Sanaly urpaq tárbıesin jetildirý joldary

HHI ǵasyr – bilim men ǵylymnyń ǵaryshtap damý ǵasyry. Ár eldiń eko­no­mıkalyq jáne ǵylym-ınnova­sııa­­lyq damýynyń túp negizi sol eldiń adam ka­pı­­­­­taly deńgeıine, al adam kapıtaly deń­­­­­­ge­ıi orta bilim sapasyna baılanys­ty bolady.

Qazirgi ýaqytta oqýshylardyń bilim sapasyn anyqtaıtyn birneshe halyqaralyq zertteý bar. Solardyń ishinde PISA zert­teý­i basymdyqqa ıe. 2003 jyldan beri 3 jylda 1 ret ótkizilip kele jatqan PISA zertteýiniń nátıjelerin muqııat saralap, sońǵy 18 jylda oqýshylary joǵary nátıjeler kórsetip kele jatqan elderdi anyqtadyq. Bul – Japonııa, Ońtústik Koreıa, Fınlıandııa, Sıngapýr, Kanada, Gonkong (Qytaı), Makao (Qytaı), Taıvan, Estonııa, Shanhaı (Qytaı), Qytaı (4 provınsııasy), Polsha elderi.

Qazaqstan PISA zertteýine 2009 jyldan beri qatysyp keledi. Elimizdiń 15 jastaǵy mektep oqýshylary 2009 jyly 63 eldiń oqýshylarynyń arasynda 59-oryn ıelengen bolsa, 2012 jyly 65 eldiń ishinde 49-oryn, al 2018 jyly 79 eldiń ishinde 69-oryndy ıelendi. Bul – joǵary kórsetkish emes. Atalǵan zertteý­­ge Qazaqstan 2015 jyly qatysqanymen, ony júrgizý barysynda jiberilgen qatelikterge baılanysty, oqýshylardyń jumystary baǵalanbady.

Osy elderdiń bilim berý júıeleriniń ta­bys­tylyǵyn zerttegenimizde, olar, bi­rin­shiden, ózderiniń ulttyq erekshe­lik­teri men dástúrli mádenıetin saqtaı otyryp, shyǵarmashyl, biregeı oılaıtyn, úılesimdi damyǵan jáne rýhanı baı adam tárbıeleýdi maqsat etetini jáne ekinshiden, mektepterde kásibı quzyreti joǵary muǵalimderdiń jumys isteýine basa nazar aýdaratyny anyqtaldy. Budan jastar tárbıesin eń basty maqsat retinde anyqtap, sony iske asyryp otyrǵan jáne ustazdardyń kásibı quzyretiniń joǵary bolýyna qol jetkizgen elderdiń oqýshylarynyń bilim sapasy basqa elder­dermen salystyrǵanda kósh ilgeri eke­nin kóremiz.

Egemendik alǵan jyldardan beri qa­byldanǵan barlyq Zańdar, zańnamalyq aktiler men memlekettik baǵdarlamalarda bilim berý júıesin damytý elimizdiń bas­ty ba­ǵyttarynyń biri retinde kórsetil­gen. Múmkindiginshe qarajat bólinip, kóptegen is-shara atqarylyp jatyr. Biraq bilim sapasy, onyń ishinde orta bilim berý sapasy kóterilmeı tur.

Urpaq tárbıesine qatysty da eli­miz­de kóptegen joba qabyldanyp, ju­mystar istelip jatyr, biraq bul ba­ǵyt­ta da tolymdy nátıje bolmaı tur. Damyǵan elderde jas urpaqqa ǵylymı-praktıkalyq turǵyda tárbıe berý júıesi jasalyp, mektep tájirıbesine engizilgen. Bul jaq­sy nátıje berip, sonyń negizinde bilim sapasy kóterilip otyr. Mysaly, japon eliniń úzdiksiz bilim berý júıe­si qoǵamnyń rýhanı-adamgershilik qun­dylyqtaryn kórsetetin negizgi 3 ómir­lik ustanymdy nasıhattaıdy jáne olardy iske asyryp keledi. Bul: oılanyp úıren, óz betińmen sheshim qabylda, problemalardy sheshýdiń eń jaqsy joldaryn izde jáne tap; ádemilikti túsin, ózińde sulýlyq sezimin tárbıele, janyń sulý bolsyn, meıirimdi bol, aıaýshylyq bildire bil; deniń saý, tózimdi, kúshti bol.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Bilim jáne Ǵylym! atty 2019 jyly ótkizilgen tamyz konferensııasynda sóılegen sózinde: «Ulaǵatty urpaq tárbıeleý – asa jaýapty ári kúrdeli mindet. Ulttyq qundylyqqa qanyǵyp ósken órenniń tanymy tereń, dili berik bolady» dep, urpaq tárbıesine jiti kóńil bólý qajettigine basa nazar aýdardy.

