Bıısk ýeziniń qazaqtary

Bul fotony túsirgen adam­nyń aty – Ivan Robertovıch Tomashkevıch. Mamandyǵy – fotograf. Ulty – polıak. О́z­derińiz kórip otyrǵandaı fotosýrettiń shekesinde «Vıdy Altaıa (Tomskaıa gýb., Biıkiı ýizd)» degen jazý tur jáne avtor bul sýretti 1900 jyly túsirgeni týraly­ baıandapty. Kelesi, nazar aýda­rar­lyq dúnıe – fotodaǵy «№78. grýppa kırgızov» degen jazý. Bul málimetti bylaı táp­sirleýge bolady: fotograf Sibir ól­kesin jaıaý-jalpy aralap myńdaǵan foto túsirgen. Olardy ártúrli taqyrypqa jiktep, nómirlegen. Myna foto «Vıdy Altaıa» atty top­tamanyń ishindegi 78-nó­mirli jádiger. Ekinshi fotoda kıizúıdiń aldynda áıel-erkegi aralas bir top adam otyr. Jádigerdiń shekesine «Grýppa kırgızov ı ıh ıýrta» degen jazý tańbalanypty.

I.R.Tomashkevıchtiń ómir-­ta­rıhyna qatysty derek sha­maly. Dese de, 1890 jyl­dary Tom qalasynda turaq­tap,  Altaı ólke­sin kók­teı ótip foto túsir­gen. Nátıjesinde, 1899 jyly Kra­snoıarsk qalasynda Sibir ólkesinde tuńǵysh saly­nyp jatqan Transsibir temirjoly jaıly fotoalbomyn shy­ǵarǵan.

Bizdiń qolymyz túsken taǵy bir derek, 2012 jyly ja­ryq kórgen «Polıakı v Tomske» atty monografııada: foto­graf Tomashkevıch Tom qalasyn­da Beregovaıa kóshesinde turǵa­ny jáne qalalyq áýesqoı fotosúıerler qoǵamyn bas­qar­ǵany aıtylypty jáne 1900 jyldan bastap Altaı ól­kesin aralap foto túsirgen. Nátıjesinde, «Altaı kelbeti» atty albom shyǵarǵan. Myna fotolardy osydan alyp jarııalap otyrmyz.

I.Tomashkevıch Altaı qa­zaq­tarynyń tek fotosyn tú­sirip qana qoıǵan joq, olar­dyń ómir salty, turmysy týraly estelik jazyp qaldyrǵan. Mysaly, óziniń «Sarızm. Vıdy Altaıa» atty jınaǵynyń «Kırgızkı» atty shaǵyn anyq­tamalyǵynda: «Mundaǵy qa­zaqtar ómiri bir qaraǵanda tym súreńsiz. Ústerinen mal sútiniń ısi shyǵyp tura­dy. Biraq bular eńbekqor halyq. Ásirese áıelderdiń sharýa­qorlyǵy tańǵalarlyq. Qol­daǵy mal-suldy baǵyp-bap­taý, as-sý daıyndaý sııaqty otbasylyq turmystyń bar­lyq aýyrtpalyǵyn osy áıel­der arqalaıdy. Sonymen qatar kıiz basyp, shı toqyp, úı-ishiniń barlyq qural-jab­dyǵyn daıyndaıdy. Qyr­ǵyz (qazaq) áıelderi uzyn etek kóılek, aıaqtaryna uzyn qonysh etik kıedi. Bas kıim­deri­ne qaýyrsyn – úki taǵyp, sándenedi», dep jazypty (sýrette).

* * *

Osy oraıda, qıyrdaǵy Altaı ólkesiniń shuraıly me­keni «Bıısk ýezine qazaq­tar qashan bardy?» degen su­raq týary anyq. Bul suraq­qa jaýap izdep kórdik. Bir qy­zyǵy, bul qazaqtar sol jerde áli turyp jatyr. Qa­zirgi ákimshilik ataýy – Re­seı Federasııasy, Altaı Res­pýb­lı­kasy, Ýst-Kan aýdany (Kan-Oozy) Chernyı Anýı selosy. Aýyldyq okrýgke (bó­limshelerin qosqanda) qarasty 8000-ǵa tarta turǵyn bolsa, osylardyń 30 paıyzy qazaq, 30 paıyzy orys, 30 paıyzy altaılyqtar kórinedi.

Al joǵarydaǵy «qaıdan keldi?» degen suraqqa keler bolsaq, Reseı Ǵylym aka­­demııasy Sibir bó­lim­shesiniń ǵylymı qyz­metkeri I.Oktıabrskaıanyń «Kre­shennye kazahı Altaıa. Konfessıonalnyı faktor v etnıcheskıı ıstorıı HIH-HH vekov» atty kitaby 2005 jyly No­vosibirde jaryq kórgen. Osy monografııada Anýı ózeniniń boıyna qazaqtar HVIII ǵasyrdyń ekinshi jartysynda, ıaǵnı 1760-1770 jyldary qonystanǵany jaıly aıtylypty. Al Qazaqstannyń jas ǵalymy Tımýr Kozerevtiń 1997 jyly «Shalqar» gazetinde jaryq kórgen «Turaty qa­zaqtary» atty zertteý eńbe­gin­de, bul óńirge qazaqtar 250 jyl buryn qonystanǵan delinipti.

Bul qujattar Anýı qazaq­tarynyń qonystaný tarıhy tym tereńde jatqa­nyn kór­setse, jergilikti qan­dastardyń aıtýy boıynsha, erte kezde bir jigit kóńili ja­rasqan qyz­dy aıttyryp qoıǵan jerinen alyp qashyp, osynda kelip panalaǵan-mys. Bulardyń sońy­nan ulyqtardan jábir kór­gen nemese barymta-sy­rym­­taǵa baılanysty elden qash­qan nemese patsha ókimine qarsy kelip jandaraldyń kári­ne ushyraǵan qazaqtar qosylyp, ýaqyt óte kele bir qaýym elge aınalǵan.

Tarıh úshin aıta ketken jón shyǵar: patshalyq Re­seı­ kezinde Bıısk ýezinde ómir súrip jatqan orys emes ha­lyqtardy shoqyndyrý isi qolǵa alynyp, «Altaı mıssııa­sy» quryldy. Onyń rýhanı-ákimshilik ortalyǵy retinde Bıısk qalasy tańdaldy. Sóıtip, 1870 jyldardan bas­tap mundaǵy qazaqtardy sho­qyndyrý isi qarqyndy júr­gizildi.

HH ǵasyr basynda halyq­tyń kóz-qulaǵy sanalǵan «Qa­zaq» gazetiniń 1917 jylǵy №235 sanynda Tom gýbernııa­sy, Bıısk ýezinde turatyn Ivan Semenovıch Kýskov degen qazaqtyń (qazaqsha aty-jóni – Saǵyndyq Tuıaquly) ma­qalasy jarııalanǵan. Onda: «Biz 100 úıden astam qazaq barmyz. Ata-babamyz orysqa kiriptar bolyp shoqynyp jatyr» dep muńyn shaǵyp, barsha qazaqqa hat joldapty (Qoıgeldıev M. Alash qozǵalysy. Almaty: Sanat, 1995. – 76-b.).

Bıısk qazaqtarynyń dinı ahýalyn uzaq jyl zerttegen I.V.Oktıabrskaıa hanym mynadaı bir qyzyq derek keltiredi. Onyń aıtýynsha, mundaǵy qazaqtar hrıstıan dininiń ıkondaryna bir syıynyp alyp, artynan qolyn jaıyp ózderi biletin aıat-duǵalardy oqyp, táńirden qazaqsha medet tileıtin bolǵan. Osyǵan qaraǵanda qos dindi qoıyrtpaq qulshylyqta bolǵan tárizdi.

* * *

Tarıhtan bilemiz, 1917 jyly 5-13 jeltoqsan araly­ǵyn­da Orynborda jalpy qazaq sezi ótti. Jıynǵa Samarqan oblysy men Altaı gýbernııasy (bul gýbernııa 1917 jyly Tom­ gýb. bólinip, jańadan quryl­ǵan)­ atynan – 58 ókil, ártúrli qazaq uıymdarynan – 8 ókil, arnaıy shaqyrýmen – 15 adam, barlyǵy – 81 adam qa­tysqany týraly derek bar. Osy mártebeli jıynda al­taılyq qazaqtar atynan ba­ryp sóz alǵan Saǵadat Sha­ǵı­mardanov degen azamat Altaı gýbernııasy Bıısk ýezine qarasty qazaqtardy Qazaq avtonomııasynyń qu­ramy­na alý týraly usynys aıtyp, onysy biraýyzdan maquldanǵan kórinedi.

Bul derekten biz bııski­lik aǵaıyndardyń ult máse­le­sinde qyraǵylyq tanytyp, sonaý ıtarqasy qııandaǵy Altaıdan Orynborǵa kelip, jıynǵa qatysyp, ózderin bútin qazaqtyń quramynan oryn alýǵa degen talpynysyn ańǵarýǵa bolady. Biraq keńes ókimeti ornaýyna baılanysty Qazaq avtonomııasy jumysyn toqtatyp, bul úmit aqtalmady.

Osy jyldary Altaı gýbernııasy «Oırat avtonomııasy» bolyp qurylyp, qazaqtar qazaqsha mektep ashyp bala oqytýdyń qamyn jasady. Bularǵa kómektesý úshin Alash arystarynyń biri, semeılik Mánnen Turǵanbaev 1932-1936 jyldary Anýıdaǵy jetijyldyq mektepte oqytý­shy bolyp jumys istedi.

Al bul qandastardyń qazirgi ahýalyna toqtalar bolsaq, Chernyı Anýı aýyldyq okrýgine qarasty Turaty jáne Qaraqol bólimsheleri bar. Turaty aýylynda túgeldeı derlik qazaqtar turady. Olar jylqy kóp ustaıdy. О́lkeniń shóbi shúıgin, topyraǵy qunar­ly. Biraq munymen másele sheshilmeıdi. Endigi kúrdeli dúnıe – til jáne oqý máse­lesi.

Bul aǵaıyndardyń rýhanı bolmysyna nazar aýdaryp, ásirese musylmanshylyq áleýetin kóterýmen aınaly­syp júrgen Taýly Altaı qala­synyń turǵyny Amankel­di Qobdabaev degen azamat bar. Jýyqta bul kisimen ha­barlasqanymyzda bylaı dep amanat aıtty: «Bul qandastar baıaǵydan beri óz betimen ómir súrip úırengen jandar. Syrttan kómek-qoldaý kútip, qol jaıatyndar qatarynan emes. Sondyqtan da bolar Qa­­zaqstanda bolyp jat­qan jaq­­sylyq-jańalyqtardan beı­­habar. Eger sizder jaq­tan (Qa­zaqstandy aıtady) de­meýshiler tabylyp, Otaý TV nemese Alma TV-niń on shaqty tabaqshasyn ákelip, 10 úıge ornatyp ketse bolǵany. Sol arqyly «Ulttyq arna», «Balapan», t.b. rýhanı-aǵartýshylyq habar taratatyn arnalardy bir kórsetse jetip jatyr. On jyldan keıin taza qazaq bolyp shyǵa keler edi». Endeshe, halqym degende tún uıqysyn bólip, qazaq degende qabyrǵasy qaıysatyn azamattar bolsa bul sonshalyq qıyn sharýa emes sekildi.