Rýhanııat • 07 Jeltoqsan, 2022

Sulýlyq sapary

130 ret kórsetildi

Nesheme jyldar ótse de, jadyńda jańǵyryp, kóńilińnen ketpeı júretin kórkem kisiler bar. Sonyń biri de biregeıi akademık Zeınolla Qabdolov edi. Dana adamnyń dıdary keıbir tunjyr kúnderde esińe tússe, tipti eńseńdi tiktep jiberedi. Sol aıaýly ustazdyń asyl jary Sáýle apaımen aragidik habarlasyp turý daǵdyǵa aınalǵan talaı kúnder de ótti. Aradaǵy dáneker, árıne, uly ustaz rýhy.

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı ShEJIMBAI, «EQ»

«Já, qaraǵym, men qaı jerde otyrsam, sol jer – tór»

Ǵajaıyp pedagog apaıymyz kóp sóılep ýaqytyńdy almaı, kóńil kúıin jarty bettik jazbamen bildirip, óziniń de, sizdiń de ýaqytyńyzdy baǵalap, sol baıaǵy ustazdan qalǵan mádenıetti, estet­tik qalypty ańǵartyp otyratyn. Apaıdyń birneshe zapıskasynyń biri mynaý:

«Qaraǵym Qalı! Myna «Dana dıdar» Zekeń qalamynyń sońǵy qımyly, tipti sońǵy armany men aqyrǵy tynysy da osynda.

Dúnıeden ótkende jazý ústelinde ashýly dápteri men qımylsyz qalamy qaldy ǵoı.

Bári de aıaqtalmaǵan. Sony óziń sııaqty shákirtteri jınaqtap shyǵaryp berdi. О́zińdi ár kez Zekeń rýhy qoldasyn!

Sáýle apa. 11.10.2011 j.»

Sol «Dana dıdardy» qolǵa alǵanda ón boıymdy bir diril qýalap, erekshe kúı keshken kún de este. Apaı aıtqandaı, «Zekeń qalamynyń sońǵy qımyly, tipti sońǵy armany men aqyrǵy tynysy da osynda» ekenin sezsek te, bul dúnıelerdi oqyǵan saıyn, sonshalyqty tartymdylyǵynan ba eken, aıaqtalǵan tárizdi kórindi de turdy. Abaıdyń «Má­se­le istiń qalaı aıaqtalǵanynda emes, bastalǵanynda» deýi de kóńilińdi jaılandyrady.

«Zekeń jaryq dúnıeden ozǵannan keıin kúızelip otyryp, jazý ústeliniń tartpalaryn, qaǵazdaryn kórmekshi bolyp kabınetine bardym. Qasymda Aty­raý ýnıversıtetinen kelgen Qadyr Júsip bar. Ekeýlep qaǵazdy aqtaryp otyrmyz. Meniń oıym: qaıǵymdy jeńil­detý úshin syltaý izdegendeı... Osyn­sha shuraıly tilimen, tereń oımen, kelbe­timen qyz-qyrqynǵa jazǵanyn taýyp alsam, qaıǵym jeńilder me edi... Ony, árıne, Qadyrǵa bildirmedim. Ekeýlep qaǵaz aqtaryp otyrmyz. Qoljazbalar, pikirler, jeke tulǵalar týraly jazylǵan jaılar, ýnıversıtet májilisi qaǵazdary, taǵy basqalar. Men qaljyrap jatyp qaldym. Qadyr bir kezde: «Apa, taptym», dedi. Ushyp turdym. Qarasam, osy hat. Shamamen 70-jyldar aıaǵynda jazylǵan. Biraq aıaqtalmaǵan».

Ustazdyń «Sáýleme hat» degen esse­sin aıtyp otyr (Zeınolla Qabdo­lov taǵylymy. Almaty: «Qazaq ýnıver­sıteti», 2007. 408-b.). Sol hatynda Zekeń «Qalam ıesimin. Bilemin: bas boryshym – bas kitabymdy jazý. Al osynyń ózi de erteńge qala bergen» depti.

Ustaz sol bas kitabyn jazyp ta ketkendeı oı qaldyrady. Myna sum jalǵan kimniń tilegin tap-tuınaqtaı etip oryndap, er-turmanyn túgendep ketýine múmkindik jasap, kútip turady deısiz. Ol keshegi bárimizdi qanattandyryp, uly ónerge daıyndaǵan «Sóz ónerin» bylaı qoıǵanda, sonyń bir úzdik jalǵasyndaı «Meniń Áýezovim» ustazdyń bas kitaby desek, qatelespeımiz. Biryńǵaı syr men jyrǵa, kisilik pen izgilikke, danalyq pen daralyqqa qurylǵan bul kitapta, Zekeń álgi hatynda jazǵanyndaı, «Ǵumyr boıy ǵashyq bolý, adamdardy jaqsy kórý, eńbek etý» degen sekildi ómiriniń úsh para maǵynasyn taıǵa tańba basqandaı etip qaldyrady.

«Meniń Áýezovim» ult úshin asa qajet qundy derekter men dáıekterge den qoıǵyzady. Uly tulǵa arqyly kórkem tarıh jasaıdy. Árkim kóńil qoshyna qaraı árqalaı aıtatyn áńgimelerdi bir izge salady.

El ishinde Áýezovtiń «Men otyrǵan jerdiń bári tór ǵoı» degen ataqty sózi kóp aıtylady. Al endi shyn máninde osy sóz qaı ýaqytta, qashan, qandaı jaǵdaıda aıtylǵan?! Roman-essede bul sózge naqty jaýap bar. Oqıyq.

«...Sol Rashıdov – Táshkent qu­ryl­­taıynyń tusynda О́zbekstan jazý­shy­larynyń jetekshisi ǵana emes, Res­pýblıka Joǵarǵy Keńesiniń tóraǵa­sy. Dál qazir álemdik úlken quryltaıdy uıymdastyrý komıtetiniń tutqasy. Konferensııa tóralqasynda otyz segiz elden kelgen otyz segiz delegasııa basshylarymen birge kúlli keńes elinen tek qana Rashıdov otyrýǵa tıis. Basqalardyń bári zalda bolýy shart. Soǵan qaramastan Rashıdov Áýezovti kórgende quraq ushyp, ózin-ózi umyta berdi.

– Muhtar Omarhanovıch, tórge shy­ǵyńyzshy deımin, tórge!

Sharaf qaıta-qaıta jalynyp qoıma­ǵan soń, aldyńǵy qatarda otyrǵan Sımo­nov pen Sýrkov, Aıbek pen Toqambaev – bári Muhańa burylyp, onyń tórge órleýin qalady. Muhań birtúrli yńǵaı­syzdanyp ornynan turdy da, az oılanyp:

– Sharafjan, syılaǵanyńa rahmet, biraq, ol jer – meniń emes, seniń ornyń, – deı berip edi, Rashıdov:

– Tórge shyǵyńyz! – dep taǵy qaıta­lady.

Muhań endigisin ersileý kórip:

– Já, qaraǵym, men qaı jerde otyrsam, sol jer – tór! – dedi de, qaıtadan ornyna ornyǵyńqyrap otyrdy.

Borıs Polevoı súısine tańdanyp, raqattana kúldi:

– Oı, Muhtar Omarhanovıch, qandaı taýyp aıttyńyz, ah! Oı-oı-oı!..».

Rashıdov basqarǵan jyldar ózbek halqynyń ómirindegi qaıta dáýirleý, órleý jyldary bolǵanyn ǵajap sýret­teı­tin Qabdolov sol tulǵanyń Muqańnyń aldynda sonshalyqty kishik bolǵanyn keremet kelbetteıdi. Súısinip otyryp jazady. О́mir degen sol. Kózi tirisinde Muqań otyrǵan jerdiń bári tór bolsa, jyldar óte kele sol tórge Qabdolovtyń shyǵýy da ǵajap sáıkestik edi.

 

«Uly qazaq halqy!»

«Meniń Áýezovimdegi» endigi bir áserli tus – Muqań bastaǵan jazýshy­lardyń Sholohovty kútip alýy. Roman-esseden taǵy úzindi keltireıik.

«Ne aıta beretini bar, samaladaı jaınaǵan Almaty áýejaıynda ushaqtan túsken Sholohovty bir kórýdiń ózi jınalǵan jurt úshin ózderi jatqa biletin «Tynyq Donnyń» jan tebirenter myń sýretiniń bir sát elesteı qalǵan bir ǵana kórinisindeı sonshalyq súıkimdi edi.

Biraq onsha súıkimdi emes bir jeri – Sholohov ýdaı mas.

Traptan eńgezerdeı Safronovtyń qoltyǵynda shaıqalaqtap áreń tústi de, kirpigi kirpigine jabysyp jatqan qyzǵylt kózin áreń ashyp, ózin ańsaı kútken qarsy alýshylarǵa uıqyly-oıaý manaýraı qarady, biraq eshkimdi jyǵa tanyǵan joq. Jalǵyz-aq ózine «Aý, Mısha, qymbattym!» dep omy-raýlaı umtylǵan Sábıt Muqanovtyń ıyǵyna qaljyraǵan qolyn saldy. Safronov aǵasyn qoltyǵyna qysa qushaqtap, Ǵabıden Mustafınniń sol kezde sharbastyqtar ǵana minetin qaıqy bel qara Zımine qaraı basty. О́zine jappaı, jabyla umtylǵan ózge áriptesterine kóz toqtatyp qaraı almady. Kóbimen qol alysqan da joq, únsiz baryp mashınaǵa otyrdy da, dıvanǵa qısaıdy.

Áýezovtiń Sholohovtan tuńǵysh kóńili qalǵan jeri osy edi. Músirepovke qarap ókinip turdy:

– Báli, bilmestik qana emes, bilimsizdik qoı mynaý. Bilimsiz kiside mádenıet qaıdan bolsyn. Oı-bo-o-aı! Bul qaıda, Tolstoı qaıda?.. Já, taýǵa, demalys úıine sen úsheýiń aparyńdar. Men sharshadym, erteń sezde jolyǵarmyz.

Erteńine sáskede Sholohov sezd tóralqasynda otyrdy. Sap-saý. Dym kórmegendeı. Keńes klassıkasynyń úlgisi bolǵan, álem ádebıetinde teńdesi joq máńgilik kitaptyń avtory da perishte emes, kádimgi ózimiz sekildi jer basyp júrgen adam ekenine tańdana tamsanyp, qýana, qulshyna qol soqqan zalǵa qaıta-qaıta ornynan turyp bas ızedi. Sezde Mustafın jasaǵan bas baıandamany da zeıin qoıa tyńdady.

Bul pikir Sholohovqa unamady. О́zine qonaq retinde quttyqtaý sóz berilgende bul Mustafınge tıisti:

– Meniń Mustafın joldasqa berer keńesim – «Móldir mahabbatty» qysqartam degenshe, óziniń uzaq-sonar baıandamasynyń jartysyn qysqartqany jón. О́ıtkeni romannan góri baıandamany qysqartý áldeqaıda ońaı!

Tyńdaýshylar dý-dý qol soqty.

Zaldy budan da góri rıza ǵyp qatty tebirentken sóz – Sholohovtyń qazaq jazýshylarymen etene syrlasa kelip, keshegi Otan soǵysy kezinde óziniń úı ishi-otbasyna pana bolǵan, soǵystan keıingi otyz jyl boıy úzbesten jaz ben kúzde jaǵasynda ári demalyp, ań aýlap, ári shatyr tigip shyǵarmalaryn jazǵan Jaıyq jaǵasy, Oral qalasy, qasıetti qazaq dalasy óziniń ekinshi Otany bolyp ketkenin, ózin «Donda kazak, Oralda qazaq» sekildi sezinetinin aıtyp tolǵanǵany boldy jáne tarıhta tuńǵysh ret «Uly qazaq halqy!» degeni edi. Jeńis jylǵy Stalınniń «uly orys halqy» degen sózinen keıin bul ataýdy Sholohov ekinshi ret surapyl soǵys jyldarynda basyna pana bolǵan qazaq halqyna syılaǵany Áýezovti de qatty tebirentip, ol keshegi renishinen tap-taza arylyp shyqty».

Árıne, qazaqtyń mádenıeti men óneri, aıryqsha jaratylǵan halyq ekeni týraly talaı ǵulamalar aıtqan bıik sóz az emes. Alaıda myna sózdiń jóni bólek. Orys aǵa halyq bolyp, qazaqty ekinshi sort halyq retindegi baǵanyń, kózqarastyń ábden shyrqaý shyńǵa shyqqan tusynda Sholohovtyń jurt arasynda emes, mártebeli minberden «Uly qazaq halqy!» deýi jáne onyń tuńǵysh ret aıtylýy shyn máninde uly oqıǵa edi. Osy sózden keıin uly Muqańnyń kóńilinde qylaý qalmaýyn aıtsańshy. Sadaǵań keteıin, ult úshin aıtqan jyly sóz úshin keshegi nadan kórinisti áp-sátte keshirip jibergen kemeńgerligin aıtsańshy. Bálkim, Sholohov Muqańnan yqqan bolar. Qalaı bolǵanda da osy sózdiń Áýezovtiń arqasynda tarıhta qalǵanyna daý bar ma?!

 

«Qazaqtyń kúni», «uly jazýshy»

Endi romandaǵy úshinshi kórinis týraly.

M.Áýezovtiń 1949 jyly 10 sáýirde birinshi dárejeli Stalındik syılyqty alǵany belgili. Arada attaı on jyl ótkende 1959 jyly 24 sáýirde Lenındik syılyqty alady. Mine, osy kúndi Áýe­zovtiń úıine jınalǵan júz shaqty kisi atap ótedi. Osy kúni nebir tilekter aqta­rylady. Sátbaev, Muqanov, Músirepov, Máýlenov sóıleıdi. Qysqasy, tań qylań bere Á.Nurpeıisov pen Z.Qabdolovqa sóz tıedi. Osy sátti, ásirese Á.Nurpeıisovti sýretteýi óz aldyna, eń bastysy, ol kisiniń aıtqan tilegin keltire keteıik: «Meniń oıymsha, Muqań – qazaqtyń jyrtyq úıiniń jabyǵynan túsken kún ǵoı, kún! Qazaqtyń kúni» deıdi Ábekeń. Al Zekeń «Uly jazýshy» deıdi.

* * *

«Toıshylar tań biline tarap, men de úıime kelip shyrt uıqyda jatyr edim, telefon syldyry oıatty:

– Sizdi Jandıldın shaqyrady, toǵyzda Ortalyq partııa komıtetine kelińiz.

Trýbkany ornyna qoıyp edim, dereý qaıta syldyrlady:

– Men ǵoı, Ábdijámil. Seni Ortalyq Komıtetke shaqyrdy ma?

– Shaqyrdy.

– Baramyz ba?

– Baraıyq.

Ortalyq Komıtetke kelsem, hatshy­nyń qabyldaý bólmesinde Ábdijámil otyr. Ań-tań:

– Tań atpaı ne shaqyrý bul?!

Qabyldaý bólmesinde otyratyn Tosıa degen kelinshek hatshyǵa kirip shyǵyp, maǵan qarady:

– Kirińiz.

Kirdim. Uzyn kabınettiń sonaý kóz ushyndaǵy tórinde hatshy otyr. Meni kórip, ornynan turdy. Ánsheıinde órt sóndirgendeı sup-sýyq túsi ashýǵa bý­ly­ǵyp, tipti túnerip ketken. Túnerse, bar túgi betine shyǵyp, tunjyrap, qar­sy­­syn­daǵy kisini kózimen atyp záre­sin alady. Biraq bul meni syılaýshy edi, sá­lemdespegenmen, daýsyn onsha kóter­meı, aldyndaǵy kreslony ıegimen nusqady:

– Otyr!

Otyrdym. Sol-aq muń eken, Nurekeń shydamady, zirkildeı jóneldi jáne sózin salǵan jerden oryssha bastap:

– Iа ne ýznaıý tebıa, Zeınýlla! – dedi de qazaqshaǵa áreń kóshti. – Keshe ǵana óziń osy aradan ketken joq pa ediń, ne bop júr saǵan? Nurpeıisovtiki ne? Áýezovti biriń – «uly», biriń – «qazaqtyń kúni» deısińder. Mundaı sózder bizdiń elde kózi tirilerden kezinde Stalınnen basqa kimge aıtylyp edi?

Aıtylmaıtyny ras. Qarsy bola almadym.

– Keshirińiz, endi aıtpaıyq! – dedim.

Balanyń sózi sekildi boldy-aý deı­min. Hatshy amalsyz kúlip jiberdi. Uzyn kabınet ishin uzaq-uzaq únsiz kezip júrdi de maǵan:

– Baryńyz! – dedi.

Men:

– Ábdijámil de kelgen, ol menen beter úreılenip otyr. Álgi aqylyńyzdy siz úshin men aıtaıyn, qabyldamaı-aq qaıtarsańyz qaıtedi, – dedim.

Ol taǵy da biraz únsiz júrip-júrip:

– Jaraıdy, bara bersin! – dep, meniń baǵana kelgende almaǵan qolymdy keterde alǵanda mup-muzdaı saýsaǵynyń ushyn usyndy.

Ábdijámil báleden qutylǵandaı qýanyp ketti. Jalǵyz-aq maǵan qarap:

– Oıpyrmaı, bizdiń sóılegenimiz álgide, tań aldynda ǵana emes pe edi, sol eki arada hatshyǵa qalaı tez jetip qalǵan jáne kim jetkizgen? – dep tańyrqady».

«Mynaý «nedoroslderiń» kim, qaraǵym?»

Bul jaǵdaıǵa qalaı jaǵańdy ustamaı­syń. Qazaqtyń ózine-ózi jaý bolǵan zaman da boldy ǵoı. Bertinirekte osyǵan uqsas bir jaıdyń  kýási bolyp edim. «Jas Alashta» «Meniń Áýezovimniń» birinshi kitabyna uqypsyzdyqtyń kesi­rinen bir saýatsyz pikir jarııalanyp ketti. Men onda kishigirim bastyq edim. Ustazdan qaradaı qysylyp, kirerge tesik tappaı júrdik. О́zimdi-ózim daıyndap, ábden qısyndy degen sózdiń qııýyn endi keltirip, endi áne-mine habarlasamyn dep, onda da habarlasýǵa júrek daýalamaı júrgende, akademık tańǵy tórtte jazyp bitirgen «Redaksııaǵa hat» (6.07.1999) degen shaǵyn sózin alyp kelip, bul sumdyqtan qutqarǵan da ózi edi. Onyń mátinin kezinde «Jas alash­qa» jarııalaǵanbyz.  Bir kúni redaksııany jap-jaryq etip ózi kirip kelmesi bar ma? Sol baıaǵy sulý pishin, sulý sóz, zıpa qalpymen «Mynaý «nedoroslderiń» kim, qaraǵym?» dedi. Ile-shala osy taqy­ryppen ustazdan keshirim surap, ózim maqala jazdym. Bul da bolsa, eshqashan ólmeıtin «Meniń Áýezovimnen» týyn­dap jatqan oı ǵoı. Aıaqtalmasa da aıaqtal­maǵanǵa bergisiz, ózi aıtqandaı, mundaı «bútin bitimdi» týyndylar áli de talaı urpaqqa oı salary sózsiz. Sondyqtan ustazdyń ózi asyl jaryna syr ǵyp jazǵan hatynda aıtqanyndaı, «bas boryshy – bas kitabyn» endigi jerde eshkimniń qorlaýǵa haqy joq jáne olaı bolmasyna kámil senesiń.

