Demokratııalyq reformalardyń tıimdi quraly

Mamyr aıynyń alǵashqy onkúndiginde Parlament Senatynyń Konstıtýsııalyq zańnama, sot júıesi jáne quqyq qorǵaý organdary komıteti Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde kóshpeli otyrys ótkizdi. Onda zań biliminiń sapasyn arttyrý máselelerimen qatar elimizde júrgizilip jatqan konstıtýsııalyq reformalar týraly qadamdar da talqylandy. Sonymen qatar depýtattar Almaty qalasy zań konsýltanttary palatalarynyń ókil­de­rimen kezdesýler ótkizdi.

Kezdesýler barysynda tipti kásibı zań qaýymdastyǵynda, ǵalymdar men is mamandary arasynda Konstıtýsııaǵa engiziletin túzetýlerge baılanysty túsindirýdi qajet etetin keıbir máseleler týyndaǵandyǵyna kóz jetkizdik. Mysaly, túzetýlerdi ázir­leý, talqylaý nelikten osyndaı «jedel­detilgen» rejimde ótip jatyr? Nelikten túzetýler tek osy máselelermen ǵana shek­teledi? Bul túzetýler eldiń saıası jú­ıesin reformalaý jolyndaǵy pro­b­lemalardy sheshý úshin jetkilikti me? «Zań shyǵarý» jobasyndaǵy Úkimettiń keńeı­tilgen ókilettikteri týraly másele ótkir qoıyldy.

Mańyzdy jáne tereń maǵynasy bar mundaı suraqtar júrgizilip jatqan refor­ma­lardyń mánin túsiný úshin naqty ja­ýapty talap etedi.

Birinshi. Biz «tarıhı ýaqyttyń» jedeldetý dáýirinde ómir súrip jatqanymyz belgili. Bul jedeldetý barǵan saıyn qarqyn alyp barady. Oǵan jahandyq álemdegi jaǵdaıdyń kúrdelenýi, barlyq derlik memleket bastan keship otyrǵan birqatar geosaıası jáne ekonomıkalyq syn-qaterdiń boı kóterýi yqpal etýde. Barlyq másele tabystar men jetistikterdi bylaı qoıǵanda, memleketterde turaqtylyqty, tyǵyryqtan shyǵý joldaryn aıqyndaýǵa tirelip tur. Bizdiń elimiz jahandyq problemalarmen birge, qańtardaǵy qaıǵyly oqıǵalarǵa ákep soqtyrǵan birqatar ishki problemany bastan keshýde.

Osyndaı túıindi máselelerge qaıtary­la­tyn jaýapty keıinge qaldyrý múmkin emes. Onyń bárine den qoıý, túıinderdi sheshý neǵurlym shuǵyl sıpat alýǵa tıis. El basshysynyń bul baǵytta alǵa um­ty­lý­d­aǵy qatań talaptary bar bolǵany eki aı ishinde atqarylǵan asa mańyzdy isterden kórinis tapty. Álbette, zańnamalardyń burmalanýyna jol berilip jatqan joq. Memleket túzetýlerdi keńinen talqylaý, olardy túsindirý úshin barlyq qajetti sharany qabyldady jáne olardy qabyldaý rásimi qoldanystaǵy zańnamaǵa tolyq sáıkes keledi.

Ekinshi. Konstıtýsııaǵa engiziletin túzetý­ler toptamasyn naqty normalardyń maz­muny men olardyń sheńberi turǵy­sy­nan ǵana emes, sonymen birge onyń máni, osy túzetýlerdiń elimizdi saıası, ekonomıkalyq, áleýmettik jańǵyrtýdyń jal­py prosesinde atqaratyn róli turǵy­synan da qaraý kerek.

