Bilim • 08 Jeltoqsan, 2022

Tarıhy tereń, bilimi beren

65 ret kórsetildi

Joǵary oqý orny, teatr, mýzeı, kitaphana – eldiń eldik mádenı órisiniń kórinisi. Ult maqtanyshy. «Otyrar kitaphanasy» desek, esimizge orta ǵasyrlar tarıhy oralady. Onyń Aleksandrııa kitaphanasynan keıingi orynda kúlli adamzattyq qundylyqqa aınalǵanyn birden paıymdaımyz. Ortaǵasyrlyq ǵylym, bilimniń kórigine aınalǵanyna jan tartyp qýanamyz.

Ońtústik Qazaqstan mem­le­kettik pedagogıkalyq ýnıver­sıtetin aýyzǵa alsaq, ońtústik óńirdiń arǵy-bergi kúlli tarıhy eske túsedi. Oqý orny ashyl­ǵanǵa deıingi ahýal, ashylǵan jyldar jaı-jaǵdaıy. О́ıtkeni oqý orny – Ońtústik óńirdegi aǵartý salasynyń qarashańyraǵy sanalatyn kádeli orda. Instıtýttyń aǵartý salasynyń altyn tuǵyryna aınalǵaly qan­shama ýaqyt?! Oqý ornynyń túlekteri túlep ushyp, san qıyr­dyń týyn kóterip, alaýyn jaǵyp kele jatqaly seksen bes jyl. Bul oqý ornynyń túlek­terin Qazaqstannyń ishi túgili, tysynan da erkin tabýǵa, moly­nan kezdestirýge bolady. Qasymyzdaǵy tamyry bir О́zbek­stan, alys týys Altaı óńirinen de, Reseıdiń túkpir-túkpirinen de tabýǵa bolady bizdiń túlekterdi.

yvyvyv

Belgili bir óńirde joǵary oqý ornyn ashý bir kún, bir aı, bir jyldyń sharýasy emes. Oǵan qoǵam ómiriniń ósý, alǵa jyljýy, demografııalyq, áleýmettik faktorlar áser etedi. 1920 jyldan Orynbor –Qazaq sovettik avtonomııasynyń, Tashkent – Túrkistan sovettik respýblıkasynyń astanasy bolǵany kóziqaraqty jurtqa málim. Astanada qazaq mektepteri, orta jáne joǵary oqý oryndary birtindep ashylyp, qatarǵa turary taǵy da túsi­nikti. Aǵartý salasynyń ońtústiktegi qara­shańyraǵy osyndaı astanalarda ashylyp, qyzmetin HH ǵasyrdyń jıyrmasynshy jyldary bastaǵan ilki tájirıbelermen rýhanı sabaqtasady. Tashkentte jıyr­masynshy jyldary «Qyrǵyz-qazaq aǵartý ınstıtýty» qyzmetin bastaıdy. Qyzmetkerleriniń keıbiri keıin bizdiń oqý ornynda eńbek etkenin eskersek, pikirimiz dáıektele túsedi. Buǵan 1937 jyly muǵalimder ınstıtýty bolyp ashylǵan oqý ornymyzdyń tuńǵysh basshysy Semen Germanovıch Sheınessonnyń 1920 jyldary Orynborda «sovpart mektebin», «Jumysshy fakýltetin» (rabfak) uıymdastyrǵan emıgrant bolǵanyn, atalǵan oqý oryndaryn birinshi basshy bolyp basqarǵanyn qosyńyz. Ol jóninde Sábıt Muqanov óziniń «О́mir mektebi» memýarynda birsypyra áńgimeleıdi. Qazaq mýzeıi, kitaphana isiniń tarıhı bastaýynda orynborlyq jazýshy, etnograf V.Daldiń turatyny sekildi, bizdiń oqý ornymyzdyń alǵashqy basshysy Semen Germanovıch Sheınesson ınstıtýttyń ǵana emes, jalpy qazaq aǵartýy salasynyń basynda turǵan belgili tulǵa. Tashkenttegi qyrǵyz-qazaq ınstıtýtynda ara-tura sabaq beretin, jampoz jazýshy Júsipbek Aımaýytov birsypyra jyl Shymkentte turyp, pedagogıkalyq tehnıkýmdy uıymdastyryp, basqarǵany tarıhtan belgili. Túrkistan respýblıkasynyń úni – «Aq jol» gazetimen shyǵarmashylyq tyǵyz baılanysta eńbek etken jazýshynyń «Aqbilek» romanynan tartyp, tatymdy týyndylary Shymkent shaharynda, Pýshkın kóshesi 9-úıde, atalǵan tehnıkýmnyń qabyrǵasynda týǵany da bizge týystyq sezim týǵyzyp, birtúrli ystyq tarta beredi. Aıtpaǵymyz, shańyraǵyn kóter­genine 85 jyl tolyp otyrǵan Oń­tústik Qazaqstan pedagogıkalyq ýnı­ver­sıtetiniń tý bastaýynda osyndaı úlkendi-kishili oqý oryndarynyń oń yqpaly jatqany. Tarıhyna ti­keleı kirigip ketpegenimen olar­dyń oń yqpalyn este ustaǵan jón bolar-aý, shamasy. Áıtpese, «ózi bolǵan qyz tórkinin tanymas» bolyp shyqpas pa?!

Bizdiń oqý ornymyzdyń tarıhy tereń deıtin sebebimiz de mine, osy aǵartý sa­lasynyń qaınar bulaǵynan nár alýyna baılanysty. Jıyrmasynshy jyldary (HH ǵ.) ult respýblıkalarynan jastar iriktelip alynyp, Máskeýge jiberip tárbıelener edi. Ol ult respýblıkalarynan jańa qoǵamnyń jańa elıtasyn tárbıeleý amaly. Eskini kúırete soǵyp, tipti júıeni tas-talqan etken bolshevıktik bılik endi jańa elıta tárbıeleý úshin túrli oqý oryndaryn Máskeýde ashty. Bir ǵana I.V.Stalın atyndaǵy Kúnshyǵys eńbekshileri kom­mýnıstik ýnıversıteti kúlli túrik dúnıesinen ozyq oıly jas azamattardy qysqa merzimde oqytyp, bilim berip ult respýb­lıkalarynyń oqý oryndaryna, baspasóz basshylyǵyna qyzmetke jiberdi. Bir ǵana atalǵan ýnıversıtet (KÝTV) túlekterinen T.Aıtmatov Qyrǵyzstan Orta­lyq komıtetiniń hatshy­lyǵyna, О́.Turmanjanov SAGÝ profes­sorlyǵyna, J.Arystanov Tash­kentte ja­bylyp, Shymkentke qonys aýdarǵan «Aq jol» gýber­nııalyq gazetine bas re­dak­­tor­lyq­qa, B.Kenjebaev «Lenın­shil jas» jastar gazetine bas­shy­­lyq ja­saýǵa jiberilgen. Taǵy bir azamat Qara­qal­paq Aǵar­tý mınıstri, bir azamatsha Tatar­stan obkomynyń hatshysyna az ýaqytta ósip jetkenin eske alsaq, rasynda da ke­ńes ókime­tiniń az ýaqytta, azdaǵan on jyl­dyq­ta bar ult respýblıka­lary elıtalyq kadryn qalyp­tastyrýǵa qol jetkizgenin kóremiz.

