Referendým-2022 • 18 Mamyr, 2022

О́rleýge bastaıtyn ózgeris

221 ret kórsetildi

Maýsymnyń besinshi juldyzyndaǵy mańyzdy kún eldiń bolashaǵyna eleýli ózgerister ákeletin saıası salmaqty sát dep buqara halyqtyń úmiti údeı túskeni belgili. Bas qaladan bastaý alyp aýyl, aýdan kóleminde azamattardy aqparattandyrý jumystary júıeli júrgizilýde. Atalǵan konstıtýsııalyq reformalardy túsindirý maqsatynda Nur-Sultan qalasy ákimdigi men Respýblıkalyq qoǵamdyq qoldaý shtabynyń músheleri birlesip, elordalyq zııaly qaýym ókilderi jáne mádenıet uıymdarynyń qyzmetkerlerimen kezdesý ótkizdi.

Kollajdy jasaǵan Záýresh Smaǵul, «EQ»

Qazaqstan halqy Assambleıasynyń «El birligi – jańarǵan Qazaqstannyń tiregi» atty HHHI sessııasynda Mem­leket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Ata Zańǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engi­zý jónindegi respýblıkalyq referen­dým ótkizýdi usynǵan bolatyn. Osyǵan oraı Qazaqstan máslıhat­tary depýtattarynyń respýb­lı­kalyq qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Tóleý­bek Muqashevtyń bastamasymen Res­pýb­lıkalyq qoǵamdyq qoldaý shtaby qu­rylǵan bolatyn. Maqsaty –
5 maý­symǵa belgilengen respýblıkalyq referendýmdy halyq arasynda túsindirip, nasıhat jumystaryn belsendi júrgizý. Ulttyq akademııalyq kitaphanada ótken basqosý tarıhı, saıası qadamnyń sheńberinde uıymdastyryldy.

«Konstıtýsııalyq referendým ótki­zýge eki aptadaı ýaqyt qaldy. El tarıhyndaǵy eleýli oqıǵaǵa beı-jaı qa­ramaı, belsendi qatysý – árbir azamat­tyń basty boryshy. Sebebi bul kún – búgingi Qazaqstannyń ǵana emes, keleshek urpaqtyń da taǵdyryna tikeleı áser etetin mańyzdy sát. Memleket bas­shysy Qasym-Jomart Toqaevtyń osy má­selege qatysty búkilhalyqtyq referen­dým ótkizý jónindegi bastamasyn qoldaý jónindegi elimiz máslıhat­tary birlestiginiń usynysymen res­pýblıkalyq qoǵamdyq shtab quryldy. Qazir osy referendým ótkizýdi barlyq óńirde respýblıkalyq shtabtyń ókilderi túsindirý jumystaryn júrgizýde. Bizdiń búgingi maqsatymyz – referendýmnyń máni men mańyzyn búkil halyqqa barynsha saýatty túrde jetkizý, halyqty keńinen aqparattandyrý. Qasym-Jomart Kemeluly Prezıdent bolyp saılanǵanda óziniń baǵdarlamasynyń negizgi ózegi etip úsh máseleni kóterdi. Birinshi – halyqtyń ál-aýqatyn kóterý, ekinshi – ádilet, úshinshi – damý. Qazirgi bolyp jatqan reformalardyń bárin Prezıdentimizdiń saılaýaldy baǵdarlamalarynyń logıkalyq jalǵasy dep qarastyrý kerek. Memleket basshysy usynǵan konstıtýsııalyq reforma elimizdiń áleýmettik-ekonomıkalyq jáne saıası damýynyń jańa satysyna, jańa kezeńine aıaq basqaly turǵanyn kórsetedi. Qazir álemdegi damyǵan ozyq memleketterdiń barlyǵynyń saıası júıesi – demokratııalyq júıe. Sebebi demokratııalyq júıe ekonomıkalyq bostandyqqa jol ashady. Bul – álemdik tájirıbe, álemdik úrdis. Eger biz álemdik básekege qabiletti damyǵan elderden artta qalǵymyz kelmese, shyn máninde demokratııalyq júıege kóshýimiz kerek. Aldaǵy konstıtýsııalyq reforma týraly búkilhalyqtyq referendým memlekettiń bolashaǵyna áser etetin budan da jarqyn keleshektiń irgetasyn qalaıtyn asa mańyzdy kún dep oılaımyn. Búgingi jıynǵa elimizge tanymal zııaly azamattar men qaıratkerler qatysyp otyr. Sizderdiń referendýmǵa qatysty oı-pikirlerińizdi ashyq aıtý men qoǵamǵa ún qosýlaryńyz elimizdiń jarqyn bolashaǵyna, jańa ómirine qadam jasaýyna bastama bolary anyq. Bárimiz bir kisideı jumylsaq qana ózimiz qalaǵandaı Qazaqstandy qura alamyz. Onyń jarqyn bolashaǵy úshin judyryqtaı jumylyp eńbek etý – árbirimizdiń perzenttik boryshymyz. Barshamyz 5 maýsym kúni kelip, bolashaǵymyzǵa daýys bereıik», dedi T.Muqashev.

Zań ǵylymdarynyń doktory, qoǵam qaıratkeri Alaýhan Esbergenov Konstı­týsııalyq sotty qalpyna keltirý ózgeristerdiń ishindegi ózektileriniń biri ekenin atap ótti.

«Túsindirý, aqparattandyrý jumystary shet aýyldaǵy turǵyndarǵa da jetedi dep oılaımyn. Qazirgi damyǵan zamanda áleýmettik jeliler úlken úles qosyp otyr. Halyq arasynda Konstıtýsııany nege ózgertemiz degen suraqtar týyndaýda. Keshegi qańtar oqıǵasynan keıin zaman ózgerip jatyr, zamanmen birge zań da ózgerýde. Jıyrma jeti jyldan beri referendým bolmaǵan. Sońǵy Konstıtýsııaǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizý Parlament arqyly ótkeni belgili. Osy jáne ózge de mańyzdy málimetterdi halyqqa tereńirek jetkizý kerek. Memleket basshysynyń halyqqa bergen ýádeleri iske asyp jatyr. Sonyń biri – osy Konstıtýsııaǵa enetin ózgerister. Osy jerde nege Konstıtýsııany jańalamaımyz degen suraq týady. Ony jańalaý úshin qoǵamda qyrýar jumys atqarylýy kerek. Konstıtýsııa jyldar boıy talqylaýdy talap etedi. Bul eki-úsh aıdyń jumysy emes. Al qazir shuǵyl túrde halyqtyń muń-muqtajyn sheshý úshin, qoǵamdaǵy aǵymdardy der kezinde retke keltirý úshin ózgertý men tolyqtyrýlardy búkilhalyqtyq daýys berý arqyly, ıaǵnı referendým arqyly ótkizgen óte durys dep oılaımyn. Osy tolyqtyrýlar men ózgertýlerdegi eń bir halyqtyń kókeıine qonyp, qýanyp jatqan jańalyq – Konstıtýsııalyq sotty qalpyna keltirý. Bul álemdik tájirıbede bar. О́ıtkeni halyqtyń kóńilindegi maqsat pen múdde eshýaqytta Konstıtýsııalyq keńeske jetpeıtin. Burynǵy zań shektep tastaǵan. Al qazir Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha zań jobasyna engen ózgeris óte mańyzdy. Bul rette respýblıkanyń Bas prokýrory arqyly nemese Adam quqyqtary jónindegi ýákil arqyly azamattar kez kelgen aryzyn Konstıtýsııalyq sotqa jetkize alady. Konstıtýsııalyq sottyń dárejesi bizdiń Konstıtýsııamyzda erekshe. Atalǵan 33 bapqa engizilgen 56 ózgeristiń bári halyqtyń kókeıindegi suraqtar», dedi zań ǵylymdarynyń doktory.

Qoǵam qaıratkeri Sádibek Túgel Konstıtýsııa belgili bir toptyń múddesi úshin ǵana qyzmet etetin qaǵaz emes, memlekettik mańyzy bar qundy qujat ekenin aıtyp, ońtaıly ózgerister Otanymyzdyń damýyna dańǵyl jol salaryna senim bildirdi.

«Biz búgingi mańyzdy májiliske Respýblıkalyq qoǵamdyq shtabtyń atynan kelip turmyz. Referendým táýelsiz Qazaqstannyń ósip-órkendeýine ońdy jol ashatyn serpilister men silkinister ákeletin úlken saıası reforma bolaıyn dep tur. Memleket basshysynyń Konstıtýsııaǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizýden bas­taýy quptarlyq is. Endi osyǵan júregi elim, jerim, týǵan Otanym, halqym dep soǵatyn árbir azamat belsendi túrde qatysyp, óziniń oı-pikirimen bólisý kerek. Qazaqstannyń bolashaǵy zor. Sebebi, Jaratqan elimizdiń astyn da, ústin de baılyqqa toltyryp qoıǵan. Osy ulan-ǵaıyr dalany atalarymyz attyń jalynda júrip qorǵap, bizge amanattap ketti. Endi sol baılyq pen mol murany jalpy halyqtyń ıgiligine jaratýymyz kerek. Ol at tóbelindeı baı-manaptarǵa tıesili bolmaýy qajet. Sol úshin kúresý kerek. Konstıtýsııaǵa engiziletin ózgerister men tolyqtyrýlar sol kúrestiń basy deýge bolady. Otyz úsh bapqa ózgerister engiziledi. Árqaısysyn qarap shyqtym. Sonyń barlyǵy júıeli túrde júzege asatyn bolsa, elimiz álem elderiniń ishinen ornyn oıyp turyp alady. Konstıtýsııa – memleket úshin eń mańyzdy qujat. Odan aýytqymaý kerek. Men bolashaq urpaǵymyzdyń ádiletti memlekette ómir súrgenin qalaımyn», dedi ol.

Sońǵy jańalyqtar

TúrkPA-nyń ataýy ózgeredi

Parlament • Keshe

Almaty joldaryn sý basty

Aımaqtar • Keshe

Álemde altyn arzandady

Álem • Keshe

Uqsas jańalyqtar