Konstıtýsııanyń memlekettiń negizgi zańy retindegi erejeleri tikeleı qolda­nys­ta bolsa da, eń bastysy memle­kettik qurylystyń negizin anyqtaıdy, onyń irgetasy retinde qyzmet etedi, negizgi ıdeıa­lary men qaǵıdattaryn qalyptastyrady. Sodan keıin konstıtýsııalyq erejeler konstıtýsııalyq zańdarda jáne basqa da zańnamalyq aktilerde, zańǵa táýeldi aktilerde, memlekettik organdardyń, laýa­zymdy adamdardyń, azamattar men uıym­dardyń qyzmetinde iske asyrylady. Refe­ren­dýmda biz daýys beretin qujat aldaǵy saıası ózgeristerdiń bolashaǵyn belgileıdi jáne negizin qalaıdy.

Osyndaı aýqymdy reformalardyń da ózindik damý qısyny bar. Bul – júıelilik jáne kezeńdilik. Mundaǵy erekshelik – bura tartýǵa jol bermeıdi, qoldaǵy bar tájirıbege súıene otyryp, ońtaıly joldardy izdestirýge múmkindik beredi.

Búgingi kúni atalǵan ózgerister men tolyq­tyrýlardy qabyldaý eń basty bolyp tabylǵanymen ol Qazaqstanda mem­lekettik qurylysty jalǵastyrýdyń irge­tasyn qalaýshy reformanyń alǵashqy satysy ǵana. Sol arqyly kelesi satylarǵa aıaq basatyn bolamyz.

Biraq saıası transformasııanyń jalpy vektoryna sáıkes, bul birinshi kezeńniń ózindik maqsattary men mindetteri bar.

Birinshiden, bul degenimiz, odan ári jáne tıimdi demokratııalandyrý, ıaǵnı memlekettik máseleler men prob­lema­lardyń keń aýqymyn sheshýde jurtshy­lyq­tyń belsendiligin arttyrý, qoǵam múshelerin, árbir azamatty saıası ómirge qaty­sýdyń alýan túrli nysandary – par­tııalardyń, basqa da úkimettik emes uıym­dardyń jumysyna, jergilikti jáne orta­lyq organdarǵa saılaýǵa, memleket qabyl­daı­tyn sheshimderdi talqylaýǵa tartý.

Ekinshi baǵyt – memlekettiń ózin, memlekettik apparatty reformalaý, onyń ishinde ony bıýrokratııadan aryltý. Mun­daǵy másele jekelegen memlekettik organ­dardyń ataýlary men qyzmetin ózgertý ǵana emes, jekelegen memlekettik organnyń, ár memlekettik qyzmetshiniń óz qyzmetine degen kózqarasyn túbegeıli ózgertý bolyp tabylady. Bul reforma zańnama men memlekettik organdar júıesin ózgertýdi ǵana talap etpeıtini túsinikti. Ol árbir memlekettik qyzmetshiniń, árbir azamattyń psıhologııasyn ózgertýdi talap etedi. «Azamattar úshin memleket» qaǵıdaty basqasha emes, jalpyǵa ortaq bolýǵa tıis. Qazaqstan ǵylymynyń patrıarhy, el táýelsizdiginiń alǵashqy qar­ly­ǵashtarynyń biri akademık Salyq Zımanov quqyqtyq retteýdiń negizgi maq­saty adamnyń tutyný qajettilikteri, quqyqtary men bostandyǵy bolýǵa tıis ekenin birneshe ret aıtqan bolatyn.