Qazirgi ýaqytta qoǵamda ulttyq rýh álsirep, ana tiline degen qurmet tómen­dep, perzenttik jáne azamattyq borysh uǵym­darynyń máni qunsyzdanyp, jas­tar arasynda zorlyq-zombylyq, sýısıd jáne basqa da jaǵymsyz qubylystar kóbeıip barady. Jastardyń boıynda rýhanı-adamgershilik qaǵıdalarynyń tolyq saqtalmaýy, jalpy ádep negiz­de­riniń jetispeýi, adal eńbek etý nıet­te­ri men erik-jigerdiń tómendeýi, ómir­lik maqsattarynyń aıqyn emestigi, sabyr­syz­dyq, álsizderge kúsh kórsetý sııaqty jaǵymsyz qasıetterdiń keń taralýy qo­ǵam­da alańdatýshylyq týǵyzýda. Mun­daı jaǵdaılardyń tamyry tereńge tartýy 
bilim berý salasyndaǵy urpaq tár­bıesiniń daǵdarysqa ushyraǵanyn kór­se­tip otyr.

Qazirgi kezde sanaly urpaq tárbıesi – bolashaǵymyz úshin eń asyl mura, eń qymbat qundylyq. Durys uıymdas­ty­rylǵan tárbıeniń qýatyna teń keletin basqa pármendi quraldy da, rýhanı kúshti de tabý óte qıyn. Urpaq tárbıesine jum­salǵan kúsh-jiger, ýaqyt, eńbek – bolashaqqa degen eń mańyzdy ınvestısııa, eń utymdy úles. San ǵasyrlar synynan ótken ulttyq tárbıe qaǵıdalaryn álemdik ozyq tárbıe tájirıbelerimen ush­tas­tyra otyryp, básekege qabiletti sanaly urpaq tárbıeleý jumysyn jetildirý maqsatynda Pedagogıkalyq ǵylymdar akademııasy 2021 jyly Almaty qalasy bilim basqarmasynyń bastamasy negizinde «Mektepterde sanaly urpaq tárbıeleýdi ǵylymı-praktıkalyq turǵydan iske asyrý joldary» jobasyn ázirledi. Jobany iske asyrý maqsatynda aldymen «Qazirgi mek­tepterde sanaly urpaq tárbıesin je­til­dirý tujyrymdamasy» daıyndalyp, maquldandy.

Mektepterde sanaly urpaq tárbıesin jetildirýdiń negizgi baǵyttary qoǵam damýynda kezdesip otyrǵan keleńsiz jaǵdaı­lar­dyń aldyn alýǵa, jastardy qoǵam talaptary men syn-qaterli bolashaqqa barynsha daıyndaýǵa jáne tolyqqandy azamat retinde qalyptastyrýǵa baılanys­­ty anyqtaldy.

Tujyrymdama aıasynda jas urpaqqa tárbıe berý jumystaryn 6 baǵytta júrgizý qarastyryldy: Sanaly urpaq tár­bıe­sindegi mekteptiń mádenı-tárbıe­lik ortasy; Sanaly urpaq tárbıe­sin­degi otbasylyq qundylyqtar júıesi; Sanaly urpaq tárbıesindegi ulttyq qundylyqtar júıesi; Sanaly urpaqtyń salamatty ómir salty; Sanaly urpaqtyń AKT saýat­ty­ly­ǵy; Sanaly urpaq tárbıe­sin­degi adal kásipkerlik eńbek qundy­lyq­tary.

Osy baǵyttarda nátıjeli jumys júrgizý maqsatynda muǵalimderge, synyp jetekshilerine, ata-analar men oqýshylarǵa arnalǵan 13 ádistemelik nusqaýlyq daıyndaldy: Sanaly urpaq tárbıesi; Ult bolashaǵy – sanaly ur­paq; Ata-ana bolý – uly mindet; «Mek­tep–ata-ana–oqýshy» trıadasy; Bala tár­bıesindegi ulttyq qundylyqtar; Ult tarıhy – urpaq maqtanyshy; Ulttyń uly tulǵalarynyń danalyq sózderi; О́z ómiriń óz qolyńda. Sýısıdtiń aldyn alý boıynsha jasóspirimderge arnalǵan qoıynkitapsha; Salamatty ómir salty; Oqýshylardyń ınternetke táýeldiliginiń aldyn alý; Internet qaýipsizdigin qamta­ma­syz etý; Oqýshylardyń kásibı baǵdaryn qalyptastyrý negizderi. Sanaly urpaq tárbıe­sindegi adal kásipkerlik eńbek qun­dy­lyqtary; Mamandyq tańdaý – mańyz­dy sheshim.

Tujyrymdama men ádistemelik nus­qaý­lyqtardy daıyndaýǵa pedagog-ǵa­lymdar, ádisker-trenerler, psıhologter men tájirıbeli ustazdar qatysty. Olar jumystyń jaýapkershiligin túsinip, bir ujym bolyp jumys istedi. Barlyq ádistemelik nusqaýlyq bir tujyrymdama negizinde jasalǵandyqtan, olardyń birin-biri tolyqtyrýyna, qaıtalaýlardyń bolmaýyna, mazmundarynyń úndestigine, ustazdardyń suranystaryna jaýap beretin qajetti nusqaýlyqtar bolýyna erekshe kóńil aýdaryldy.

2021 jyldyń aıaǵynda qujattar mol danamen shyǵarylyp, qalanyń bar­lyq qazaq jáne aralas mektepterine berildi. Bıyl qala mektepteri osy joba negizinde tárbıe jumystaryn júrgize bastady, arnaıy tájirıbelik mektepter belgilendi. Mektep muǵalimderine tujyrymdama men barlyq ádistemelik nusqaýlyqty keńinen túsindirý maqsa­tyn­da vıdeodárister daıyndaldy. Osy ýaqytqa deıin ol dáristerdi qalanyń 4 myńǵa jýyq muǵalimi tyńdady. Muǵalim­der­men keri baılanys ornatý joldary da qarastyryldy.

Endi mamyr aıynda tájirıbelik mektep bolyp bekitilgen M.Maqataev atyn­daǵy №140 gımnazııada «Urpaq tárbıe­sine júıeli kózqaras: zaman talaby jáne bolashaq» taqyrybynda osy joba aıasynda atqarylǵan jumystar keń kólemde talqylanatyn respýblıkalyq ǵylymı-praktıkalyq konferensııa ótki­zi­ledi. Konferensııa nátıjesi men bar­­lyq mektepten kelip túsken usy­nys­tar men pikirler eskerile otyryp, joba tujyrymdamasy men ádistemelik nusqaýlyqtar óńdelip, jetildirilip, Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń nazaryna usynylady.

Halyq danalyǵy «Urpaq bolashaǵy – ustazdan» degen. Jas urpaq tárbıesin jetil­dirýde mektepterge úlken jaýapker­shilik júktelip otyr. Ár mektep oqýshy­lar­dyń áleýmettik jetilgen tulǵasyn qalyp­tastyrýǵa úlken áser etetin mańyz­dy áleýmettik ınstıtýt, al muǵalim oqý­shy­lardy tárbıeleýdegi jetekshi tulǵa, mádenıettiń qaınar kózi, ulttyq qundy­lyqtardyń janashyr jarshysy bolýy kerek. Bul joba osy maqsattarǵa jetý úshin daıyndalǵan.

Maǵjan Jumabaev «Pedagogıka» eńbe­ginde «Árbir tárbıeshi balany ult dástúrimen tárbıeleýge mindetti» degen bolsa, Qasym-Jomart Toqaev «Bilimi tereń, oıy ozyq urpaqty tárbıeleıtin muǵalimder qaýymyna zor jaýapkershilik júkteledi» dedi. Jas urpaqqa sanaly tárbıe berý erteńgi sapaly ómir kepili bolmaq. Biz urpaq tárbıesinde biraz ýaqyt ótkizip alǵan elmiz, sonyń ókinishti nátıjesin endi kórip otyrmyz. Olaı bolsa, qazirgi bas­ty maqsat – urpaq tárbıe­sin­degi búgingi múmkindikterdi jibe­rip almaý, kemeldengen keleshekti tárbıeleýde ýaqyttan utylmaǵanymyz abzal.

Asqarbek QUSAIYNOV,

Pedagogıkalyq ǵylymdar akademııasynyń prezıdenti,

Memlekettik syılyqtyń laýreaty