Ekonomıka • 07 Jeltoqsan, 2022

Jekeshelendirý jalǵasady, talap kúsheıedi

50 ret kórsetildi

Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylovtyń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda Jekeshelendirýdiń 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan keshendi josparyn oryndaý barysy qaraldy. Atalǵan taqyryp boıynsha Premer-Mınıstrdiń orynbasary – Qarjy mınıstri Erulan Jamaýbaev, Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrov, sondaı-aq «Samuryq-Qazyna» UÁQ» AQ basqarma tóraǵasy Almasadam Sátqalıev baıandama jasady.

Infografıkany jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Memlekettiń ekonomıkaǵa qatysý úlesi

E.Jamaýbaevtyń aıtýynsha, Jeke­she­len­dirýdiń 2021-2025 jyldarǵa ar­nal­ǵan keshendi jospary memlekettik men­shiktegi jáne kvazımemlekettik sek­tor­daǵy 675 nysandy qamtıdy. Onyń ishinde respýblıkalyq menshiktiń 7, kom­mýnaldyq menshiktiń 250, ulttyq hol­dıngter men kompanııalardyń 262, áleý­mettik-kásipkerlik korpora­sııa­lar­dyń 156 nysany bar.

Búginde joǵaryda aıtylǵan 675 nysannan somasy 141,7 mlrd teńge bo­latyn 253 nysan básekeles ortaǵa be­rildi; 60-y qaıta uıymdastyrýǵa jáne tara­týǵa jiberildi; 146-sy saýda-sattyq­ta bolsa; 216 nysan satý aldyndaǵy daıyndyqta tur. «Keshendi jospardaǵy satý, qaıta uıymdastyrý jáne taratý boıynsha úderisterdiń oryndalýy 46%-dy quraıdy. Al Keshendi jospar nysandaryn saýda-sattyqqa shyǵarý kór­setkishi 68%-dy qurap otyr», dedi mınıstr.

Onyń aıtýynsha, Keshendi jospardy ýaqtyly jáne tıisinshe oryndaý maqsatynda memlekettik múlik tiziliminiń veb-portalynda árbir nysandy satýǵa shyǵarý boıynsha is-sharalardy ótkizý merzimderi kórsetilgen jol kartalary or­na­lastyryldy. Jol kartalary ashyq jáne tanysýǵa qoljetimdi. Jyl sońyna deıin Keshendi jospar nysandarynyń 80%-na deıin saýda-sattyqqa shyǵarylýǵa tıis. Osyǵan oraı Qarjy mı­nıstrligi satý jol kartalary boıyn­sha is-sharalardyń oryndalýyna turaqty mo­nıtorıng júrgizýde.

«Bıylǵy qyrkúıekte jáne qarashada bul másele boıynsha arnaıy jınalys ótkizip, qajetti is-sharalardy jedeldetý boıynsha tıisti tapsyrmalar bergen bolatynmyn. Sonyń nátıjesinde mem­lekettik múlik tiziliminiń veb-porta­lyna jańadan engizilgen 13 nysan bo­­ıynsha jol kartalary engizildi, son­daı-aq kommýnaldyq menshiktegi jáne áleýmettik-kásipkerlik korpora­sııa­lardyń 24 nysany boıynsha jol kar­ta­lary ózektendirildi. Buǵan deıin bul nysandardy satýǵa shyǵarý merzimi aı­qyn­dalmaǵan», dedi E.Jamaýbaev.

Budan basqa, jaqynda Qazaqstan qor bırjasynda jáne Astana halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń bırjasynda IPO arqyly «QazMunaıGaz» ulttyq kom­pa­nııasynyń aksııalaryn ornalastyrý prosesi bastaldy.

Negizinen óńirler men áleýmettik-kásipkerlik korporasııalarynyń kóbisi Keshendi jospar nysandarynyń 80%-yn
satýǵa shyǵarǵanyn atap ótken jón. Sonyń ishinde jekelegen óńirler men ÁKK-ler nysandardy satýdy 90-100% qam­tamasyz etti. Bul – Qaraǵandy, Abaı jáne Ulytaý oblystary, sondaı-aq «Kokshe», «Tobyl», «Baıqońyr» ÁKK-leri. Degenmen 7 óńir men ÁKK kózdel­gen kórsetkishke sáıkes der ne­gizin­de nysan­dardy satýǵa shyǵaryp úl­ger­megen. Sonyń ishinde eń tómengi kórsetkishter Mańǵystaý, Aqtóbe oblystaryna, «Saryarqa» ÁKK-ge tıesili.

«Baıandalǵandy eskere otyryp, ob­lys­tardyń, Astana, Almaty jáne Shym­­kent qalalarynyń ákimderi, ulttyq hol­dıng­ter men kompanııalardyń, ÁKK basshylary Keshendi jospar boıynsha is-sharalardy erekshe baqylaýǵa alyp, onyń tolyq oryndalýyn qamtamasyz etýleri qajet. Tıisti tapsyrma berýińizdi suraımyn», dedi E.Jamaýbaev.

Ulttyq ekonomıka mınıstri Á.Qýan­ty­rov óz baıandamasynda Mem­leket basshysynyń tapsyrmalaryn oryndaý maqsatynda vedomstvo jekeshelendirý bo­ıynsha Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigimen birlesip aıtar­lyq­taı jumys atqarǵanyn aıtty. Má­se­len, bıylǵy aqpan aıynda jekeshe­len­dirý tizbesin odan ári keńeıtý úshin aktıvterdi irikteý ólshemderi beki­tildi. Onyń ishinde aksııalardyń baqy­lan­baıtyn paketin ıelený jáne qyz­met­­tiń negizgi kórsetkishterine qol jetkizbeý, son­daı-aq monopolııaǵa qarsy or­gan­nyń básekelestik ortaǵa berý jó­nin­degi usynysynyń bolýy jáne taýar na­ry­ǵyn­da qatysýdyń usynylǵan merzi­mi­niń bas­­­talýy sekildi ólshemder bar. Osy negizde Keshendi josparǵa 170-ten astam nysan qosylyp, ózektendirildi. Sonymen qatar jekeshelendirý kezinde memleket múddesi eskerilip, strate­gııa­lyq uıymdardaǵy memlekettiń baqy­laý úlesterin saqtap qalý sharalary qaras­ty­rylǵan.

Sondaı-aq Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttiginiń mandatyn keńeıtý aıasynda Jekeshelendirýdiń jańa eki ólshemi engizildi, ol monopolııaǵa qarsy organ­nyń básekelestik ortaǵa berý jó­nin­­degi usynysynyń bolýy jáne mo­nopolııaǵa qarsy organ usynǵan taýar na­ryǵynda bolý merziminiń ótýi. Kásip­ker­lerdiń jekeshelendirý nysanyn tań­daý quqyǵy bekitildi. Nysan jeke bas­­tama bolǵan jaǵdaıda satylýy múm­kin.

Jekeshelendirýdiń jáne memlekettik komıs­sııa qyzmetiniń ashyqtyǵy qam­ta­masyz etildi. Memlekettik komıs­sııa­­nyń usynymdyq sheshimderin jarııa­laý; jekeshelendirý úderisiniń ár ke­ze­ńi boıynsha aktıvter bólinisinde tolyq aqparatty jarııalaý; áleýmettik nysan­­dardy jáne strategııalyq mańy­zy bar nysandardy satýdan buryn, ony jurtshylyqpen, onyń ishinde BAQ ókilderiniń qatysýmen aldyn ala talqy­laý mindeti belgilendi. «So­ny­men qatar Ulttyq kásipkerler pala­tasy­nyń saıty Memlekettik múlik tizi­li­mi­men ıntegrasııalanǵan, onda jeke­she­­lendirýdiń ár nysany men úderisi týra­ly tolyq aqparat beriledi», dedi Ulttyq ekonomıka mınıstri.

Úshinshiden, memlekettik monopo­lıs­ter­diń ornyna jeke monopolıs­terdiń paıda bolýyna jol bermeý maqsatynda kom­mýnaldyq sharýashylyqtardy jeke­shelendirý tásili qaıta qaraldy. Osy­ǵan oraı jekeshelendirý nysandar tiziminen jergilikti tabıǵı monopolııa­lar nysany jáne halyqtyń tirshiligin qamtamasyz etý úshin mańyzdy 200-den astam áleýmettik mańyzy bar nysandar alynyp tastaldy. Bul nysandar memleket menshiginde qalady. Alda mundaı nysandardy jekeshelendirý týra­ly másele tek ınvestorlar tarapynan memleket múddelerin eskeretin sharttarmen kelisken jaǵdaıda ǵana qaralýy múmkin.

Jekeshelendirýdiń 2021-2025 jyl­dar­ǵa arnalǵan keshendi josparyn oryn­­daý barysy týraly baıandaǵan «Sa­muryq-Qazyna» UÁQ» AQ basqarma tóra­ǵasy Almasadam Sátqalıevtiń aıtýyn­sha, búginde qor toby 119 aktıv boıynsha jumysty aıaqtady, onyń ishinde «QazMunaıGaz» UK IPO-ǵa shy­ǵaryldy, 17 aktıv satyldy. Onyń ishinde «Samuryq-Qazyna Invest» kompanııasynyń quramyna kirgen «Lızıng grýpp» AQ, «Tin one Mining» AQ, «Elektrod SK» JShS, «KAZ Fer­rıt» JShS jáne «Qazatomónerkásip» qu­ra­­myndaǵy «Kazakhstan Solar Silison» JShS, «Astana Solar» JShS, «Kaz­Silicon» MK bar. 3 aktıv jabyldy, 2 aktıv qaıta quryldy.

Taıaýda ǵana qordyń dırektorlar ke­ńe­si men Úkimet «QazMunaıGaz» kom­­pa­nııa­synyń aksııalaryn ıelikten shy­ǵarý týraly sońǵy sheshimder qa­byl­dady. О́tinishter 9 qarasha men 2 jel­­toqsan aralyǵynda qabyldandy. Qazaq­stan azamattary ótinishterin qana­­ǵa­ttandyrýǵa basymdyq berildi. Aza­mat­tardan túsken ótinishterdiń jalpy sany – 128,7 myń. Jalpy somasy 74,6 mlrd teńgeni qurady. Endi Qor kelesi portfeldik kompanııalardy IPO/SPO-ǵa shyǵarýdy josparlap otyr. Iаǵnı 2023-2024 jyldary – «Air Astana», «KEGOC» jáne «Samuryq-Energo» jasyl aktıvteriniń portfeli, 2024-2025 jyldary – «QazaqGaz» ulttyq kompanııasy, 2025 jyly – «Qazaqstan temir joly» ulttyq kompanııasy.

Máseleni qorytyndylaǵan Premer-Mınıstr jekeshelendirý máseleleri mem­lekettik organdardyń birinshi bas­shy­larynyń erekshe baqylaýynda bolý­ǵa tıis ekenin atap ótti. «Keshendi jos­pardy iske asyrý 2025 jylǵa qaraı memlekettiń ekonomıkadaǵy úlesin 14%-ǵa deıin qysqartýǵa múmkindik beredi. Satýǵa qoıylǵan ár nysan bo­ıyn­sha Jol kartasy ázirlendi. Olar memlekettik múlik tiziliminiń veb-por­ta­lynda ornalastyrylǵan. Aktıvterdi báse­keles naryqqa josparly túrde shyǵa­rýdy qamtamasyz etý qajet», dedi Á.Smaıylov.

Úkimet basshynyń aıtýynsha, nysan­dar­dyń satý aldyndaǵy daıyndyq sapasyna da kóbirek kóńil bólý kerek. Keshendi jospardy tolyq iske asyrý úshin jekeshelendirý úderisiniń ashyqtyǵyn arttyrý qajet. «Memlekettik organdar, óńir ákimdikteri, kvazımemlekettik sektor uıymdary jospardy naqty oryndaýy qajet. Jyl qorytyndysy boıynsha jumystaryńyzǵa tıisti baǵa beriletin bolady», dedi ol.

Premer-Mınıstr «Samuryq-Qa­zy­na» qoryna «QazMunaıGaz» ult­tyq kom­panııasynyń IPO-syn sapaly ótkizý isin qamtamasyz etýdi, al Qar­jy mınıstrligine Keshendi jospar nysandarynyń satylýyna baqylaýdy kúsheı­tý­di tapsyrdy.

 

Balyq ósirý jáne eksport kólemin arttyrý

Úkimet otyrysynda balyq salasyn da­mytý máselesi qaraldy. Ekologııa, geolo­gııa jáne tabıǵı resýrstar mı­nıstri Serikqalı Brekeshevtiń habarlaýynsha, 2022 jyldyń 10 aıynyń qory­tyndysy boıynsha respýblıkanyń balyq ónimderi naryǵynyń qurylymy kelesideı: aýlanǵany – 42,6 myń tonna, ósirilgeni – 14,1 myń tonna, eksport – 16 myń tonna, ımport – 32 myń tonna.

Sonymen qatar 2021 jylǵy sáýirde qabyldanǵan Balyq salasyn damytý baǵdarlamasyn iske asyrý nátıjesinde 2030 jylǵa qaraı 270 myń tonnaǵa deıin balyq ósirý, balyq ónimderin ishki tutynýdy jylyna 134 myń tonnaǵa deıin ulǵaıtý jáne ımport kólemin 45 myń tonnadan 25 myń tonnaǵa deıin azaıtý josparlanyp otyr. Kórsetilgen ındıkatorlarǵa qol jetkizýde qazir bıznes úshin óndiristik jáne ınvestısııalyq shyǵyndardy sýbsıdııalaý, ákimshilik rásimderdi ońaılatý jáne t.b. qolaıly jaǵ­daılar jasalyp jatyr. Jalpy, myń­nan astam jańa sharýashylyq qurý jos­parlanyp otyr. Onyń 47-si iri bız­nes túri, al ınvestısııanyń jalpy kólemi 150 mlrd teńgeni qurady.

Búginde elimizde 72 kásiporyn ba­lyq óńdeýmen aınalysady. Onyń 17-si joǵary talaptarǵa saı keledi jáne Eýropalyq odaq elderine balyq ónim­derin eksporttaý quqyǵyn aldy, qal­ǵan­dary ishki naryq pen taıaý jáne qıyr shetelderge baǵdarlanǵan. Osy baǵytty qoldaý maqsatynda tereń óńdelgen ba­lyq ónimderin sýbsıdııalaý jáne QQS bó­liginde salyqtyq jeńildikterdi engizý jos­parlanýda.

О́ńirlerde salanyń damý qarqyny týraly Almaty oblysynyń ákimi Marat Sultanǵazıev, Atyraý oblysynyń ákimi Serik Shápkenov jáne Túrkistan obly­sy­nyń ákimi Darhan Satybaldy baıandama jasady.

Baıandamashylardy tyńdaǵan Pre­­­­m­er­-Mınıstr sońǵy 3 jylda ba­lyq­ty qoldan ósirý kólemi 2 ese kóbeı­ge­nin atap ótti. Buǵan ótken jyly qabyl­dan­ǵan Balyq sharýashylyǵyn damytý baǵdarlamasy aıtarlyqtaı serpin berdi. Salany memlekettik qoldaý sha­ra­lary kúsheıtilip, balyq ósirýge arnalǵan toǵandardy jobalaý rásimderi je­ńil­de­tildi. Salyq kodeksi aıasynda balyq kásipshiligine qosylǵan qun salyǵyn 70%-ǵa tómendetý kózdeldi.

«Qabyldanǵan sharalar nátıjesinde sońǵy 2 jylda balyq ósiretin sharýa­shy­lyq­tar sany 2 ese ósti. Balyq eksporty 13%-ǵa ulǵaıdy, onyń ishinde Eýropa elderi de bar. Jalpy, qoldan ósirilgen jáne aýlanǵan balyq óndirisi bıyl 10 aıda shamamen 57 myń tonna boldy, bul ótken jylǵy kórsetkishten 12%-ǵa joǵary», dedi Á.Smaıylov.

Onyń aıtýynsha, Qaraǵandy, Almaty jáne Pavlodar oblystarynda da balyq óndirisi tómen. «Atalǵan óńir ákimdikteri jos­parlanǵan kórsetkishterge qol jet­kizý boıynsha jumysty kúsheıtip, bız­nestiń bastamalaryna qoldaý kór­setýi qajet. Sondaı-aq kásipkerlerdi balyq ónimderin tereń óńdeýge yntalandyryp, tabıǵı sý qoımalaryndaǵy balyq qorynyń kóbeıýine de nazar aýdarý qajet», dedi Úkimet basshysy.

Premer-Mınıstr balyq sharýashy­ly­ǵy salasyna ınvestısııalar tartý jumysyn kúsheıtý qajet ekenin atap ótti. Onyń ishinde, balyq ósiretin sharýashylyqtardy uıymdastyrý úshin ýchaskelerdi berý rásimin jeńildetý, otandyq balyq ónimderin satatyn arnaýly obektiler qurý jáne Atyraý obly­syndaǵy bekire zaýyttaryn rekon­s­trýk­sııalaýdy bıýdjettik ınves­tısııa­lyq jobalar tizbesine engizý máselesin pysyqtaý qajet.

Sońǵy jańalyqtar

Prezıdent qolónershiler kórmesin aralady

Prezıdent • Búgin, 21:01

Uqsas jańalyqtar