Konstıtýsııalyq reformanyń keıbir qarsylastary Konstıtýsııalyq Keńesti Konstıtýsııalyq sotpen almastyrý keńse mańdaıshasyn aýystyrý ǵana dep túsinedi. Sot – bul naqty daýlardy qarastyratyn jáne belgili bir quqyqtar men múddelerdi qorǵaıtyn, sot tóreligin júzege asyratyn organ. Konstıtýsııalyq sot sot tóreligin júzege asyratyn, Konstıtýsııany jáne azamattardyń quqyqtary men bostan­dyq­taryn qorǵaıtyn organ bolyp tabylady. Konstıtýsııalyq Keńes, meniń oıymsha, elimizdiń konstıtýsııalyq quqyq aktileriniń negizgi shoǵyryn quraǵan Konstıtýsııanyń jekelegen normalaryn túsindirý jónindegi kóptegen qaýly shyǵara otyryp, óziniń tarıhı mıssııasyn oryndap boldy. Endi azamattardyń konstıtýsııalyq ere­je­lerdi kúndelikti ómirde, ózekti máse­le­ler­di sheshetin konstıtýsııalyq sotqa tikeleı júginýi arqyly júzege asyratyn ýaqyt keldi. Kóptegen eldegi sııaqty qazaqstandyq quqyq qoldaný tájirıbesinde de azamattyń bir ǵana tur­ǵyn úı alýǵa qol jetkizý máselesi she­shilýde. Bul asa qarapaıym másele emes. Ol árkimniń óz mindettemeleri boıynsha jaýap­kershiligi jáne adam quqyqtary jó­nin­degi kóptegen halyqaralyq akti­­de bekitilgen adamnyń turǵyn úı quqyǵy arasyndaǵy tepe-teńdikti izdes­ti­rýdi talap etedi. Qoldanylyp júrgen nor­matıvtik-quqyqtyq aktilerdiń Konstı­tý­sııaǵa, kons­tıtýsııalyq quqyqtar men bos­tan­dyq­tarǵa qanshalyqty sáıkes kele­ti­ni týraly osy jáne sol sııaqty máse­le­lerdi Konstıtýsııalyq sot sheshýge tıis bolady.

Osy maqsattarǵa qol jetkizý – azamattardy memleket máselelerin sheshýge jáne memlekettik apparatty reformalaýǵa tartý osy baǵyttaǵy jumystardy odan ári sapaly jańa deńgeıde júrgizýge múmkindik beredi.

Úshinshi. Memlekettik bıliktiń teńdes­ti­rilgen júıesin qurý. Shynynda da, bir­qatar konstıtýsııalyq túzetý atap aıtqanda, is júzinde zań kúshi bar nor­ma­tıvtik-quqyqtyq aktilerdi qabyl­daý­daǵy atqarýshy bıliktiń qosymsha ókilet­tikterin qarastyrady. Alaıda mundaı túze­týlerdi konstıtýsııalyq refor­ma­nyń jalpy mánmátininen tys, oqshaý qarastyrýǵa bolmaıdy.

Memleket basshysy naýryz aıyndaǵy Qazaqstan halqyna Joldaýynda memleket turaqtylyǵynyń negizi bolyp tabylatyn saıası júıeniń mynadaı formýlasyn aıqyndap berdi: «myqty Prezıdent – yqpaldy Parlament – esep beretin Úkimet».

Biz túzetýler toptamasynan osy maq­satqa jetýge baǵyttalǵanyn birqatar ózge­ris pen tolyqtyrýdy kórip otyrmyz. Ol – Prezıdent ókilettigin azaıtý, «sýperprezıdenttik» ataýdan bas tartyp, prezıdenttik-parlamenttik respýblıkaǵa kóshý, tutastaı alǵanda, bılik tarmaqtaryn bólýdiń, tejemelik ári tepe-teńdik júıeni paıdalanýdyń kons­tı­týsııalyq qaǵıdatyn is júzinde tıim­di iske asyrýdy kózdeıtin bılik ıns­tı­týttarynyń jańa modelin qurý.

Shynaıy halyqtyq ókildikti júzege asyratyn jáne osyǵan baılanysty yq­pal­dy bolyp tabylatyn, tıimdi ju­mys isteıtin Parlament bolmaıynsha Prezıdenttik bılik kúshti jáne bedeldi bola almaıdy. Al naqty, is júzinde Úki­met­tiń esep berý jaýapkershiligi onyń keńeıtilgen zań shyǵarý ókilettikterin teris paıdalaný táýekelderin joıady.

Quqyq ústemdigi qaǵıdaty negizinde memlekettik bılik júıesinde teń quqyqty áriptes bolatyn zań shyǵarýshy organ – Parlamenttiń uıymdastyrý jáne onyń jumysyn reformalaý sharalaryna toly­ǵy­raq toqtalǵym keledi.

Konstıtýsııa boıynsha Parlament zań shyǵarý bıligin júzege asyratyn Respýblıkanyń eń joǵary ókildi organy bolyp tabylady. Konstıtýsııaǵa engiziletin túzetýler negizi bolyp sanalatyn ońtaılandyrý Parlamenttiń, onyń Palatalarynyń, árbir depýtattyń barlyq fýnksııasyna qatysty bolýǵa tıis.

Eń aldymen, depýtattyq korpýstyń ókildik fýnksııalary kúsheıtilýi kerek. Depýtattardyń zań shyǵarý, zań shyǵarý qyzmeti jurtshylyqtyń suranys­ta­ry negizinde qurylýy qajet. Bizdiń azamat­ta­rymyzdyń «bastamashyl zań­na­ma­sy» depýtattyq zańnamalyq bastama arqyly iske asyrylýǵa tıis. Depýtattar Úkimet usynǵan zań jobalaryn «tazartýmen» nemese saraptamalyq jáne «tehnıkalyq» jumystarmen aınalyspaı, qoǵam músheleriniń suranysy negizinde qabyldanýy qajet zańnamalyq aktiler tujyrymdamasyn ázirleýge tıis. Mysaly, Parlament qabyldaǵan sońǵy zańdardyń biri boıynsha depýtattar úkimettik zań jobasynyń 32 babyna 307 túzetý engizdi.

Bul rette kásiptik biliktilikti arttyra otyryp, zańnamalardyń tıimdi­ligine monıtorıng júrgizý, jańa zań­dar­dy qabyldaýdan kútiletin naqty nátıjeler jáne taǵy basqalary bo­ıynsha jumystardy kúsheıtý arqyly zań shyǵarý qyzmetiniń sapasyna talapty kóterý qajet. Tutastaı alǵanda, qazirdiń ózinde kúsh-jigerdi quqyqtyq salaǵa qaýip tóndiretin qabyldanǵan aktilerdiń sanynan olardyń sapasyna qaraı kóshe otyryp, zańnamanyń tıimdiligin arttyrýǵa shoǵyrlandyrylýy tıis. Árıne, atqarýshy bıliktiń, Úkimet músheleriniń qabyldanǵan zańdardy oryndaý jaýapkershiligine parlamenttik baqylaýdy jandandyryp, onyń rólin kóterýimiz kerek.

2017 jylǵy konstıtýsııalyq reforma arqyly osy mehanızmdi engizýdiń alǵashqy qadamdary jasalǵan bolatyn. Endi osy jumysty jetildirip, ony iske asyrý mehanızmderin aıqyndap alýymyz jáne naqty jumys isteıtin parlamenttik baqylaý týraly normalardy qarastyrýymyz qajet. Parlamenttik baqylaý ǵana atqarýshy bıliktiń qosymsha ókilettikterin shynaıy tarazylap, el Prezıdenti aıtqandaı, esep beretin Úki­metke qol jetkize alady.

Zań qatań aıqyndalǵan maqsattardy, ólshemderdi, kórsetkishterdi qamtyp, olarǵa qol jetkizý atqarýshy bıliktiń qa­­sıet­ti boryshy bolýǵa tıis. Sonda ǵana atqarý­shy bılikten zańnyń oryndalýyn talap etýge jáne soǵan sáıkes Kons­tıtýsııaǵa engizilgen túzetýlerde atal­ǵandaı belgili bir Úkimet múshesiniń der­bes jaýapkershiligi týraly máseleni qoıýǵa bolady.

Birinshi kezekte, aıtylǵannyń bári, túzetýlerge sáıkes, Respýblıka Úkimeti «ókiletti zań shyǵarmashylyǵy» dep ata­la­tyn tártipte qabyl­danýy múm­kin aktilerge qatysty. Konstı­tý­sııa­nyń 61-babyna túzetýler Respýb­lı­­­ka Úkimetiniń zańnamalyq bastamasy tár­tibimen zań jobalary engizilýi múm­kin dep kózdeıdi, olar «halyqtyń ómiri men densaýlyǵyna, konstıtýsııalyq qur­y­lysqa, qoǵamdyq tártipti saqtaýǵa, el­diń ekonomıkalyq qaýipsizdigine qa­ter tóndiretin jaǵdaılarǵa jedel den qoıý maqsatynda Parlamenttiń óz Palatalarynyń birlesken otyrysynda dereý qaraýyna jatady», osyndaı zań jobalary engizilgennen bastap jáne osy máseleler boıynsha Parlament qabyldaǵan zańdar kúshine engenge deıingi kezeńde «Respýblıka Úkimeti zań kúshi bar ýaqytsha normatıvtik-quqyqtyq aktilerdi óz jaýapkershiligine alýǵa qu­qyly». Osy jaǵdaıda shynymen shuǵyl sha­ralar qabyldaý múmkindigi jónin­de sóz bolyp otyrǵanyn este ustaý qajet. Árıne, mundaı zań jobalary Parlament qaraýyna engizilgen kezde de, Úkimettiń tıisti «ýaqytsha» jáne jedel aktileri qabyldanǵan kezde de usynylyp otyrǵan zańnamalyq sharalar azamattardyń ómiri men densaýlyǵyna, memlekettiń konstıtýsııalyq qurylysy men qaýipsizdigine qaýip tóndiretin qandaı jaǵdaılardy joıýǵa baǵyttalǵany naqty kórsetilýge tıis. Úkimet «óz jaýapker­shi­ligine» alatyn osyndaı aktiler qabyl­da­natyny aıtylyp otyrǵan soń, mundaı aktiler jiti parlamenttik baqylaýda bolatynyn atap ótemin.

Konstıtýsııaǵa engizilýge tıis túzetý­ler máni osy bapta sanamalap ótken baǵyt­tarmen shektelmeıdi. Onyń ústine olardy qabyldaý tetiginiń ózi demokra­tııa­landyrýǵa baǵyttalǵan osy reformalar túsiniginen shyǵyp otyr. Sondyqtan Memleket basshysynyń Konstıtýsııaǵa ózgertýler men tolyqtyrýlardy respýb­lı­kalyq referendýmǵa shyǵarý týraly sheshim qabyldaýy kezdeısoq emes. Adam óz ómiriniń baǵytyn ózi anyqtaýy kerek.

Salyq Zımanov memlekettik saıasattyń quramdas bóligi bolyp tabylatyn strategııalar men naqty baǵdarlamalardy ázirleýde eskirgen ákimshilik-saıası rejimnen zııatkerlik toptyń, ǵylymnyń róli men yqpalyn kúsheıtetin damýdyń ıntellektýaldyq-saıası kezeńine ótý qajettiligin atap kórsetken bolatyn. Otan­dyq zańgerlik sala ǵulamasynyń amanatyn oryndaı otyryp, biz Jańa Qa­zaqstan jolyna alǵashqy qadam jasadyq. 5 maýsymdaǵy referendýmda el azamattary Prezıdenttiń Ata Zańymyzǵa usynǵan túzetýlerin qoldaıtynyna bek senemin. Osy negizde qolda bar oń tájirıbeni eskere otyryp, halyqtyń úlken áleýetin paıdalana otyryp, Jańa Qazaqstandy qurý jolyndaǵy saparymyzdy jalǵastyrý qajet.

Qanatbek SAFINOV,

Cenat depýtaty