Tanym • 10 Tamyz, 2022

Jaýynger jyr

80 ret kórsetildi

Arhıvti aqtarsańyz ártúrli oqıǵaǵa tap bolasyz. Áýelde senbeısiz, artynan alaı-dúleı kúı keshesiz. Tanym deregińiz taǵy bir satyǵa ósedi. Sol syrly da muńly muraǵattardy tozańnan tazartsańyz, ar jaǵynda ulttyń rýhy menmundalap shyǵady. Sózimizge dálel – qazaq batyrynyń erligine qaıran qal­ǵan orys aqynynyń óleńi. Kimge arnaǵan deısiz ǵoı? Shyǵystan shyqqan jalǵyz ushqysh – Talǵat Bıgeldınovke! Bizdi tebirentken sol jyrdaǵy qazaq balasynyń jasampaz jigeri.

Kollajdy jasaǵan Zaýresh SMAǴUL, «EQ»

Aldymen sózimizdi mekeme­den jetken resmı aqparattan bas­tasaq. Nur-Sultan qalasy­nyń memlekettik arhıvinde Keńes Odaǵynyń eki márte baty­ry ataǵyn alǵan alǵashqy qa­zaq, belgili ushqysh Talǵat Bıgel­dınov jaıly qundy qujat­tardyń kóshirmesi saqtalǵan. Astanalyq arhıv bul shejireli derekterdi Reseı Federasııasy Qorǵanys mınıstrliginiń Podolsk qalasyn­daǵy Ortalyq arhıvinen arnaıy aldyrǵan eken. Onda batyrdyń dúnıege kelgen úıiniń sýreti, soǵys jyldarynda jaýyngerlermen birge túsken foto-sýretteri (430-q., 16-t., 1, 2-is), maqtaý qaǵazdary men tirkeý kartalary berilgen (430-q., 16-t., 3, 4, 5-is). Bul – elimizdegi jalǵyz nusqa, esti estelik. Sarǵaıǵan sýretterge qarap otyryp, alapat soǵystyń salmaǵyn sezinesiz. Áıtse de bizdi batyrdyń maıdandas dosynyń tilegi tańdaı qaqtyrdy.

Atalǵan arhıvtiń 430-shy qorynyń 16-tizimdeme, 6-iste qandykóılek dosy Vasılıı Martynovtyń Talǵat Bıgeldınovke arnap jazǵan óleńi de elge jetken. Qaǵazǵa nazar salsańyz mashınkaǵa terilgen, jazýy anyq kórinedi. Arnaý óleńdi 1974 jyly «Qazaqtyń suńqary» (Kazahskıı sokol) degen atpen shyǵarǵan. Onda aqyn soǵys jyldaryndaǵy batyrdyń joryqtary jaıly sýretteıdi. Jıyrma jastaǵy jaýyngerdiń qaısarlyǵyn, bolat minezin, batyl júregin sulý sózben órip, kórkemdep jetkizgen. Suńqar sekildi taýlardyń arasynan qaımyqpaı ushyp ótip, dittegen maqsatyna jetpeı qoımaıtynyn baıandaǵan. Biz jyrdyń úzindisin hal-qaderimizshe qazaqshaǵa tárjimalap kórdik.

Aspan alasurady qozǵaltqysh úninen,

Bulttar tolqyn syndy

perdedeı túrilgen,

Sol jaqta – taý jatyr, oń jaqta – taý jatyr

Koltov dálizi sekildi órilgen.

Qazaqtyń suńqary qyrandaı qomdanyp,

Kózinde joq úreı, jaý jatyr arbalyp.

Bolattan júıkesi, bolattan bolmysy,

Jıyrma jas. Som júrek barady

jandanyp.

Biz bul óleńdi oqyp otyryp, batyrdyń kókke kóterilgende oqıtyn duǵasy jaıly kóp oılandyq. Qańǵyp ushqan qaptaǵan oqtan Qudaıdyń ózi qorǵaǵandaı. Kók júzinde 500 saǵat ushyp, 305 ret áskerı shabýylǵa shyǵyp, ol az deseńiz jaý uıasy – Berlındi alýǵa birinshi bolyp qatysqan qazaq balasynyń aman-esen elge oralýy bir tylsymnan syr tartady. 200 ushaqpen aspanǵa kóterilgen saıyn ájesi úıretken «Láá haýla ýá láá qýýata ıllá bıllááhıl alııl azıım. Mashaa alllahý káána ýá máá lám ıasha’ lám ýkıan. Ál-ımááný ıqrarýn bıl-lısaanı ýá tasdııqýn bıl qalbı, bı máá jáá-a bıhı mın ındıllááhı. Mýhammadýn rasýlýllah sallallaahý álaıhı ýá salam» duǵasyn oqyǵan eken.

Bul – saparǵa shyqqanda aıtylatyn mus­yl­man duǵasy. Munyń maǵynasy: «Eı, Alla, ózińe ózimdi tapsyrdym, túrli qaýip-qaterden saqtaı gór. Táýekel ettim» degen oıdy bildiredi. Biraq batyr ol kezde mán-maǵynasyna boılamapty. Ájesi kóńiline quıǵan duǵany qaıta-qaıta oqyp otyrady eken. Qasyndaǵy orystar «ne istip jatyrsyń?» degende «bul meniń ushar aldyndaǵy Qudaıǵa qulshylyǵym» dep jaýap bergen. Batyrdy ishki senimi aldamapty. Bul sizderge usynyp otyrǵan óleńde de aıtylǵan.

«Ushaqta barlyq adam janyn shúberekke túıip otyrady ǵoı. Marqum ájem dindar bolatyn. Bizdi ımandylyqqa, ınabattylyqqa úıretti. Jany taza jan boldy, jaryqtyq. Bizge kúnde keshke jatarda duǵa aıtqyzyp, uıyqtatatyn. Maǵan mynadaı bir duǵany úıretip, qulaǵyma ábden sińdirip tastapty. Arabshasyn aıtyp, jattatqyzdy», deıdi batyr óz esteliginde.

Fashısterdiń Talǵat Bıgeldınovtiń ushaǵyna «Qara ólim» degen laqap at qoıýy bekerden beker emes-aý. Qyrandaı záý bıikte qalyqtap júrip, qas jaýyn qynadaı qyrǵan. Ony tipti maıdandastary «Qazaqtyń qyrany» dep erkeletken eken. Aıtpaqshy, onyń ushaǵynyń nómiri 13 bolǵan, jeke ózi jaýdyń 7 ushaǵyn atyp túsirgen. Sodan da bolar, nemister áli kúnge 13 sanynan qashyp júretini. Biz maqalamyzdyń sońyn batyrdyń maıdandas dosynyń jazǵan jyrymen támamdaǵymyz keledi.

Otanǵa rýh kerek, sóz kerek jap-jarqyn.

Qus joly ómirdiń ózindeı sap-salqyn.

Talǵattyń urany:

Lvov aspany úshin!

Aspanyń úshin, Almaty!

Soqqy!

Jarylystar!

Soqqy!

Jarylystar!

Tómende ajal júr sendelip,

Jaýmenen birge egis órtenip.

Máńgilik erlikti esine túsirip...

Sońǵy jańalyqtar

Messı jeńiske jeteleı almady

Fýtbol • Búgin, 07:35

Shırek fınalǵa ótti

Tennıs • Búgin, 07:33

Tórtinshi orynǵa turaqtady

Tennıs • Búgin, 07:32

Jýrnalıster arasyndaǵy jarys

Qoǵam • Búgin, 07:30

Júldeniń aýyly alys emes

Sport • Búgin, 07:28

Shırek fınalǵa shyqqandar belgili

Sport • Búgin, 07:27

Barymtaǵa – «qarymta»

Qoǵam • Búgin, 07:25

Asyq atýdan álem chempıony

Ulttyq sport • Búgin, 07:24

Úzdik pedagogke – jeńil kólik

Bilim • Búgin, 07:22

Adam kapıtalyn arttyrýǵa arnalady

Ekonomıka • Búgin, 07:20

Jańa qundylyqtar – bılik ózegi

Pikir • Búgin, 07:18

Jańa reformaǵa senim zor

Pikir • Búgin, 07:16

Kóptiń kókeıindegini dóp basty

Pikir • Búgin, 07:15

Jol jaqsarmaı, is ońǵarylmaıdy

Pikir • Búgin, 07:13

Úmit sózi

Pikir • Búgin, 07:12

Bul – bolashaqtyń tańdaýy

Pikir • Búgin, 07:08

Ashyqtyqty arttyratyn ıgi ister

Qazaqstan • Búgin, 07:05

Quqyq ústemdigi – kelisim kepili

Qazaqstan • Búgin, 07:03

Judyryqtaı jumylý eldi jigerlendiredi

Saıasat • Búgin, 07:02

Erteńimiz úshin utymdy sheshim

Saıasat • Búgin, 07:00

Alashtyń aq joly ardaqtaldy

Saıasat • Keshe

Kemedeginiń jany bir...

Saıasat • Keshe

Kásip kózi – násip kózi

Ekonomıka • Keshe

Tuńǵysh tóraǵanyń toıy

Qazaqstan • Keshe

Ormanmen syrlasqan ǵalym

Aımaqtar • Keshe

Lývrda qalǵan shyraǵdan

Suhbat • Keshe

Sheberler sherýi

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar