Aımaqtar • 07 Jeltoqsan, 2022

Qaraýsyz mal apatqa uryndyrady

86 ret kórsetildi

Áleýmettik jelige kirip qalsań, kúnde kóretiniń – jol apaty. Birden «júrgizýshiler joǵary jyldamdyqpen júıtkıdi» degen oı saq ete qalatyny ras. Shyn máninde, jol-kólik oqıǵalarynyń sebebi kóp. Keıingi kezde qaraýsyz qalǵan mal adam ómirine qaýip tóndirip tur. Mal urlyǵynyń ósýine de áser etip otyrǵany taǵy bar.

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı ShEJIMBAI, «EQ»

Baqtashylar qaıda?

Kólikterdiń jol ústinde jylqy men sıyrdy qaǵyp, apatqa ushyraýy elimizde jyldan-jyl­ǵa kóbeıip barady. Byltyr­dyń ózinde júzden asa mal qaǵý deregi tirkelip, oqıǵa sal­darynan qyryqqa jýyq adam qaza tapqan. Jalpy, jylyna qansha apat bolatyny naqty belgisiz. Sebebi kólik pen maldyń soqtyǵysýy saldarynan adamdar zardap shekkende ǵana oqıǵa quzyrly organdarda tirkeledi.

Mal qaǵý oqıǵalary Batys Qazaqstan men Atyraý oblystarynyń tas joldarynda azaımaı tur. Jaıylymnyń tarylýy men tozýy saldarynan tórt túlik azyq izdep jol boıyn tóńirekteıdi. Baqtashynyń joqtyǵy da úlken problemaǵa aınalyp otyr.

Keıingi jyldary Atyraý óńirinde iri qara maly bar turǵyndarǵa jaryq shaǵy­lys­tyrǵysh lentalar taratylǵan. Kólik júrgizýshisiniń der kezinde jol apatynan saqta­nýy­na malǵa taǵylǵan jaryq shaǵylystyrǵyshtyń kómegi kóp. Mundaı jabdyqtar Aty­raý – Dossor – Qulsary – Beıneý respýblıkalyq mańyzdaǵy avtokólik jolynyń Jy­lyoı aýdany tusyndaǵy, avtokó­lik joly­na jaqyn ornalas­qan jáne úı ja­nýarlarynyń jolǵa shyǵý qaýpi bar degen 4 sharýa qojalyǵy ıelerine úlestirilipti.

Maldy qaraýsyz jibergen turǵyn­dardyń kináli ekeni túsinikti. Deı tur­ǵan­men kólik ıeleri jyldamdyqty shamadan tys arttyrmasa, apattyń aldyn alýǵa bolatyny sózsiz. Bul rette, Atyraýda respýblıkalyq jáne oblystyq mańyzy bar tas joldarda avtomatty jyldamdyq ólshegishter jumys isteıdi.

Oblys aýmaǵynda jol-kólik oqıǵalarynyń aldyn alý maqsatynda qala syrtyndaǵy respýblıkalyq Aqtóbe – Atyraý –Astrahan, Atyraý – Oral jáne oblys­tyq mańyzy bar Atyraý – Inder tasjoldaryna «Kordon» avtomatty jyldamdyq ólshegish quraldary orna­tylǵan. Atalǵan qurylǵylardyń negizgi mindeti – jyldamdyqty shamadan tys arttyrǵan kólikterdi anyqtap, sol ar­qy­ly júrgizýshilerdi zańda kózdelgen ákim­shilik jaýapkershilikke tartý.

Pavlodar oblysynda da jyl basynan beri osyndaı birneshe jol apaty boldy. Pavlodar oblystyq polısııa departamenti baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, 9 aıdyń ishinde avtojoldarda qaraýsyz jaıylyp júr­gen maldardyń kesirinen 5 jol-kólik oqıǵasy tirkelip, 1 adam qaza tapqan. Apat saldarynan 8 adam túrli jaraqat alǵan. Jol-kólik oqıǵalarynyń aldyn alý maqsatynda oblys aýmaǵynda polısııa turaqty túrde reıd júrgizip, sondaı-aq avtojolda jaıylyp júrgen ıesiz maldardy anyqtaýdy qolǵa alǵan.

«Búginde óńirde malǵa arnalǵan 146 aıyp turaǵy jumys isteıdi. Onda osy jyly baqylaýsyz jaıy­lyp júrgen 15 myńnan astam mal qa­maldy. Mysal keltirsek, «Pavlodar – Qyzylorda» avtojolynda eki fakti anyqtaldy. Birinshi jaǵdaıda, Pog­ranıchnık aýylynyń janynda jol boıynda jaıylyp júrgen jylqylar kózge tústi. Sharýa qojalyqtarynyń biri­niń 49 jastaǵy malshysyna qatys­ty Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksi 408-baby 1-bóligi boıyn­sha ákimshilik materıal toltyryldy. Al ekinshi jaǵdaıda Bereke aýylynyń mańynda avtojol boıynda 10 bas jylqy qaraýsyz jaıylǵan. Tártip saqshylary jylqylardyń ıesi Qalqaman aýylynyń turǵyny ekenin anyqtap, oǵan qatysty ÁQBtK 408-baby 1-bóligi boıynsha ákimshilik hattama toltyrdy. Quqyq buzýshylarǵa 3 AEK kóleminde aıyppul salyndy. Osyndaı fakti «Lenın – Ertis – Rýs­skaıa Polıana» avtojolynyń 78 shaqy­rymynda anyqtaldy. Onda 50 bas iri qara baqylaýsyz jaıylǵan. Aqto­ǵaı aýdanynyń ýchaskelik polısııa ınspektory maldy aıyp turaǵyna qamady. Mal ıesi ÁQBtK 408-baby boıynsha jaýapkershilikke tartyldy. Oǵan da 3 AEK kóleminde aıyppul salyndy. Jalpy, oblys boıynsha mal jaıý erejelerin buzǵany úshin 633 mal ıesi jaýaptylyqqa tartyldy. Polıseıler barlyq mal ıelerine aýyl sharýashylyǵy janýarlaryn jaıý erejelerin qatań saqtaý týraly eskertedi. Úı janýarlaryn sáıkestendirý, syrǵalaý jáne tańbalaý júzege asyrylyp, olardy arnaıy oryn­darda jaıý qamtamasyz etilýge tıis», deıdi Pavlodar oblysy polısııa depar­tamen­tiniń baspasóz qyzmeti.

 

Barymtashylar basynyp barady

Tórt túlik – aýyldaǵy aǵaıynnyń negizi kúnkórisi. Mal urlyǵynyń kúnnen-kúnge kóbeıip bara jatqanyna nazar aýdarǵan Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev 2019 jyly Qa­zaqstan Respýb­lıkasynyń keıbir zańna­malyq akti­lerine qylmystyq, qyl­mystyq-prosestik zańnamany jetildirý jáne jeke adam quqyqtarynyń qorǵa­lýyn kúsheıtý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týra­ly zańǵa qol qoıǵan bolatyn. Osy zańǵa sáıkes, Qylmystyq kodeks jańa bappen (188-1), ıaǵnı mal urlaý, bóten­niń malyn jasyryn jymqyrý qylmysymen tolyqtyryldy. Bul bap­qa sáıkes mal urlaǵandarǵa jaza qatań­datylǵan. О́ıtkeni buǵan deıingi jaza mal urlaýshylarǵa tosqaýyl bola almaǵanyn moıyndaýymyz kerek.

Buryn mal urlaý qylmysy Qyl­mystyq kodekstiń 188-baby boıyn­sha qaralatyn. Bul bap boıynsha mal urlaǵan adam ustalǵanymen, qylmystyq jaýaptylyqqa tartylý kezinde mal ıesine keltirgen zalaldy qaıtaryp jábirlenýshimen tatýlassa, kodekstiń 68-babynyń talabyna oraı qylmystyq jaýaptylyqtan bosatylatyn. Iаǵnı ustalǵan urylardyń kóbi shyǵynnyń ornyn toltyrǵan soń jazadan qutylatyn. Zańnyń osyndaı osal tusyn bilgen urylar jazadan qashqannan keıin de burynǵy ádetinen ajyramaı, qaıta ustalǵansha aýyl halqyn qan qaqsatyp júre beretin. Bul aýyldaǵy aǵaıynnyń ashý-yza­syn, quzyrly oryndarǵa degen senimsizdigin týdyrǵany aqıqat. Jańa ózgeristiń qoldanysqa engizilýine de halyqtyń bazynasy túrtki boldy.

Endigi jerde 188-1 babynyń 1-bó­ligi boıynsha mal urlaý ortasha aýyr qylmysqa jatady. Mundaǵy ózge­shelik, birinshi ret mal urlaǵan aıyp­ty jábirlenýshimen tatýlasýyna baı­­­lanysty Qylmystyq kodeks 68-babynyń talaptaryna sáıkes qyl­mys­­tyq jaýaptylyqtan bosatylýy múm­kin. Al biraq ekinshi ret mal urlaǵan kezde maldyń ıesine shyǵyndy qaıtaryp, já­bir­lenýshiniń keshirimin alsa da, tatýlasýyna zań boıynsha jol berilmeıdi.

Al Qylmystyq kodeks 188-1 ba­bynyń 2, 3, 4-bólikteri boıynsha mal urlaý aýyr qylmys qataryna jatady. Soǵan oraı qylmyskerdiń mal ıesi­men tatýlasýyna eshqandaı jol beril­meıdi jáne QK 68-babynyń talaptary qoldanylmaıdy. QK 188-1
babynyń 1-bóligi boıynsha mal urlaý, ıaǵnı bótenniń malyn jasyryn jymqyrǵandar múlki tárkilenip, úsh myń AEK deıingi mólsherde aıyp­pul salýǵa ne sol mólsherde túzeý ju­mys­taryna, ne bes jylǵa deıingi mer­zimge bas bostandyǵyn shekteýge, ne sol merzimge bas bostandyǵynan aıy­rýǵa jazalanady. Al urlyqty aldyn ala sóz baılasý arqyly adamdar toby jasasa, iri mólsherde mal urlansa – múlki tárkilenip, úsh jyldan jeti jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵynan aıyrýǵa jazalanady. Sondaı-aq urlyqty birneshe ret (turǵyn úı-jaıdyń, kásiporynnyń, uıymnyń, mekemeniń, mal qoranyń, qashanyń nemese ózge de qoımanyń aýlasyna kirip) jasaǵandar múlki tárkilenip, bes jyldan on jylǵa deıingi merzimge bas bos­tan­dyǵynan aıyrýǵa jazalanady. Bul bap urylardyń jábirlenýshilermen tatýlasý arqyly jaýapkershilikten jaltarýyna jol bermeýge jáne ur­lyqtyń aldyn alýdy kúsheıtýge múm­kindik beredi.

Ishki ister mınıstri Marat Ahmet­janovtyń óńir turǵyndarymen kezde­sýinde mal urlyǵy boıynsha máse­leler jıi kóterilip júr.

– «Jer maldy toıdyrady, mal ıe­sin toıdyrady» demekshi, bul másele óte ózekti. Ejelden qazaq halqynyń eń basty tabys kózi – mal. Mal – aýyl ómiriniń tiregi. Tipti qazaq bir-birine «mal-jan aman ba?» dep amandasqan. Halqymyzdyń 40 paıyzdan astamy aýylda turady. Al mal urlyǵy olarǵa eleýli shyǵyn keltiredi. Osyǵan baılanysty, biz múddeli organdarmen birge mal urlyǵyna qarsy kúrestiń tıimdi­ligin arttyrý úshin biraz jumysty qolǵa aldyq. Ol – zańnamalyq, uıym­dastyrýshylyq jáne basqa da aldyn alý sharalary, – dedi mınıstr.

Jalpy, elimizde osy jyly mal urly­ǵynyń sany 21 paıyzǵa azaıǵan (954-ten 752-ge deıin). Bul rette urlan­ǵan maldyń jartysynan kóbi (62,3%) ıe­le­­rine qaıtarylǵanyn aıta ketý kerek (3 782-diń 2 357-i). Bıyl mal ur­ly­ǵyn jasaǵany úshin barlyǵy 325 adam ustalyp, 50 qylmystyq top quryqtaldy, sonymen qatar uıymdasqan qylmystyq toptyń qylmystyq áreket­teri áshkerelendi.

– Maldyń basym bóligi (752-niń 532-i) jaıylymnan urlanǵanyn atap ótý qajet, ıaǵnı olar uzaq ýaqyt boıy qaraýsyz bolǵan. Kóbinese qaraýsyz júrgen maldar joǵalady. Sondyqtan qazir máslıhattar Mal jaıýdyń qaǵıdasyn ázirleýge quzy­retti (máslıhattardyń sheshimi bar­lyq óńirlerde bekitilgen). Al qaǵı­dany saqtamaǵandar ákimshilik jaýap­tylyqqa tartylady (ÁQBtK 408-baby), – deıdi M.Ahmetjanov.

Sońǵy jańalyqtar

Dollar 460 teńgeden tómen tústi

Qarjy • Búgin, 17:08

Erteń elordada Úkimet otyrysy ótedi

Úkimet • Búgin, 14:21

Qazaqstanda aýasy eń las qala ataldy

Ekologııa • Búgin, 12:59

Uqsas jańalyqtar