Belgili bir óńirde oqý orny­nyń shańyraq kóterýi sol óńir­degi úlkendi-kishili aǵartý oshaq­taryna tikeleı baılanysty týyndary haq. Orta mektebi joq, bolsa da sanaýly óńirde joǵary mektep ashýdyń qajettiligi qansha?! Atalǵan oqý orny shańyraq kótergen 1937 jyly Syrdarııa gýbernııasynda 279 mektep bar edi. Onda 1937 jyldyń basynda 165 225 bala oqıtyn. Deni bas­taýysh mektep. Al bastaýysh­qa bastaýyshtyq qana bilimi bar «qyzyl» muǵalimder sabaq beredi. Alǵysharttyń biri – osy mektepte oqyp, bilim alyp jat­qan balalar. Olarǵa eń bolma­ǵanda arnaıy oqý oryndarynan bilim alǵan muǵalimder kerek edi. Oqý orny 1937 jyly, aldy­men ekijyldyq muǵalimder ınstıtýty bolyp ashylyp, keıin ınstıtýtqa aınalǵan sebebi mine, osy olqylyqtyń ornyn toltyrý amaly!

Otyzynshy jyldar! Otyzyn­shy jyl­dar qazaq halqy úshin oırandy jyldar. 1932-1933 jyl­ǵy ashtyq «Álham­­dýl­la, alty mıllıon qazaqtyń» (A.Baı­tursyn­uly) jarymyna jýyǵyn qol­dan uıym­dastyrylǵan ashar­shylyqpen jer jastandyrdy. 1937 jyl – ult zııalylarynyń áldeneshe býynyn jer aýdartyp, túrmege tyqty, atty, qurtty. Mine, osyndaı qıyn­dyqtan áýpirim-táńirmen ótken halyq úshin endi kelip, keńes ókimeti 1937 jyly muǵalimder ınstıtýtyn ashyp otyr. Keńes ókimeti deýimizde mán bar. Ol kezde úlken­di-kishili oqý oryndarynyń qandaıy da KSRO ókimetiniń maquldaýymen, tikeleı qoldaýy­men ǵana ashylady. KSRO ókime­tiniń qoldaýyna qol jetkizý – res­pýb­lıka basshylyǵynyń ilkimdiligine, tabandylyǵyna ámse baılanysty. Osy jyldary Respýblıka Úkimetiniń basyna órimdeı jas, Tashkenttegi Orman sharýashylyǵy tehnıkýmyn bitirgen Nurtas Ońdasynov kelgeni málim. Dál osy otyzynshy jyldary Shymkentte ǵana emes, Qazaqstanda birsypyra oqý orny ashylady. Sonyń biri bolyp 1937 jyly 19 naýryzda Halyq komıssarlary keńesiniń qaýlysymen eki jyldyq Shymkent muǵalimder ınstıtýty quryldy. Búgingi memlekettik pedagogıkalyq ýnı­ver­sıtettiń alǵysharty, qaınar bastaýy. Onyń alǵashqy dırektory bolyp (Aqtóbe muǵalimder ınstıtýtynyń dırektory) Semen Germanovıch Sheınesson bekitilipti. Ol 1888 jyly Rıga qalasynda týyp, 1908 jyldan Reseı sosıal-demokratııalyq jumysshy partııasyna múshe bolyp saıa­sı ómirge aralasqan, 1914 jyly Bern ýnıversıtetiniń fılosofııa fakýltetin támamdaǵan, 1917 jyldyń aqpan tóńkerisinen soń Reseıge oralyp, 1918 jyldan bolshevıkter partııasyna kirgen bilimdar azamat. Orynbor rabfagynda jumysshy fakýltetin uıymdastyryp basqarǵan ol Shymkent qalasyna kelgen soń qaladaǵy orta mekteptiń biri­nen eki bólme bosatyp alady. Ol kezde Shymkentte úsh qana mektep bolsa kerek. Ahmet Baıtur­synuly, Ǵanı Muratbaev jáne resmı at berilmegen mektep. Sonyń biriniń eki bólmesin bosatyp alǵan Sheınesson tarıh, til jáne ádebıet, fızıka-matematıka, pedagogıka jáne psıhologııa «kabınetterin» jabdyqtaıdy. Stýdentterge sabaq beretin mamandar bolmaýy sebepti Sheınesson RSFSR, Belorýssııa, Ýkraınadan muǵalimder shaqyr­tady. Sankt-Peterbýrg, Máskeý­den kelgen mamandar ınstıtýt abyroıyn joǵary kóterip ala jónelgeni baıqalady. A.N.Tkachev, A.B.Borısov, A.B.Zı­ber (professor), I.M.Týma­nov, Fınkel sekildi Sankt-Peterbýrg, Máskeý, Kıev ýnıver­sıtetterinde bilim alǵan, ǵylymı dárejeleri bar bilikti mamandar edi. 1937-1938 alǵashqy oqý jylynda tarıh fakýltetiniń orys bólimine – 30, qazaq bóli­mine – 10, til jáne ádebıet fakýltetiniń orys bólimine – 27, qazaq bólimine 27 stýdent qabyldanady. Bylaı qaraǵanda qazaqy óńirde ınstıtýtqa orys balalary kóbirek qamtylypty. Munyń sebebi nede? Bul kezde Shymkentte qorǵasyn zaýyty uıymdastyrylyp, iske qosylǵan bolatyn. Ol bir jaǵy ońtústikti ındýstrııalandyrý atymen orystandyryla bastaǵanyn baıqatady. О́ńirde qazaq jumysshy tabynyń qalyptaspaǵan sebebiniń belgisi.

Oqý ornynyń alǵashqy adym-alymyna keńirek toqtalyp otyrmyz. Kim-kimge de oqý orny­nyń alǵashqy aıaq alysyn bilý qyzyqty bolary túsinikti ǵoı. S.G.Sheınessonnan keıin oqý ornyn Myrzash Sábdenov, Innokentıı Matveevıch Týmanov, birsypyra jyldan keıin Ádil Ermekov, Baızaq Ermekbaev, Myrzahan Sársembaev sekildi aǵa býyn ókilderi basqardy. I.Týmanov sırek maman, Á.Erme­kov «Abaı joly» epopeıasyn saǵattap jatqa aıtýymen, B.Ermekbaev keń de kemel basshy minezimen, M.Sársembaev aǵartýshylyq adal da qatal talap qoıýymen keıingi urpaq esinde máńgi saqtalyp qaldy. Keıingi urpaq esinde áziz ustazdar esimin máńgi qaldyrý úshin sońǵy kezderi túrli kabınetter jasaqtap, qatarǵa qostyq.

1937 jyldan jemisti eńbek jolyn bastaǵan oqý orny 1993-2011 jyldar aralyǵynda Túrkistan qalasyndaǵy Q.A.Iаsaýı atyndaǵy halyq­ara­lyq qazaq-túrik ýnıversıteti qura­mynda jumys istegeni belgili. Bul jyldary atalǵan oqý ornyn K.Syzdyqov, Á.Áshirov, L.Táshimov, J.Ońalbek basqar­dy. 2011 jyldan oblystyq pedagogıkalyq ınstıtýttar oqý-aǵartý dástúrinde jumysyn derbes bastaǵan (ol kezdegi rektor O.Aıashev) oqý orny oń­tús­tik óńir ǵana emes, jalpy qazaq aǵartý salasynyń qarashańyraǵynyń biri derlik. 85 jyl­dyń ishinde alǵashqy qada­myn sátti bastaǵan oqý ornynda nebir ustazdar dáris berdi stýdentterge. О́ńirlerde professor maman emge tabylmaıtyn kezderi Qyzylordada Áýelbek Qońyratbaev, Semeıde Qaıym Muhamethanovtyń eńbek etkeni sııaqty bizdiń pedagogıkalyq ınstıtýtta professor Ábish Baıtanaevtyń dańqy dúbirlep turdy. Ortalyqtan jyraq júrse de respýblıkaǵa aty keńinen tanylǵan ózge de professor-ǵalym ustazdardy kóptep ataýǵa bolady.

Ustaz eńbeginiń shynaıy jemisi – daryndy shákirt. Oń­tús­tik aǵartýynyń altyn tuǵyrynan túlep ushqan tas túlekterden Dúısenkúl Bopova, Klara Álipova, Raıa Ahmetova, Saılaýkúl Barahova syndy qaıratker qyzdardy, aty ańyzǵa aınalǵan aqyn, Eńbek Eri Muhtar Shahanov, ǵajaıyp lırık aqyn Israıl Saparbaev, názik naqyshty sýretker aqyn Narmahan Begalyulyn, qazaq arabıstıkasyn qalyptastyrǵan shyǵystanýshy ǵalym Ábsáttar Derbisáli, tarıhshy akademık Málik Asylbekov, pedagog-professor Máýlen Qudaıqulov, professor Keles Dúısembaev, senator Músiráli О́tebaev esimin maqtanyshpen aıtamyz. Alǵash ekijyldyq muǵalimder ınstıtýty bolyp qurylyp, 85 jyl boıy úzdiksiz aǵartý salasyna qyzmet etip, tas túlekterdi jylda júzdep, qanattandyryp ushyratyn Ońtústik Qazaqstan memlekettik pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń taǵdyr-tarıhy elimiz, jurtymyz azamattyq tarıhymen ózektes. Tamyryn tereńnen alatyn oqý ornynyń tarıhy da, bilim shapaǵaty da shejire bolyp shertiledi. Alǵaýsyz basshylar, ardaqty ustazdar legi, sanaly shákirtter sherýi lek-legimen shejireli tarıhqa aınalyp ketkeli qan­shama ýaqyt.

«О́sken órken» romanyn jazý mu­ratynda ótken ǵasyr­dyń alpysynshy jyldary oń­tús­tikke kelgen saparynda uly Muhtar Áýezovtiń úsh már­tesinde de ınstıtýtta bolyp, ustazdyq quram, stýdenttermen máre-sáre áńgimelesýi – jas-jasamys ujymnyń udaıy esinde turar juldyzdy tarıhı sáti. Professor Beısembaı Kenjebaevtyń ınstıtýtty «shepke» alǵandaı, jylma-jyl kelip shákirtterge dáris oqýy, Ábish Baıtanaev, Ámir Musaqulov, Músilim Qojyqov syndy muǵalimderdi ǵylymǵa baýlyp, doktorlyq, kandıdattyq dıssertasııa qorǵatýy – oqý ornynyń tarıhymen sabaqtas sátter. Akademık Ismet Keńesbaevtyń 85 jyldyq tarıhy bar oqý ornyna jasaǵan aǵalyq qamqorlyǵy da eshqashan esten shyqpaıdy.

Bilim salasyna qashanda talap kúshti. Túrli reformadan buralań-soqpaqpen ótip kele jatqan aǵartý salasy aldy­na búgin de ádiletti Qazaq­stan­men birge jańarý talaby aıryqsha tartylyp otyr. Jańa ýaqytqa oraı elimizdi jańar­tý jaýapkershiligi – bi­lim salasy mindetinde desek artyq emes. Joǵary bilim salasynyń kásibı mindetin moınyna alǵan Ońtús­tik Qazaqstan memlekettik pedagogıkalyq ýnıversıteti jańa talapqa saı eńbek etip kele jatqany onyń tereń tájirıbesinen dep bilemiz.

 

Gúljan SÚGIRBAEVA,

Ońtústik Qazaqstan memlekettik pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń rektory, professor

Sońǵy jańalyqtar

Almatyda eki avtobýs soqtyǵysty

Aımaqtar • Búgin, 11:33

KMG Kashagan B.V. bas dırektory taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 10:41

О́ndiris kólemi kemigen

Qazaqstan • Búgin, 08:58

Berekege bárimiz jaýaptymyz

Qoǵam • Búgin, 08:55

Uqsas jańalyqtar