Sondaǵy bir sýret (sýretshisi tabyl­­sa) meniń kóz aldymnan áli kúnge ketpeıdi. Árıne, ádette mundaı jaǵdaı­daǵy adamdy ashý ústinde kútesiń ǵoı. Onyń ústine «Meniń Áýezovime» qııa­n­at jasalyp otyrsa. Joq, ustazdyń ustam­dylyǵyna, parasat-paıymyna qaıran qaldym. Sol joly men Qabdo­lovtyń kózindegideı meıirimdi eshqandaı ustazdyń kózinen áli kúnge kórgenim joq. Men sózdiń sáý­lesine jylynyp turdym. Adamdy jaqsy kórýdiń ózi de árkimniń emes, osyndaı aıryqsha jaralǵan adamdardyń ǵana qolynan keletinine tuńǵysh kózim jetti. Keı-keıde esińe tússe, eljirep saǵy­natyn sol qamqor kóńil, meıirimdi ustap qalǵanda Sáýle apaı bolyp kórinedi. 

Bul kisiniń akademık Manash Qozybaev týraly «tarıhshylardyń ishindegi aqy­ny, kósemsózdiń kókjaly» nemese «Sher­han ulttyń uıaty jáne ómirlik taıtalas­tyń tarlany», «Qaltaımen jaý bolýdyń ózi bir baqyt»,  «Amantaı qajy birde úreı, birde mereı», «Kirpiginde kirbiń bar Imashtyń», «Torǵaı ulttyń ushqan uıasy bolsa, Syr qonatyn qııasy» degen ataqty sóz baılamdary, teńeýleri, «kirpiginde kirbiń bar Imashtyń» degen  aýyzeki sózin bylaı qoıǵanda, jazǵan haty­nyń ózinde kórkem tildiń  úlgileri ushqyndap turatyn. Bir ǵana «Sáýlege  hatynyń» ózi de tunyp turǵan sóz emes, saz ǵoı.

Rasynda, ne jazsa da, qaı janrda jazsa da ábden ıin qandyryp, saz jazatyn ustazdyń joljazbalarynyń ózinde keıbir qalyń romandardan taba almaıtyn sýretter órip júredi. Bul rette 1958 jyly jazǵan «Joljazbalaryndaǵy» tunyp turǵan adamtaný, eltaný, tabıǵat sýretterin aıtar bolsaq, odan da bas ala almaı qalasyz.    

«...Sáýle ekeýmiz sýǵa túse qaldyq. Aldymyzda kókjıek joq. Aspantústes teńiz alys qıyrdan baryp, aspanǵa ushtasyp, torǵyndaı tolqyp ketken. Biz sýǵa túsken sııaqty emespiz. Aspandy alystan búktep ákelip, shetin (etegin) aıaǵymyzben basyp turǵan tárizdimiz.

Keremet!».

*  *  *

...Meıramhanaǵa Táken Álimqulov keldi. О́zin saǵynyp júr edim, jaqsy kezdesti. Arǵymaq ıt ózi, jaqsy kóre­min. Bul júrgen jerde kóńildilik bar. Men serpilip, jaınap kettim.

*  *  *

Harkovte maǵan qatty áser etken Tarastyń eskertkishi: uly aqyn bıikte, teńizdeı tereń oı ústinde tur; mańyn qorshaǵan óziniń áıgili Katerınasynan bastap, búkil ózi jasaǵan geroılar... ǵajap.

Meniń kóz aldyma ıtarqa kúrkedegi qyńyraıǵan Sultanmahmuttyń molasy, tymaǵy jyltyraǵan (ózinen aty sulý) Amangeldiniń eskertkishi keldi...

Sorlylyq emes pe?»

Budan keıin Chehovtyń murajaıynan jylap shyqqan ustazdyń sózin oqyp, qosyla jylaýǵa shaq qalasyz.

Bir zamanda osynaý Iаltaǵa kelip, onyń til jetpes keremetin kórip turyp Chehovqa aǵyl-tegil hat jazǵan sýretshi Isaak Levıtan esime tústi. Qabdolov kózi­me Levıtan bolyp elestep ketti. Odan ári Baqshasaraı hıkaıasyna tánti bolasyz.

