Qoǵam • 08 Tamyz, 2022

Kedergisiz orta kerek

1310 ret kórsetildi

«Qoǵam qatygez bolyp barady» dep baıbalam salǵanmenen, jaqsylap zer salsań, jarqyn jaqtary da jalt etetini bar. Buryndary arbaǵa tanylǵan múmkindigi shekteýli jandarǵa músirkep qaraıtyn edik. Qazir ystyq yqylas tanytatyndar qatary kóbeıdi. Dese de, áli kúnge múgedektigi bar adamdardyń quqyqtary jıi buzylatynyn jasyryp qaıtemiz.

Áleýmettik qyzmetkerlerdiń ákki áreketi

Jaqynda quqyq qorǵaý organdary resmı aqparat usyndy. Kóz júgirtsek, prokýrorlar múgedektigi bar adamdardyń quqyqtarynyń saqtalýyn tekserý barysynda 1,8 myńnan astam zań buzýshylyq­ty anyqtaǵan. Olardyń 11 myńnan asta­mynyń quqyqtary qorǵaldy. Atap aıt­saq, prokýrorlyq qadaǵalaý sharalary boıynsha jeti aýdandyq jáne qalalyq ákimdikterdiń qaýlylary osy sanattaǵy adamdar úshin jumys oryndarynyń kvotasyn ulǵaıtý arqyly ózgertildi.

Qostanaı oblysynda prokýratýranyń aralasýynan keıin psıhonevrologııalyq ınternatta turatyn múgedektigi bar adamǵa tıesili páterge úshinshi tulǵanyń menshik quqyǵyn taný týraly sot sheshiminiń kúshi joıyldy.

Almaty qalasynyń prokýratýrasy «Januıa» mamandandyrylǵan kesheniniń 23 tárbıelenýshisine asyraýshysynan aıyrylý jáne múgedektigi boıynsha beriletin járdemaqynyń 5-10 jyldan keıin ǵana taǵaıyndalǵanyn anyqtady. Qadaǵalaý aktisi boıynsha kináli tulǵalar esebinen balalarǵa 10,6 mln teńge óteldi.

Aqtóbe oblysynyń prokýrorlary múgedektigi bar 40 stýdentke memlekettik stı­pendııa tóleýdi qamtamasyz etti.Jal­py, prokýratýra organdarynyń tekserý nátıjeleriniń negizinde atalǵan salada 12 sotqa deıingi tergeý bastalǵan. Mysaly, Qyzylorda oblysynda áleýmettik qyz­met kórsetý ortalyǵynyń qyzmetkerleri ózderiniń dármensiz qamqorshylarynyń derbes jáne bıometrııalyq derekterin paıdalana otyryp, ózderine aqsha qara­­jattaryn, zeınetaqylar men járdem­aqy­lardy aýdaryp otyrǵan. Atalǵan fakti boıynsha oblys prokýratýrasy tarapynan Qylmystyq Kodekstiń 190-baby 3-bóliginiń 3-tarmaǵy (alaıaqtyq) boıynsha sotqa deıingi tergeý bastaldy.

Jalpy, tekserý nátıjesinde barlyǵy 336 qadaǵalaý aktisi engizildi, 130 tulǵa tár­tiptik jaýapkershilikke, 65 tulǵa ákim­shilik jaýapkershilikke, 2 tulǵa qylmystyq jaýapkershilikke tartylǵan. Jergilikti jerlerdegi ýákiletti organ­dar prokýrorlar anyqtaǵan buzýshylyq­tar­dy joıý jáne azamattardyń buzylǵan quqyqtaryn qalpyna keltirý úshin tıisti sharalar qabyldaýǵa kiristi.

Elimizde múmkindigi shekteýli jandar­dyń quqyǵyn qorǵaýdy maqsat etken úkimettik emes uıymdar, qoǵamdyq birles­tikter az emes. Aıtpaǵymyz, olar kótergen máseleler atqarýshy bılik organdarynyń nazarynda bolsa eken. Zań buzýshylyqtar tekseris kezinde ǵana anyqtalmaı, der kezinde sheshimin tapsa ıgi.

Jubatý bir bólek, jumys berý bir basqa...

Múgedektigi bar adamdardyń quqyǵy degende birden olardyń materıaldyq, turmystyq jaǵdaıy oıǵa oralady. Mem­leket tarapynan beriletin kómek kóp jaǵ­daıda járdemaqy berý men zeınetaqy taǵa­ıyndaýmen ǵana shekteledi. Baspana berý jol­dary naqty sheshilmegen dep mu­ńyn shaǵady múmkindigi shekteýli jandar.

Ekibastuz qalasyndaǵy «О́mir» ońaltý shyǵarmashylyq ortalyǵynyń qyzmet­­keri Ádilhan Júnisovtiń aıtýynsha, múm­kin­digi shekteýli jandarda másele kóp.

– Kóbine pandýsqa baılanysty shaǵym bolady. Ár mekemede pandýs, dabyl qony­raýy bolýy kerek. Lıft bolýy shart. Lıft bolmaǵan jaǵdaıda birinshi qabattan jumys isteýge yńǵaıly jeke kabınet berilýge tıis. Ájethana máselesi de qıyndyq týǵyzady. Kóptegen mekemede dárethanalar talapqa saı emes. Jumys berýshiler múmkindigi shekteýli jandardy qatarǵa qosqysy kelmeıdi. Sebebi aldymen barlyq yńǵaıly jaǵdaı jasalýǵa tıis. Jumys ýaqytynan bir saǵat buryn bosatylýy kerek. Jeti kún eńbek demalysynyń aqshasy tólenýi qa­jet. Taǵysyn taǵy. Basshylar osyndaı «kedergilerden» attap ótkisi keledi. Múgedektigi bar adamdar ózderin qoǵamdyq qaty­nastardyń tolyqqandy múshesi retinde seziný úshin olarǵa kóshede júrýi, úıge kirýi úshin pandýs jolyn jasaýmen nemese zeınetaqy taǵaıyndaýmen ǵana shektelmeı, ómirge yntalandyrý úshin kásippen aınalysýyna, bilim alýyna, sportpen shuǵyldanýyna, emhanada emdelýine memleket tarapynan kepildendirilip, qoldaryna arnaıy karta berilýge tıis. Zań normalarynda múgedektigi bar adamdar mártebesi týraly arnaıy jeńildikter naqty bekitilýi kerek, – deıdi Á.Júnisov.

Taǵy bir másele – dúkenderdiń deni trotýarǵa shyǵyp ketken. Ol jerge pandýs salý múmkin emes. Pandýs salar bolsa, trotýardyń jartysyn jaýyp tastaıdy, deıdi múmkindigi shekteýli azamattar.

Muqtaj jandarǵa memleketten beri­letin múgedekter arbalaryna qatysty aıtylar syn kóp. Sapasy nashar, qolda­nýǵa yńǵaısyz. Kólemi de sáıkes kelmeı jatady. О́kinishtisi sol, arbaǵa qol jetkizgennen keıin shart boıynsha 5 jyl boıy múgedektigi bar adamdarǵa arnalǵan basqa arbany suratýǵa qaqysy joq. Árıne, sapasy jaqsy arba kóp. Biraq baǵasy 500 myń teńgeden kem túspeıdi. Mundaı aqshaǵa arba satyp alýǵa árkimniń jaǵdaıy jete bermeıdi. Memleket te mundaı qymbat arbalardy satyp alýǵa qulyqsyz.

Statıstıkaǵa kóz júgirtsek, elimizde 705 myńnan astam múmkindigi shekteýli azamat bar eken. 2021 jylǵy derekke súıensek, sońǵy bes jylda múmkindigi shekteýli adamdar sany 7,5 paıyzǵa artqan. Memleket tarapynan olardyń quqyǵyn qorǵaý baǵytynda túrli zańnama qabyldanǵan. Dese de, múgedektigi bar jandar qoǵamnyń kózqarasy áli de «susty» dep esepteıdi.

– Kóp jaǵdaıda múgedek jandarǵa músirkep qaraıdy. Eger qolaıly jaǵdaı jasalsa múgedektigi barlar da óz jumysyn istep, elge paıdasyn tıgizer edi. Eshkimge alaqan jaımaýy úshin múmkindigi shekteýli jandardy jumyspen qamtý máselesi de ózekti bolyp otyr. Adam bolǵan soń bir-birimizge kóńil bólip, qoldaýymyz kerek. Biraq masyldyqqa da úıretpegen jón. Eń aldymen, kásipke baýlyp, aıaǵynan tik turyp ketýine jaǵdaı jasaǵan durys. Kómek jasaı berseń, eldiń bári ońaı dúnıeni qıyndyqsyz ala bersem deıdi. Sondyqtan múmkindigi shekteýli jandardy azyn-aýlaq aqshamen aldarqatqannan, óz betinshe tabys tabýyna jaǵdaı jasaý mańyzdy, – deıdi Á.Júnisov.

Zańnamadaǵy ózekti ózgerister

Bıyl maýsym aıynda Palata oty­ry­synda senatorlar múgedektigi bar adam­­­dardyń ómir súrý sapasyn jaqsar­týǵa arnalǵan zańda qabyldaǵan bolatyn. Qa­byl­danǵan zańǵa sáıkes estý qabi­leti tómen adamdar sotta ymdaý tili mama­ny­nyń qyzmetterin tegin paıdalana alady. Sondaı-aq sýrdotehnıkalyq jáne tıflo­tehnıkalyq quraldardy paı­dala­ný­ǵa múmkindik týady. Al múgedektigi bar bala­lardy jalǵyz ózi tárbıelep otyr­ǵan, ne qamqorlyǵynda kámeletke tol­ǵan múgedektigi bar jandar bar aza­mat­tar­ǵa óteýsiz zań kómegi kórsetiledi. Ha­lyq­ty áleýmettik qorǵaý salasyndaǵy ýákiletti organǵa mınıstrlerdiń, aýdan, qala, oblystyq mańyzy bar qala, oblys, respýblıkalyq mańyzy bar qala, astana ákimderiniń múgedektik máseleleri boıynsha shtattan tys keńesshilerin taǵaıyndaý tártibin ázirleý jáne bekitý jónindegi quzyret beriledi.

Zań jobasymen tanystyrǵan senator Aqmaral Álnazarova búginde elimizde 98 myńnan astam múgedektigi bar bala bar ekenin aıtyp: «Olardyń jyl saıyn­ tek 6,7 paıyzy ǵana sanatorıılerde ońal­týdan ótedi. Qalǵandary úshin bul qyzmet qoljetimsiz. Sebebi qoldanystaǵy zańnamada sanatorııalyq-kýrorttyq em alý kezinde ata-anasynyń nemese qamqor­shysynyń alyp júrý shyǵyndaryn óteý kózdelmegen», dep atap ótti. Osyǵan oraı qujatta sanatorııalyq-kýrorttyq emdeýge alyp júretin ata-anasyna, ıaǵnı zańdy ókiline birinshi qajettilik bolyp sanalatyn shyǵystarynyń qunyn óteý (70%) joldary qarastyrylyp otyr. «Bul bas­tama shalǵaı aýdandardaǵy áleýmettik jaǵdaıy tómen otbasylardyń múgedektigi bar balasyna jan-jaqty sanatorııalyq-kýrorttyq em-dom alýǵa jol ashady jáne 2025 jylǵa qaraı saýyqtyrý sharalaryn alýshylardyń sany shamamen 3 esege artady», dedi senator.

Taǵy bir aıta keterligi, zań jobasyn­da múgedektikti syrttaı anyqtaý jáne tó­tenshe jaǵdaı kezinde múgedektik mer­zimin avtomatty túrde uzartý usy­nylǵan. Sonymen qatar III toptaǵy mú­ge­dektigi bar adamdar quqyqtyq jáne teh­­nıkalyq mámileler jasaý kezinde jeke notarıýstardyń qyzmetterine aqy tóleýden bosatylyp, notarıýstardyń tegin qyzmetine ıe I jáne II toptaǵy azamattar qataryna qosylady. Sondaı-aq avtobýs parkteri arbaǵa arnalǵan pandýstary bar avtobýstardyń belgili bir mólsherin satyp alýǵa mindetteledi.

«Zań múgedektigi bar adamdardy qor­ǵaý jáne qoldaý salasynda sheshimin tappaı kele jatqan birqatar máseleni sheshýge arnalǵan. Sondaı-aq bul baǵyttaǵy áleýmettik saıasatty iske asyrý tetikte­rin odan ári jetildirýdi kózdeıdi. Kedergi­siz orta qalyptastyrýǵa arnalǵan ereje­ler ­de nazardan tys qalǵan joq. Aldaǵy ýaqyt­ta bul zań múgedektigi bar adamdar­dyń quqyǵyn tıimdi qamtamasyz etýge tyń serpin beredi dep senemiz. Senator­lar atalǵan baǵytty únemi nazarda us­tap, tıisti zańnamalyq jumysty ári qa­raı jalǵastyra beredi», dedi Senat Spıkeri Máýlen Áshimbaev.

Sońǵy jańalyqtar

«Taza Kókjaılaý» aksııasy ótti

Ekologııa • Búgin, 19:11

Nobel ádebıet syılyǵyn Ennı Erno aldy

Ádebıet • Búgin, 17:38

Janar Aıtjan jańa qyzmetke taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 16:38

Almatyda jer silkinisi tirkeldi

Oqıǵa • Búgin, 15:53

Rýbldi satyp alý 31%-ǵa ósti

Ekonomıka • Búgin, 15:23

Uqsas jańalyqtar