Qoǵam • 15 Tamyz, 2022

Esirtki saýdagerleri esirip barady

10972 ret kórsetildi

Esirtkige esi ketkender jaıly jıi estıtin boldyq. Qutyrǵandary quryqtaldy, qutylǵandary qanshama?! Bıyl 7 aıdyń ishinde elimizde 1 491 esirtki qylmysy tirkelip, 4,5 tonna untaq tárkilengen. Zııandy zattar órtener, jastardyń ómiri «órtenip» jatqany ókinishti-aq.

Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Esirtki arzan lázzat emes. Qant baǵa­sy­nyń ózi qaltasyna salmaq salǵan qara­paıym turǵyndar úshin esirtki bylaı tursyn, qymbat torttyń dámin tatyp kórý arman qazir. Sózdiń tórkini sol, esirt­ki qylmysynyń basy-qasynda kóbi­ne shirigen baılar men «irigen» balalary júr. Quqyq qorǵaý organdary da qu­ryqty sol jaqqa salatyny túsinikti.

Esirtkiniń zańsyz aınalymyna qarsy is-qımyl jónindegi sharalar týraly Ishki ister mınıstrligi Esirtki kylmysyna karsy is-kımyl departamentiniń ókili Danııar Oralov brıfıng barysynda aıtty.

– Jeti aıdyń ishinde anyqtalǵan esirtki qylmysynyń 874-i ótkizý, 227-si asa iri kólemde esirtkini saqtaý bo­­ıyn­sha tirkeldi. 4,5 tonna esirtki zaty­­­nyń 2,2 tonnasy – marıhýana, 400 kılodan astamy – gashısh jáne 87 kılo sın­tetıkalyq esirtki tárkilendi.
Nur-Sultan qalasy, Atyraý men Pavlodar oblystarynyń aýmaǵyna kan­na­bıs tobynyń jáne sıntetıka esirt­ki­le­rin jetkizýmen, ótkizýmen aınalysyp kelgen 3 uıymdasqan qylmystyq toptyń joly kesildi. Sıntetıkalyq esirtkige qatysty 890 qylmys tirkeldi (onyń 324-i – ótkizý, 121-i – saqtaý faktisi). Nur-Sultan qalasynda, Almaty, Aqtóbe, Aqmola, Shyǵys Qazaqstan, Soltústik Qazaqstan, Qy­zylorda, Qostanaı, Jambyl, Pav­lodar, Mańǵystaý jáne Qaraǵandy oblystarynda 23 esirtki zerthanasy joıyldy, – dedi Danııar Oralov.

Esirtki qylmysyn ashý bir kúndik sharýa emes. Bul rette jyl saıyn maý­sym jáne qazan aılary aralyǵynda «Qa­rasora» keń aýqymdy operasııasy uıym­dastyrylatynyn atap ótken jón. Nátıjesinde, myńnan astam esirtki qyl­my­sy anyqtalady eken. Bıyl 2,5 aıdyń ózinde 607 qylmys tirkelip, 2 690 esirtki zattary tárkilengen.

Úndi shaıyn úrlep iship, qumarymyz qanatyny bar. Al úndi marıhýanasy týraly estidińiz be? Elimizdiń oń­tús­tik óńirlerinde sabaǵy tórt metr­ge deıin jetetin úndi marıhýanasynyń búkil túrleri ósiriledi eken. О́simdik sharýa­shy­lyǵynda mol ónim alý úshin tamshylatyp sýarý ádisi qoldanatyn edi ǵoı. Esirtki bıznesimen aınalysatyn pysyqaılar da atalǵan ádispen kósegesin kógertýge kóshipti. Mundaı alqaptardy baptaý úshin «jumysshylar» mamyr-qazan aılary aralyǵynda úzdiksiz eńbek etetin kórinedi. Inge tyǵylǵan sýyr sııaqty qajetti azyq-túlik qoryn jet­ki­zip alyp, alańsyz iske kirisedi eken. Quqyq qorǵaý organdary jyl saıyn 60-qa jýyq sýarmaly plantasııany anyq­taı­tynyn jetkizdi. Bul iske Ishki is­ter mınıstrligi, Ulttyq qaýipsizdik ko­mı­teti, Qorǵanys mınıstrligi, «Ǵarysh sapary» AQ mamandary jumyldyrylyp, birlesken jumystyń nátıjesinde iri qylmystardyń beti ashy­lýda.

Áleýmettik jeliniń álegi de kóp. Danııar Oralovtyń málimetinshe, esirtki zattaryn zańsyz jarnamalaý nemese nasıhattaý boıynsha 76 sotqa deıingi is, olardy ınternet arqyly ótkizý boıynsha 153 qylmystyq is tirkelgen. Áleýmettik jelilerge júrgizilgen mo­nı­torıng barysynda esirtki men psı­hotroptyq zattardyń taralýyna qatysy bar 1606 veb-saıt, akkaýnttar jáne basqa da resýrstar anyqtalyp, buǵat­talǵan.

Bir-eki mysalǵa toqtalsaq. Kúni keshe Oral qalasyndaǵy turǵyn úıdiń aýla­synan esirtki zerthanasy tabyldy. Batys Qazaqstan oblysy Polısııa depar­tamenti esirtki qylmysyna qarsy kúres basqarmasynyń qyzmetkerleri «Qarasora-2022» is-sharasy kezinde elý­di eńsergen qala turǵynynyń qa­ra­­­sora ósiretin jylyjaıdy uıym­das­­tyrǵanyn anyqtady. Basqarma bas­ty­ǵy­nyń mindetin atqarýshy, polısııa podpolkovnıgi Ánýar Halelovtiń aıtýynsha, atalǵan turǵyn tyıym salynǵan ósimdikterdi ósirý úshin úıiniń aýlasyna arnaıy jabdyqtar ornatyp, ty­ńaıt­qysh­tar satyp alǵan.

«Úıdiń aýlasynan jasyryn qor­shal­ǵan bólme tabyldy, onyń ishin­de qarasora tárizdi ósimdikteri bar bes plas­tıkalyq konteıner boldy. Son­daı-aq garajda esirtki zerthanasy re­tin­de jabdyqtalǵan jasyryn jer­tó­le anyqtaldy. Qabyrǵalary ar­na­ıy materıalmen qaptalǵan, ósim­dik­terdi ósirýge arnalǵan jaryq shashqysh jáne jylý shamdarymen jabdyqtalǵan, sorý júıeleri, gradýstyq qurylǵylary bar aýa ylǵaldandyrǵysh ornatylǵan. Tintý kezinde qarasora tárizdi ósimdik buta­lary, belgili bir ıisi bar jasyl ósimdik tektes zat, qarasora tuqy­myn oraý, elektrondyq tarazy, ósim­dikterdi ósirýge arnalǵan túrli tyńaıt­qysh tárkilendi. Tıisti saraptama taǵaıyn­dal­dy», dedi Á.Halelov.

Qazirgi kezde atalǵan derek boıynsha Qylmystyq kodekstiń 300-baby 1-bóligine (quramynda esirtki zattary bar, ósirýge tyıym salynǵan ósimdikterdi zańsyz ósirý) sáıkes sotqa deıingi tergeý amaldary júrgizilýde. Bul bap boıynsha aıypty dep tanylǵan adamǵa 2000 aılyq eseptik kórsetkishke deıingi mólsherde aıyppul salynyp ne sol mólsherde túzeý jumystaryna tartylady. Alty júz saǵatqa deıingi merzimge qoǵamdyq jumystarǵa tartý ne eki jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵyn shekteý, sol merzimge bas bostandyǵynan aıyrý jazasy da qarastyrylǵan.

Al UQK Shekara qyzmeti Túrkistan oblysy «Jibek joly» ótkizý pýnktinde ınspeksııalyq tekserý kesheni jáne qyzmettik ıtti qoldaný arqyly kólik quralyn tekserip, 35 kıloǵa tarta esirtki zattaryn tárkiledi. Aldyn ala boljam boıynsha geroın bolýy múmkin. Atalǵan fakt boıynsha qylmystyq is qozǵalyp, tergeý amaldary júrgizilýde.

UQK Nur-Sultan qalasy boıynsha departamenti asa iri kólemdegi psıhotropty zattardy satýǵa qatysy bar degen kúdikpen elordalyq turǵyndy ustady. Prosessýaldyq is-shara barysynda zańsyz aınalymnan 1,5 kg mefedron, 1,4 kg alfa-PVP jáne 659 tabletka MDMA (ekstazı) tárkilendi. Kúdikti ákki áreketin jaldamaly páterde júzege asyryp, ınternet onlaın alańy arqyly turaqty túrde satyp kelgen. Bul fakti boıynsha Qylmystyq kodekstiń 297-baby 3-bóligi boıynsha tergeý júrgizilýde. Qylmysy dáleldense, kúdikti 15 jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵynan aıyrý jazasyna kesilýi múmkin.

Bizdiń mysal keltirgenimiz 2-3 oqıǵa ǵana. Esirtki saýdasyna qatysty qyl­mystar kún saıyn tirkelmese de tártip saqshylary onyń izin kesý ju­mystaryn júıeli júrgizip keledi. Baı­qasańyzdar, sońǵy ýaqytta «lázzat shyńyna» umtylǵandardyń arasynda sıntetıkalyq esirtkiler sánge aınalǵan. Byltyrǵy kórsetkishterge kóz júgirtsek, sıntetıkalyq esirtkimen baılanysty quqyq buzýshylyqtar kóp tirkelgen óńirler kóshin Nur-Sultan, Almaty qalalary jáne Qaraǵandy oblysy bas­tap tur.

Esterińizde bolsa, Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev 2021 jylǵy 1 qyrkúıektegi Qazaqstan halqyna Jol­daýynda esirtkiniń zańsyz aı­na­ly­my boıynsha birqatar tapsyrma ber­gen bolatyn. Oǵan sáıkes esirtki naryǵyndaǵy ózgeristerge jedel den qoıý jáne zańnamalyq deńgeıde sın­te­tı­kalyq esirtkiniń jańa túrlerin engizý maqsatynda birqatar zańnamalyq bas­tama júzege asyrylǵan. Atap aıtsaq, asa qaýipti zattardyń «qylmystyq» mólsheri 1 gramǵa deıin tómendetildi jáne olardy ótkizý maqsaty bolmasa da zańsyz saqtaǵany úshin qylmystyq jaýapkershilik kúsheıtildi. Sondaı-aq prekýrsorlar men kúshti áser etetin zattardyń zańsyz aınalymy úshin jaýap­ker­shilikti kúsheıtýdi kózdeıtin zań jobasy ázirlengen. 2022-2023 jyldarǵa arnalǵan Jol kartasynyń jobasy qolǵa alynyp, onda shetelde óndirilgen esirtkiniń ákelinýine, olardyń el ishinde taralýy men óndirilýine jol bermeý, esirtkige táýeldilerdi emdeý jáne ońaltý sharalary kózdelgen.

Aıta ketý kerek, Qazaqstan BUU-nyń esirtkige qarsy barlyq úsh kon­ven­s­ııasynyń qatysýshysy bola otyryp, osy saladaǵy óziniń halyqaralyq mindettemelerin praktıkalyq jáne zańnamalyq deńgeıde júzege asyrady. 2019 jyly jańa psıhobelsendi zattardy baqylaýǵa engizý mehanızmin aıtarlyqtaı jeńildetken normalar engizildi. Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha esirtkini ınternet arqyly taratqany úshin qylmystyq jaýapkershilik kúsheıtildi. Esirtkini jarnamalaý men nasıhattaǵany úshin onyń ishinde grafıtı-sýretter men QR kodtar arqyly jaýapkershilik kózdeletin qylmystyń jańa quramy engizildi.

Sońǵy jańalyqtar

Ormanmen syrlasqan ǵalym

Aımaqtar • Keshe

Lývrda qalǵan shyraǵdan

Suhbat • Keshe

Sheberler sherýi

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar