, onyń ishinde tas jazýdan maǵ­lu­maty shekteýli men qamtı alatyn ǵylymı júk emes bul.  Sondyqtan da, jazý tarıhy men túrki jazýynyń te­gin tektemeı ketý – qandaı da bir syltaýdy kótermeıtin bolǵandyqtan da qys­qasha sholýdy nazarǵa usynýdy laıyq sanadyq.

Ol – shyn máninde, kindigin ákesi tas­pen kesken tas taǵdyrly tulǵa. Ada­lynan aq sóıleıtin, týra minezdi, biraq bııazy, synsa –  short synatyn, kıeli tastarmen taǵdyryn baılanystyrǵan bir de biregeı tulǵa. Alpys jasqa tolǵan múshelinde aıtqan: «Tereń qazyp, nyq qazyp, Taýyp aldy myqty azyq» – degen sózimniń astarynda shyndyq bar. О́ıtkeni, en dalanyń qaraýyly sııaqty barqy tastardaǵy kıeli kóne baba bázderi – onyń ómirlik maqsaty men talaıyna jazylǵan kıeli yryzdyq.Eńbegińdi el eskeretin jasqa keldiń. Aman, saý, yryzdyqty bol, quba jondy aǵa-dos!

Tursyn JURTBAI,

jazýshy-ǵalym