Qysqasy, «teńizdiń dámi tamshysynan bilinedi», osynaý móltek dúnıelerdiń ózi de sizge oı arqalatýǵa, adamtanýǵa, eltanýǵa jetip jatyr.

Sonshalyqty túgesilmeıtin, quıy­lyp kele beretin ne degen sezim, syr deımin-aý. Jaı sóziniń ózi jalyndap turady. Shynynda, bul kisi «sózben ǵana demalatyn sekildi» (Medetbek).

Myna bir támsildi unatatynym sonsha, keıde retin taýyp paıdalanyp ta otyramyn. Ustaz týraly oılaǵanda da esime túsip otyr. Bir ǵulama ómirden kósheriniń aldynda qaýmalap otyrǵan aǵaıyny «neni qımaısyz?» degen saýal qoısa kerek. Sonda álgi danyshpan «bárin de qımaımyn, ásirese ándi qımaımyn» depti. Uly Qabdolovtan bul jaıynda eshkim suramaǵan bolar-aý, bálkim, suraı qalsa, ózi ár sózin ánge aınaldyryp jiberetin sózdi qımaǵan bolar-aý. Ol ómirden kóshkeli jatqanda deımin-aý, sulýlyq ta sál muńaıyp kórkemdiktiń de qabaǵyn kirbiń shalǵan bolar-aý.

Shota Ýálıhanovtyń jary Zınaıda Kárimqyzy aıtqandaı, «Zekeń aǵamyzdyń sózi túgil, júrisin, bitimin kórgende, ómir súrgiń keledi» (5.02.2000j.).

«Kórgen tústeı, saǵymdaı...» atty kitabyna  jazǵan qoltańbasynda Sáýle apaı: «Qaraǵym Qalı! ...sulýlyqtyń ózi de  syǵyp alǵan shyǵar kóz jasyn», – dep jazǵanyń esimde. Qabyrǵań qaıysyp edi-aý, qaraǵym.

Al mynaý meniń kóz jasym, zarym. Árdaıym Zekeńniń rýhy qoldasyn! 12.12.2009 j.» dep jazǵan edi.

Búginde bizden qashyp bara jatqan «qaraǵym» sózine eljirep, osy qoltań­baǵa taǵy bir márte úńilip, oılap qarasam, bul kúndeliktiń ár joly shynynda da súıgen jardyń kóz jasynyń bir-bir tamshysyndaı móldiregen, sulýlyqqa qoıylǵan eskertkish eken ǵoı.

Eger Qabdolov álemine qaıta enip sulýlyqtan syr tartsaq, kompozıtor bolsaq, Tilendıevtiń «Mahambetine» jeteǵabyl «Sulýlyq sımfonııasyn» jazǵan bolar edik. Al myqty músinshisi tabylsa, endigi ustazymyzǵa qoıar eńseli eskertkishke «Sulýlyq» degen bir ǵana sóz jazylsa jetip jatyr. Onyń bar bolmysy, ózi aıtqandaı «bútin bitimi» osy sózge syıyp turǵan joq pa!?

Apaıdyń ózi jazǵandaı, Imanǵalıdyń «Sulýlyqqa aınalǵan «Qulpytas» degen kitabynda «Sulýlyqqa aınalǵan qasiret, sulýlyqqa aınalǵan nárse eshqashan ólimge bas ımeıdi».

Ustaz esińe alǵan saıyn sulý sóz ben sulý saz seni qosa arbaıdy. Bizdiń baqytymyz da sonda, ózińdi osynaý kemeldik kemesine minip alǵan sulýlyq saparynyń bir jolaýshysyndaı sezinesiń.

 

Qalı SÁRSENBAI

 

Sońǵy jańalyqtar

Dollar 460 teńgeden tómen tústi

Qarjy • Búgin, 17:08

Erteń elordada Úkimet otyrysy ótedi

Úkimet • Búgin, 14:21

Qazaqstanda aýasy eń las qala ataldy

Ekologııa • Búgin, 12:59

Uqsas jańalyqtar