Aımaqtar • 12 Tamyz, 2022

Kýrchatovta medısına mamandary tapshy

28 ret kórsetildi

Kýrchatovtaǵy qalalyq aýrýhanada kóp jyldan beri jóndeý jumystary júrgizilmegen. Buǵan qosa munda kadr tapshylyǵy qatty sezilip otyr. Bul týraly Abaı oblysynyń ákimi Nurlan Uranhaevtyń osy óńirge jasaǵan sapary kezinde belgili boldy.

Ǵylym salasy jolǵa qo­ıyl­ǵan mo­no­shahardaǵy kóp­salaly aýrýhanaǵa 10 myń­daı adam tirkelgen. Alaıda qa­jetti mamannyń tapshyly­ǵynan ha­lyq­qa sapaly medı­sı­na­lyq qyz­met kórsetý qıyn bolyp tur.

Atalǵan medısınalyq uıym­nyń bas dárigeri Záýre Sa­dy­bekova qazir ǵı­marattyń ekin­­shi qabatynda kúrdeli jón­­deý jumystary júrgizilip jat­qanyn aıtty.

«Bizdiń aýrýhana 1980 jyly salyn­ǵan. Kýrchatovta tek bir aýrýhana, ıaǵnı bizdiń uıym ǵana halyqqa qyzmet kór­setip keledi. Alaıda tirkelgen ha­lyq­tyń sany – 10 myń. Mekemede táýlik boıy qyzmetke arnalǵan 35 tósektik oryn, alǵashqy medı­sı­na­lyq-sanıtarlyq kómek qyz­meti, qabyldaý bóliminiń ju­mysy jáne klınıkalyq-dıagnostıkalyq emhana jolǵa qoıylǵan. Bıyl ekinshi qabatqa 73 mln teńgege kúrdeli jóndeý júrgizilip jatyr. 100 kılovatt-saǵat bolatyn dı­zel stansasy salyndy. Sonymen qatar aýrýhana 24 mln teńgege lıft jab­dyq­tarymen qamtamasyz etildi», dedi Z.Sadybekova.

Bul oraıda medısınalyq uıym ǵı­ma­ratynyń basqa da qa­battary jón­deýdi qajet ete­tini aıtyldy. Sony­men qosa munda keıbir jabdyqtar men kadr­lar jetispeıdi.

«Únemdelgen qarajat esebi­nen aýmaq­ta kórkeıtý jumys­tary júr­gizilip, tas tósemderi ornatyldy. Ke­lesi jyly ǵı­ma­­rat­tyń qalǵan qa­bat­taryna kúr­deli jóndeý júrgizý josparlanyp otyr. Negizi jobalyq-smetalyq qujat daıyn bolǵan. Biraq onyń ýaqyty eskirip ket­kendikten jańasy daıynda­lyp jatyr. Me­dısınalyq jab­dyqtar da qajet. Nege de­seńiz, bosandyrý bólmesin ekinshi deńgeıge aýystyrý josparlanyp otyr. Sondyqtan bosandyrý bó­limshesin balalar men eresekterge arnalǵan ókpeni jasandy jedeldetý apparatymen ja­raq­taý qajet.

Budan bólek, kadr máselesi ózekti. Mysaly, bizge hırýrg, pedıatr, kardıo­log jáne gınekolog syndy mamandar je­tis­peı­di», dedi aýrýhananyń bas dárigeri.

Sondaı-aq medısınalyq uıymnyń basshysy aýrýhanaǵa kireberis joldyń joqtyǵyn aıtyp, jaryqtandyrý máse­lesi sheshimin tapsa eken degen ótini­shin jet­kizdi. Sebebi keshki ýa­qyttarda bul mań­nan aýrý­ha­naǵa aparatyn joldy tabý qıyn.

О́ńir basshysy Kýrchatovtaǵy áleý­met­tik-ekonomıkalyq máse­le­ler­di, onyń ishinde jer­gilikti densaýlyq saq­taý sala­syn retteý úshin qalaǵa «ǵy­lym qala­shy­ǵy» mártebesin berý kerek dep sanaıdy. Osy arqyly jo­ǵa­rydaǵy qordalanǵan problemalar laıyqty sheshimin tabar edi deıdi oblys ákimi.

 

Abaı oblysy,

Kýrchatov qalasy

Sońǵy jańalyqtar

Munaı men teńge baǵamyndaǵy táýekelder

Ekonomıka • Búgin, 00:23

Áleýmettik qyzmetterdi damytý ózekti

Qazaqstan • Búgin, 00:21

Elektr qýatyn óndirý ulǵaıady

Aımaqtar • Búgin, 00:19

Saıası júıeni túbegeıli jańartý

Saıasat • Búgin, 00:14

Ulttyq qundylyqtardy ulyqtaý

Pikir • Búgin, 00:06

Atomǵa alańdaǵan álem

Álem • Búgin, 00:04

Bıznestegi áıelder úlesi

Bıznes • Búgin, 00:01

Yrysty molaıtqan naýqan

Ekonomıka • Keshe

AQSh-qa eksport artty

Ekonomıka • Keshe

Qandastardyń hali qalaı?

Qoǵam • Keshe

Engel zańy

Qoǵam • Keshe

Qymyzhanadaǵy mýzeı

Qoǵam • Keshe

Án oqý

Rýhanııat • Keshe

«Áselim» áni

О́ner • Keshe

Jyr alyby dáripteldi

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar