Aımaqtar • 03 Shilde, 2022

Shymkent bıýdjeti 4 jylda 4 ese ósti

22 ret kórsetildi

Shymkent qalasynyń áki­mi Murat Áıtenov Orta­lyq kommýnıkasııalar qyz­meti alańynda qalanyń áleý­mettik-ekonomıkalyq damýy týraly baıandady. Qala­nyń respýblıkalyq már­tebe alǵanyna bıyl 4 jyl boldy.

«Respýblıkada Shymkent qa­la­sy ósim dınamıkasy boıynsha 2021 jyldan bastap alǵashqy oryn­da. 4 jyl ishinde ónerkásip ónimi­niń kólemi 60% nemese 492 mlrd teńgeden 785,4 mlrd teńgege ulǵaıdy. 1,5 trln teńgeden astam ınvestısııa tartyldy. Bıyl qalaǵa jarty trln-nan astam ın­vestısııa tartý josparlanyp otyr. 2,6 mln sharshy metr­den astam turǵyn úı salyndy, onyń 1 mln-y byltyr berildi. Sha­ǵyn jáne orta kásipkerlik sýbek­tileriniń sany 30 % nemese 58 myńnan 75,3 myńǵa deıin ósti. Olar shyǵarǵan ónim kólemi alǵash ret 1 trln teńgeden asty. Qala bıýdjeti 4 esege nemese 146 mlrd teńgeden 573 mlrd teńgege deıin artty. 673 shaqyrym jol jóndeldi. Bul – aldyńǵy 8 jyl­dyń kórsetkishimen birdeı», dedi qala basshysy.

Sonymen qatar qalada ınje­nerlik ınfraqurylymǵa da basa kóńil bólindi. Bozaryq qosalqy stansasy men AGRS iske qosylyp, elektr qýaty men tabıǵı gaz tap­shylyǵy sheshildi, olardyń qýat­tylyǵy aldaǵy 5-6 jylǵa jetedi. Qala turǵyndarynyń aýyz sýmen qamtý 93 %-dan 98%-ǵa, elektrmen qamtamasyz etý 91,2%-dan 97%-ǵa, turǵyndarǵa tabıǵı gaz jetkizý 92 %-dan 93%-ǵa ósti. 2023 jyly aýyz sýmen qamtý, 2025 jyly elektr qýatymen jáne tabıǵı gazben qamtý 100 %-ǵa oryndalady.

«Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha Úkimetpen be­ki­tilgen «Halyqtyń tabysyn art­tyrýdyń 2025 jylǵa deıingi baǵdarlamasy» iske asyrylyp jatyr. Bıyl 24 myńǵa jýyq muǵalimniń eńbekaqysy 25-%-ǵa, 17 myńǵa jýyq azamattyq qyz­metshiniń jalaqysy 20%-ǵa, den­saýlyq saqtaý jáne sport salalarynda eńbekaqy 25%-ǵa ósti. Jalpy, Shymkent qalasynda aǵymdaǵy jyldyń I toqsanynda ortasha jalaqy 23 %-ǵa ósip,
216 867 teńgeni qurady. Halyq­tyń tabysyn arttyra túsý úshin óndiris oryndaryn kóptep ashý qajet. Bul baǵytta bıyl 16 ın­­ves­tısııa­lyq jobany iske qosý jos­parlan­ǵan. Investısııa kólemi – 52,3 mlrd teńgeni qurap, 1 myńnan astam jańa jumys orny ashylady. Bú­gingi tańda josparlan­ǵan 5 kásip­oryn iske qosyldy», dedi qala ákimi.

Onyń aıtýynsha, Ortalyq Azııada teńdesi joq «KazAlPack» JShS «Alıýmınıı bankileriniń óndirisi» jobasynyń quny 23 mlrd teńgeni qurady, onda 145 jumys orny ashyldy. Jobalyq qýaty jylyna 500 mln dana alıý­­mınıı bankilerin shyǵarýǵa jetedi. О́ndirilgen ónim elge kelgen ımporttyń 60 %-yn almas­tyrady.

Sondaı-aq josparlanǵan jo­ba­­lardyń ishinde qala ekonomıkasy úshin mańyzy zor «Standard Steel KZ» JShS tústi metall kon­sentrat­taryn alý zaýyty (mys, qor­ǵasyn, sınk, altyn) jobasy bar. Atalǵan jobanyń quny – 8,5 mlrd teńge. Joba aıasynda 250 jańa jumys orny ashylmaq. Bul joba sheńberinde burynǵy qor­ǵasyn zaýyty aýmaǵyndaǵy qorǵasyn qaldyqtary tazartylyp, qalanyń ekologııasyna oń áser etetin bolady.

Jalpy, qaladaǵy 4 ındýstrııalyq aımaqta 185,3 mlrd teń­gege 130 joba iske asyrylyp, 8,3 myń­nan astam jańa jumys orny quryldy.

Memleket basshysy 2025 jyl­ǵa qaraı óńdeý ónerkásibiniń eksportyn 1,5 esege kóbeıtýdi tapsyrdy. Bul mejege jetý úshin qalada 2 jańa ındýstrııalyq aımaqtyń qurylysy bastaldy.

«Birinshisi, «Juldyz» ındýs­trııalyq aımaǵy. Jalpy aýmaǵy 306 gektar aýmaqqa ınjenerlik ınfraqurylym qurylysy júr­gizilýde. Jańa ındýstrııalyq aımaq­­ta mashına jasaý, farma­sev­­tıka, metallýrgııa, jıhaz óner­­kásibi, qurylys ındýstrııa­sy sala­larynda 5 myńǵa jýyq jańa jumys orny ashylady. 200 mlrd teńgeden astam qarjyǵa 50-den astam iri ınvestısııalyq joba iske aspaq. Qazirgi tańda 100 mlrd teńge turatyn 17 jobaǵa jer telimderi bólindi. Ekinshisi, aýmaǵy 118 gektardy quraıtyn «Standart» jeke ındýstrııalyq aımaǵy. Bul jerde 176 myń sharshy metrlik daıyn óndiristik alańdar, onyń ishinde 64 myń sharshy metrine qoıma alańdaryn salý josparlanyp otyr», dedi M.Áıtenov.

Qala ákimi agroónerkásip keshe­nin damytý jaıly da aıtyp berdi. Bul baǵytta aýylsharýashy­lyq ónimderin tereńdetip óńdeıtin óndiristik alańdardy damytýǵa mán berilýde.

«Búgingi tańda aýmaǵy 133 gek­tardy quraıtyn «Bozaryq» ta­maq ónerkásibi agroındýstrııa­lyq aımaǵynda ınjenerlik ınfra­qurylym júıeleriniń qury­ly­sy júrgizilýde. Nátıjesinde, 21 jobaǵa 23 mlrd teńge ınvestısııa tartylyp, 1 500-den astam jumys orny ashylady. Bıyl quny 11 mlrd teńgeni quraıtyn 14 joba iske asyp, 369 jumys orny ashylady. Jobalar qaıta óńdeý, óndiristik jylyjaı kesheni, saqtaý qoımasy, taýarly sút fermasy men qus sharýashylyǵyn keńeıtetin bolady», dedi spıker.

Sonymen birge baǵany turaq­tandyrý baǵytynda saýda-logıs­tıka aımaǵynda 4 jańa qoı­ma­nyń jáne 1 kóterme-taratý orta­lyǵynyń qurylysy josparlanýda. Áleýmettik mańyzy bar 19 azyq-túlik taýarlary boıynsha turaqtandyrý qoryna bıýdjet esebinen 7,7 mlrd teńge bólinip, iri saýda jelilerine, jergilikti taýar óndirýshilerge jáne bıznes sýbektilerine aınalym qarajaty berildi.

Jergilikti bıznesti damytyp, qalaǵa ınvestısııa tartý maqsa­tynda aldaǵy 5 jylda 2,6 trln teńgege 20 myń jumys ornyn ashý múmkindigin beretin 242 jobanyń pýly jasaqtalǵan. Onyń ishinde 2022 jyly 154,7 mlrd teńgege 50 ınvestısııalyq jobany júzege asyrý josparlanýda.

«Osy jyldyń 5 aıynda qa­laǵa tartylǵan nvestısııa kólemi ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 29,2%-ǵa artyp, 131,1 mlrd teńgeden asty. О́sim dınamıkasy boıynsha Shymkent qalasy respýblıkada alǵashqy orynda. Memleket tarapynan kásip­kerlerge aýqymdy qoldaý kórsetilýde. «Bıznestiń jol kar­tasy – 2025» memlekettik baǵ­dar­lamasy aıasynda 13,3 mlrd teńge qarastyrylyp, búginde 4,1 mlrd teńgege 1 830 jobaǵa qol­daý kórsetildi. «Qarapaıym zattar eko­nomıkasy» baǵdarlamasy ­aıasynda 74 jobaǵa 1,1 mlrd teńge­ge qoldaý kórsetildi. Jergilikti «Isker qala» baǵdarlamasy aıasyn­da 944 mln teńge baǵyttalyp, bú­ginde 183,4 mln teńgege 19 jo­­ba qar­jylandyryldy. So­ny­men qatar kásipkerlerdiń jeńil­detilgen nesıege qol jetkizýi úshin Shymkent-Atameken mık­ro­qarjy uıymy arqyly kásip­kerlerge 25 mln teńgege de­ıin 6%-dyq nesıe beri­ledi. Jyl ba­synan beri 865,6 mln teń­gege 86 jobaǵa qoldaý kór­setil­di. «Bız­neske arnalǵan úki­met – Shymkent Invest» biryńǵaı orta­­lyǵynda 24 myńnan astam kásip­­kerge bıznes-jospardy ázir­leýden bastap, jobany paı­da­lanýǵa berýge deıingi qujattarǵa baılanysty qoldaý kórsetildi», dedi spıker.

Onyń aıtýynsha, 2022 jylǵa bıýdjet kólemi 573,7 mlrd teń­geni qurady. Onyń 47%-y áleý­mettik salaǵa baǵyttalsa, 21%-y damý jobalaryna bólinip otyr. Bıýdjet qarajatyn ulǵaıtý ar­qy­ly qala­daǵy birshama ózekti máseleler sheshimin tabýda.

«Megapolıs bolǵaly Shym­kent qalasynyń bıýdjet kólemi 4 esege artty. Bıýdjetti josparlaýda ashyqtyqty qamtamasyz etý maq­satynda «Halyq qatysatyn bıýd­jet» jobasy aıasynda 158 jobaǵa 3,9 mlrd teńge qarjy bó­lin­di. Nátıjesinde, 140 balalar oıyn alańy, 24 ashyq sport ala­ńy jáne 2 ırrıgasııalyq aryq orna­tylýda. Búginde qalanyń kez kelgen turǵyny «elektrondy úkimettiń» veb-portalyna kirip, óz usynystaryn qaldyryp, keri jaýap alýǵa múmkindigi bar», dedi Shymkent ákimi.

Memleket basshysy bilim berý júıesindegi oryn tapshylyǵyn joıý maqsatynda elimizde 2025 jylǵa deıin 1 myń mektep salý­dy mindettegen. Tapsyrmaǵa sáı­kes Shymkent qalasynda 101 mek­teptiń qurylysyn júrgizý qaras­tyrylǵan.

«2021 jyly 25 mektep paı­dalanýǵa berilse, 2022 jyly 34 mek­teptiń qurylysy júrgi­zilýde, 11 703 oryndyq 24 mektep paıdalanýǵa beriledi. Nátı­je­sinde, úsh aýysymdy mektep­ter sany 9-dan 5-ke deıin, yńǵaı­las­tyrylǵan mektep sany 4-ten 3-ke deıin azaıady. 2023 jyly qalada úsh aýysymdy mektep máselesi tolyǵymen sheshiledi. Memleket basshysy 2022 jyldy Balalar jyly dep jarııalaǵan bolatyn. Osyǵan oraı, arnaıy is-sharalar jospary bekitilip, bul baǵyt­ta 44,6 mlrd teńge qaraldy. Is-shara­lardyń ishinde osy jyldan bas­tap barlyq bastaýysh synyp oqý­shylary – 103 myńnan astam oqý­shy kóp jyldan beri alǵash ret tegin ystyq tamaqpen qamtyl­dy», dedi qala ákimi.

Áleýmettik salada basty maq­­sattardyń biri – halyqty turaq­ty jumyspen qamtý arqyly áleý­mettik kómekke muqtaj azamat­tardyń sanyn azaıtý. Halyqty jumyspen qamtý sharalaryna 57 myńnan astam adamdy qatystyrý josparlanyp, 5 aıda 22 myńnan astam adam qamtyldy.

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar