Ekonomıka • 23 Maýsym, 2022

Belsendirilgen kómir brendke aınalmaq

28 ret kórsetildi

Elimizde jylyna 1 myń tonna belsendirilgen kómir óndiretin jańa zaýyt iske qosyldy. Kásiporyn Qaraǵandy qalasynda ornalasqan.

Zaýyt «Shubarkól kómir» kompanııasy kokshımııalyq sehynyń bazasynda jumys isteı bastady. Kásiporyn jylyna 1 myń tonnaǵa deıin ónim shyǵarady jáne absorbent ımportyn ishinara óteıtin bolady. Atap óterligi, óndiristiń TMD aýmaǵynda balamasy joq.

– «Shubarkól kómirde» óndiris­ti ártaraptandyrýdyń birinshi kezeńi 2006 jyly speskoks ón­di­retin zaýytty iske qosýdan bastal­dy. Arnaıy kokstyń untaq­tarynan belsendirilgen kómir alý – ártaraptandyrýdyń ekinshi kezeńi. Biz qosymsha quny kómir qunynan eki ese joǵary ónim shyǵaratyn bolamyz. Mundaı joǵary tehnologııalyq óndiristi iske qosý búginde ózekti eki min­det­ti qatar atqarýǵa septesedi. Birin­shisi – el Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń ekono­mı­ka­ny dekarbonızasııalaý aıa­synda ártaraptandyrylǵan teh­nolo­gııalyq ekonomıka qurý, ekinshisi – kómir kásipornyn qaıta qurý, – deıdi «Shubarkól kómir» AQ prezıdenti Rýstam Ibragımov.

«Shubarkól kómirdiń» kokso­hı­mııalyq sehynyń bazasynda spes­kokstyń untaqtarynan belsen­dirilgen kómirdiń tájirıbe­lik-óner­kásiptik óndirisin qurý ıdeıa­syn Shubarkól mamandary oılap tapqan. Olar bul jobany ERG ın­no­vatorlarynyń I forýmynda qorǵap, jeńimpaz atanǵan bolatyn.

– Ári qaraı ıdeıa ERG-diń ǵy­ly­mı-zertteý ınjınırıng orta­­lyǵynyń, Shubarkól kómir maman­darymen jáne birneshe eldiń ǵalymdarymen birlese pysyq­taldy. Osylaısha, Shubar­kól kómirine arnalǵan joǵary tehno­lo­gııalyq jáne suranys­qa ıe ónim shyǵarýǵa múmkindik beretin biregeı tehnologııany ázirlep, engizdik, – deıdi ERG-diń ǵylymı-zertteý ınjınırıng ortalyǵynyń basqarma tóraǵasy Sergeı Opanasenko.

Jobanyń basty mindeti – ımportty almastyrý. Belsendirilgen kómirdiń qoldanys aýqymy óte keń. Gıdrometallýrgııa, altyn óndirý, fosfat ónerkásibi, sý­dy tazartý sekildi baǵyttarda qol­danylady. Oǵan qajettilik joǵa­ry bolǵandyqtan (jylyna 7 myń tonnadan astam), belsendirilgen kómirdiń barlyǵy Qazaqstanǵa shetelden jetkizilip keldi. Jańa zaýyttyń óndiristik qýaty kásip­orynnyń odan ári damýy jaǵ­daıynda ulǵaıtylýy múmkin.

Koks-hımııa óndirisi qyz­metiniń jetekshisi Sabyrjan Iman­baevtyń aıtýynsha, Shubar­kól belsendirilgen kómiriniń negizgi artyqshylyǵy – shıkizat retinde arzan koks untaqtaryn jáne qazirgi ýaqytta jaǵylyp jatqan energııa tasymaldaýshy retinde koks gazyn paıdalanýda jatyr. Onyń ózindik quny da tómen. Bul óndiris qaldyqtaryn kádege jaratýdyń óte mańyzdy problemasyn sheshýge septesedi. Sonymen qatar osy tehnologııa boıynsha alynǵan belsendirilgen kómirdiń quny negizgi básekelesterge qaraǵanda 1,5-3 ese tómen bolmaq.

Belsendirilgen kómirdiń úlgi­leri barlyq qajetti zertha­nalyq synaqtan ótipti. Joba­ny sátti engizý kásiporynda jańa jumys oryndaryn qurýǵa jáne Qazaq­standa otandyq óndirýshiler shy­ǵaratyn ónim úlesin arttyrýǵa múmkindik berdi.

Eske sala keteıik, elimizdegi barlanǵan kómir qory shamamen 34 mlrd tonnaǵa teń. О́tken jyly elimizdiń kómir óndirýshi kompanııalary 111,7 mln tonna kómir óndirdi. Kómirdi qaıta óńdeý arqyly 400-den astam túrli ónim alýǵa bolady. Olardyń quny kómirdiń qunynan 20-25 ese joǵary. Ázirge Qazaqstanda kómir óndirisiniń jalpy kóleminde kómirden alynatyn ónimniń úlesi shamamen 3 paıyzdy quraıdy. Elimizde kómir-hımııalyq ónim­derdiń keıbir túrleri shyǵary­latynyn atap ótken lázim. Olar – arnaıy koks, kómir shaıyry jáne maı, koks gazy, naftalın, pek, eritkish, ammonıı sýlfaty. 2020 jyly «Shubarkól kómirde» belsendirilgen kómirdiń alǵashqy synaq partııasy alyndy.

Sońǵy jańalyqtar

TúrkPA-nyń ataýy ózgeredi

Parlament • Keshe

Almaty joldaryn sý basty

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar