Rýhanııat • 16 Tamyz, 2022

«Bir juldyz bolyp qalam men»

277 ret kórsetildi

Aqyn Zeınolla Shúkirov segiz jasynda asay taılaqtan qulap, julynyna zaqym kelip, sal aýrýyna ushyrap, eki aıaǵyn basa almaıtyn bolyp qalady.

Munysyn aqyn bylaısha tebirenip, bylaısha jyrlaǵan edi:

Ol kezde sábı edim, segizde edim.

Bilmeımin neni arman qyp, neni izdedim.

Sartósek naýqas bolyp jattym álsiz,

О́mirden kúderimdi tek úzbedim..

Aqynnyń kórgen ómir azabyn Muzafar Álimbaev bylaı dep jazady: «Ol jar qushqan joq, ol perzent súıgen joq. Elý eki jastan asa bere qaza boldy. Osy maǵlumattarǵa qarap, syryn bilmes syrt kózder «Aıanyshty eken! О́mirden eshbir qyzyq kórmeı, óksýmen ótken eken-aý!» – deýi yqtımal.

Al shyndap kelgende she?! Shyndap kelgende, bul – aıaýly azamattyń taǵdy­ry, bul qaısar kúreskerdiń taǵdyry, ol – kózi tipicinde kórkem shyǵarmalardyń bas qaharmany atanǵan jigit taǵdyry!

Ol – talantty aqynnyń taǵdyry, talaıdyń talabyn qoldap, talantyn ashqan ustaz aǵa taǵdyry!

Ol – «qazaqtyń Korchagıni» atanǵan qurysh qazaqtyń taǵdyry!.

Endigi aıtpaǵymyz, aqynmen kezdes­ken sátteri­mizdegi uqqanymyzdy, bilge­ni­mizdi azdy-kópti áńgime etý. Olaı bolsa, sóz basyn aqynnyń óleńi­men bastaıyqshy:

Kindigim birge Aralmen,

Teńizden tynys alam men.

Aq peıil ana sekildi,

Aldymda jatyr dalam keń.

Syrlasyp jibek samalmen,

Jelpinse júrek jańa ánmen.

Teńizshe janym keń shalqyp,

Teńizshe tolqyp qalam men.

Tartyppyn, teńiz, saǵan men,

Daýylyń berse maǵan dem.

О́zimniń jumsaq kóńilimdeı,

Kók púlish kilem jaǵań men.

Aspannyń qandaı aral keń!

Kúrsinip nege alam dem,

Bir nashar týǵan balań ba em?

Qııada bıik sol murat,

О́zińnen alyp zor qýat.

Bir juldyz bolyp janam men,

Bir juldyz bolyp qalam men!

Hosh, budan biz ne kóremiz? Bunda biz aqynnyń teńizde týyp, teńizde óske­nin, ómiriniń kóbi teńizge baılanysty bolǵanyn ańǵaramyz. Zeınolla Shúkirov Aral teńiziniń jaǵasyndaǵy Bógen dep atalatyn balyqshy aýylynda dúnıege kelgen.

Týǵan jer týraly áńgime qozǵaǵanda aqyn aǵamyz «Aral degende, meniń shyǵarǵa ǵana janym bólek, shyr etip jaryq dúnıege kelgenimde eń alǵash kulaǵyma anamnyń áldıi men teńizdiń shýyly tıgen shyǵar-aý», deıtin.

Olaı bolsa myna bir óleńin oqyp kóreıikshi.

Shalqar teńiz, shýyldaısyń,

Nege almaısyń sen tynym,

Asyr salyp, kókke atylyp,

oınaıdy erke tolqynyń.

Kóbik shashyp kúrkireıdi,

soǵyp jartas tósine,

Burq-sarq etip qulap túsip,

qaıta urady óshige.

Onan seniń qaıtpas qaısar

Qaıratyńdy kórem men,

Asqaq úndi jyr izdesem,

kúnde saǵan kelem men.

Tymyq túnde tuńǵıyqqa

 qonaqtattyń sen Aıdy,

Kúmis Kún de kókjıekten,

qımaı saǵan qaraıdy.

Qandaı kórkem maýjyraǵan,

jazǵy sabat keshki ýaq,

Múlgıdi oıshyl jasyl jaǵań,

Ne tyńdaıdy jas kuraq?

Syrshyl jyrdyń bir shýmaǵyn

 taptym ba eken sonan men,

Tereń oıda tolqyp jalǵyz

Tebirengendeı bolam men.

Qandaı rahat tolqynda oınap,

Shaıqalǵany kemeniń

Qııalyma qııaǵa ushar qanat bershi dep edim.

Kókte oınaqtap shabaq qýǵan

kól erkesi shaǵala,

Nege máz bop saq-saq kúlip,

sharq uryp júr jaǵada?

Endi bildim,

Erkelikti úırenippin senen men,

Ádemi jyr mazamdy alsa,

Áli talaı kelem men.

Teńiz sýretin móldiretip, keı tusta­ryn daýyldatyp, myń kubyltyp, jyrlaý aqynnyń qudirettiligi emes pe?!

Ákesi Ánápııa balyqshylyqty kásip etse, sheshesi Nabat úı tirshiligimen aına­lysqan abzal ana bolatyn. Bizdiń aqyn otbasymen jaqyn jekjattyǵymyz bar-dy. Sodan ba, álde, aqynnyń baýyr­maldylyǵy ma, Qyzylorda qalasyna bara qalsaq, aqyn aǵamyzǵa sálem berip shyǵý – biz úshin jazylmaǵan ereje sııaqty edi. Ásirese 1970-1979 jyldar aralyǵynda Zeınolla aǵanyń úıinde jıi bolyp, talaı azamattarmen tanysqan edik. Onyń Qyzylordadaǵy úıi bir sát qonaqtan bos bolmaıtyn. Biri ketip jatsa, endi biri kelip jatatyn.

Máselen, men ózim qazaq ádebıetiniń kórnek­ti ókili Qalmaqan Ábdiqadyrov, aqyn­ azamat Ábdikárim Ońalbaev, jazýshy­lar Saıd Baıazıtov, Nasiraddın Seralıev, Dosmaǵanbet Tasekeev jáne basqa da aqyn-jazýshylarmen Zeınolla aǵanyń úıinde kezdesip, tanysqan bolatynmyn.

Sol kezde oblys kólemindegi talapker jastar­dyń aqynnyń otbasynda bol­ma­ǵany kemde-kem shyǵar. Olardyń barly­ǵyna da ol aqyl-keńesin berip, jol siltep otyratyn. Birde qazalylyq aqyn jigit Faızýlla Omarov eki dápter óleńin aparyp oqytypty. Asyqpaı oqyp shyqqan aqyn:

– Qazaq balasynda eki qanat bolady. Biri – ana tili, ekinshisi – orys tili. Osy eki qanatpen ǵana usha alasyń. Bir alaqanmen qol shapalaqtaýǵa bolmaıtyny sııaqty, bir qanatpen usha almaısyń, osyny esker. Bul bir!

Ekinshisi, áýeli joǵary oqý ornyn oqyp, shynaıy bilim al, al aqyndyq ká­sip emes, óner. О́mirden ornyn taýyp qalanyp al, sosyn qalamyńdy al! Ázirshe tek talabyń bar, oqydym óleńderińdi! Ekeýi ǵana óleń, basqasy kóbeń, shyny sol, – degen eken.

«О́leńim – solmas gúlim, kóńil hoshym,

Týysym, ómirdegi jaqyn dosym.

Kúı tilep, kerilmeıtin, erinbeıtin,

Jaılaýda kabınetim – qamys qosym»

Aqyn Zeınolla Shúkirovtiń óz aýzynan ecitkenimizdeı, úshinshi klasyn­da tolyq oqı almaı úıde otyryp qalady. Biraq ol tabıǵattan alaryn alý úshin óz betinshe izdenip, óz betinshe oqýyn úzbeıdi. Aýyl kitaphanasyndaǵy ki­tap­tyń barlyǵyn oqyp taýysady. Ony­men shektelmeı óz betinshe sózdik arqyly orys tilin úırenýmen bolady. О́ziniń aıtýynsha 50 tomdyq orys tilindegi «Bolshaıa Sovetskaıa Ensıklopedııa» atty kitapty tolyq oqyp shyǵady. Úıde otyryp ózinshe bilimin kóterýmen aınalysqan ol Stepan Shıpachev pen Samýıl Marshakty, Maksım Gorkıı men Mıhaıl Sholohovty, Fet Tıýtchev pen Adam Mıskevıchti, Gete men Baırondy súısine de, túsine de oqıtyn dárejege kóteriledi.

Onyń alǵashqy óleńderi oblystyq jáne respýblıkalyq baspasózde 1952 jyldan bastap úzbeı jaryq kóre bas­tady. «Meniń dostarym» atty al­ǵash­qy óleńder jınaǵy 1955 jyly shy­ǵady. Munyń ózi jas talantqa úlken jaýapkershilik artyp, qulashyn bıikke qaraı sermeýine, jańa týyn­dylardy jazýǵa talap júgin artqandaı boldy.

Munan keıin onyń «Teńiz jyrlary», «Toǵysqan taǵdyrlar», «Aral dápteri» atty kitaptary birinen soń biri dúnıege kele bastady. Ádebıet maıdanyna qosylǵan jıyrma shaqty jyl ishinde ol on úsh kitap berdi. Aqynnyń án shyǵaratyn da óneri bolatyn. Mysaly, «Nege, sáýlem, shyǵaryp sala almadyń» atty ánniń sózi de, mýzykasy da Zeınolla Shúkirovtiki.

Osy óleńin aqynnyń 95 jyldyǵynda taǵy bir eske túsirip kóreıik.

Nege osynda kezdestim saǵan, janym!

Nege ańǵardyń qara kóz qadalǵanyn?

Keter jerde amal ne bir ózińdi,

Kóp dosymnyń ishinde taba almadym.

Taba almadym, artyma alańdadym,

Nege, janym, shyǵaryp sala almadyń.

Kete berdim jaýdyrap janarda muń,

Terezeden kózimdi ala almadym.

Qalaı birge qalmadym men de osynda,

Kóleńkeń bop nelikten jaralmadym.

Kóre almadym, artyma alańdadym,

Nege, qalqam, shyǵaryp sala almadyń?

Ol mandalınde de ájeptáýir oınaıtyn. Úıine qonaq kelgende ánshi qyzdarǵa án aıtqyzatyn. О́zi mandalınimen qo­sylyp otyratyn. Onyń talaı ret kýási bolǵanym bar.

Osy tusta ótken kezeńniń tarıh bette­rin paraqtap otyryp, aqynǵa tike­leı baılanysty bolǵan oqıǵalardan estelik aıtýdyń sáti kelip turǵany.

1966 jyldyń maýsym aıynyń 23 jul­dyzy bolatyn. Oblys basshyla­rynyń shaqyrýymen Almaty qalasynan Qyzylorda qalasyna kompozıtor Shám­shi Qaldaıaqov keldi.

Ol kezde oblystyq partııa komıte­tiniń birinshi hatshysy Mustaqym Biláluly Yqsanov, ıdeologııa jónindegi hatshy Qarjaýbek Jarqynbekov edi.

Respýblıkaǵa tanymal talantty jas kompozıtor Shámshi Qaldaıaqovty kútip alý oblystyq partııa komıtetiniń úgit-nasıhat bóliminiń meńgerýshici Dáýirhan Aıdarov, «Lenın joly» (búgingi «Syr boıy») gazetiniń redaktory Uzaq Baǵaev jáne oblystyq komsomol komıtetiniń bipinshi hatshysy Abylaı Aıdosovqa júktelipti. Shaqyrǵandaǵy bas­ty maq­sat – Syr kúrishin nasıhattaý jáne soǵan arnap án shyǵarý.

Sol saparynda Shámshi Qaldaıaqov aqyn Zeınollamen alǵash ret tanysyp, aqynnyń úıinde arnaıy qonaq bolǵan-dy. Qazaqtyń eki birdeı talantty azamatynyń kezdesýinen keıin ómirge «Syr sulýy» atty án kelgen-di.

Ánin kompozıtor Shámshi Qaldaıaqov shyǵaryp, sózin aqyn Zeınolla Shúkirov jazǵan edi.

Sol jyldary óz basym Aral aýdan­dyq partııa komıtetinde qyzmet atqaryp júrip, qyzmet babynda Qyzylorda qalasynda issaparmen júrip osy joǵaryda aıtylǵan oqıǵalarǵa kýáger bolǵan edim. Oı, zaman-aı, deseńizshi. Sodan beri de elý jyldan astam ýaqyt ótipti-aý?!

Aqynnyń 50 jyldyǵynda Nurhan Janaev, Januzaq Qojabergenov, Adyrbek Sopybekov arnaıy arnaý óleń jazǵan. О́leńdi oqyp shyqqannan keıin aqyn Zeınolla:

Nurhanym, Januzaǵym, Adyrbegim,

Turǵandaı qulaǵymda áli únderiń.

Kóńildiń kúı qobyzy sazyna kep,

Qaldy ǵoı bir jelpinip janym meniń.

Bolǵysy kelmeıdi áli kim ardaqty,

Kóńilde biraq kúdik, kúmán qatty.

Kútkeni kóp eken ǵoı menen eldiń,

Bir sátke sol úmitti jyr ańǵartty.

Men emen keýdege uryp júrer kúpti,

Kimmin men, җyrymdy oqyp kim eltipmi?

Qaı jakqa kótermelep barasyńdar,

Ǵafýlar kózi tússe kúler minmi, – dep olarǵa óleń joldaryn arnaǵan edi.

Qazaq aqyndarynyń arasynda Zeı­nolla Shúkirovtiń ózindik erekshe orny bar. Ol aqyndyq ónerdiń úlken jolynan ótken. Sóıtip, úlken topqa tyńnan jol salyp, óz súrleýimen qosylǵan aqyn. Ol artyna shyǵarmashylyq mol mura qaldyrdy. Onyń poezııasy názik lırıkany, asqaq romantıkany, uzaq ópisti, epıkany qushaǵyna syıǵyza bilgen. Aqyn jaıly Muzafar Álimbaev «Qurysh qazaq» atty poema jazyp, ol «Lenınshil jas» (búgingi «Jas alash») gazetine jarııalanǵan-dy.

Aqyn óz sózimen aıtqanda, qazaq ádebıeti tarıhynda:

Bir juldyz bolyp jandy da,

Bir juldyz bolyp qaldy da!

 

Shyńǵys AIBOSYNOV,

Qazaqstan Jýrnalıster odaǵynyń múshesi

 

Qyzylorda oblysy

Sońǵy jańalyqtar

TOP-10 eldiń qatarynda

Sport • Búgin, 07:30

Jetinshi fınalynda jol berdi

Tennıs • Búgin, 07:27

Álem kýboginde oljaly boldy

Sport • Búgin, 07:23

Sákenniń SMart mektebi

Qoǵam • Búgin, 07:22

Jurtpen júzdesip, nysandardy aralady

Aımaqtar • Búgin, 07:18

Jumyspen qamtýǵa septigin tıgizedi

Qoǵam • Búgin, 07:17

Qoqys ortasynda qalǵan eldi meken

Aımaqtar • Búgin, 07:15

Salyqtan jaltaryp júr

Qarjy • Búgin, 07:13

О́zgeristi ózińnen basta

Pikir • Búgin, 07:12

Reformalardyń zańdy jalǵasy

Pikir • Búgin, 07:08

Jańashyldyqqa betburys

Pikir • Búgin, 07:07

Jolaýshylar aǵyny úsh ese artqan

Aımaqtar • Búgin, 07:05

Maqtashyny mazalaıtyn másele

Ekonomıka • Búgin, 07:00

Munaı men teńge baǵamyndaǵy táýekelder

Ekonomıka • Búgin, 00:23

Áleýmettik qyzmetterdi damytý ózekti

Qazaqstan • Búgin, 00:21

Elektr qýatyn óndirý ulǵaıady

Aımaqtar • Búgin, 00:19

Saıası júıeni túbegeıli jańartý

Saıasat • Búgin, 00:14

Ulttyq qundylyqtardy ulyqtaý

Pikir • Búgin, 00:06

Atomǵa alańdaǵan álem

Álem • Búgin, 00:04

Bıznestegi áıelder úlesi

Bıznes • Búgin, 00:01

Yrysty molaıtqan naýqan

Ekonomıka • Keshe

AQSh-qa eksport artty

Ekonomıka • Keshe

Qandastardyń hali qalaı?

Qoǵam • Keshe

Engel zańy

Qoǵam • Keshe

Qymyzhanadaǵy mýzeı

Qoǵam • Keshe

Án oqý

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar