Ustaz • 17 Naýryz, 2023

On tórtinde ustaz bolǵan Otyzbaı

74 ret kórsetildi

О́tken jyldyń 17 qańtary bolatyn. Qalalyq ardagerler keńesiniń múshesi Amangeldi Áshirov habarlasyp, qaraly habardy jetkizdi. Respýblıkaǵa eńbegi sińgen muǵalim Otyzbaı Súıindikov qaıtys bolypty. Qaıǵyly habardan birneshe kún buryn ǵana úıge telefon soǵyp, biraz áńgimelesken edik. Sońǵy ret tildesken ekenbiz.

Ardaqty aǵanyń ómirbaıanyna kóz júgirt­sek, joqshylyq pen tarshylyqqa je­tim­dik qosylǵan qıyn kezderdi bastan ótkergenin kóremiz. Ákesi dúnıeden ótkende Otyzbaı bes jasta, al inisi Otarbaı odan da kishi bolatyn. Ol Aqmola oblysynyń Qorǵaljyn aýdanynda dúnıege kelgen. Balǵyn balalyq shaǵy Qaratomar men Tyńǵylyqty aýyldarynda ótken. Ákesiz qalǵan balalaryn eshkimnen kem qylmaımyn degen anasy Rahıla qolynan kelgenniń bárin jasaýǵa tyrysty. Sol kezdiń aýyr jaǵdaıyna baılanysty Rahıla apaı tuńǵyshy Qasendi Qyzyljar qalasyndaǵy balalar úıine tapsyrýǵa májbúr boldy.

Bala Otyzbaıdyń mektepte oqyp, ósip jetilýi Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń surapyl jyldarymen tuspa-tus keldi. Soǵys ony erte eseıtti. Aýyl balalarymen birge soǵysqa attanǵan azamattardyń ornyn basyp, egin ordy, shóp shapty. Sol kezdegi naýqandyq jumystardyń aýyrtpalyǵyn aýyldastarymen birge bólisip, jeńisti jaqyndatýǵa úles qosty. Osyndaı aýyr jumysta júrse de, sol kezdegi balalar sabaqtan bir qalmaıtyn. Ásirese bala Otyzbaı zerektigin tanytyp, sabaqty óte jaqsy oqydy. Bir synyptan ekinshi synypqa kósherde, onyń úlgerimin muǵalimderi basqalarǵa úlgi etetin.

Soǵystyń úshinshi qysy tym qatty boldy. Aqyrǵan aıaz ben aq tútek borany almakezek almasyp, sharýa adamynyń eńsesin bir kótertpedi. Bul kezde Otyzbaı «Qyzyl tý» atyndaǵy kolhoz ortalyǵyndaǵy orta mekteptiń segizinshi synybynda oqıtyn. Otyzbaılar turatyn Tyńǵylyqty aýyly kolhoz ortalyǵynan bes-alty shaqyrym qashyqtyqta edi. Qystyń qaqaǵan aıazynda balalardyń eki ortada jaıaý qatynaýy qııamet-tin. Soǵan qaramastan, olar sabaqtan keshikpeıtin.

Bir kúni sabaqtan keıin Otyzbaıdy mek­tep dırektory Nurtaza Shoshanov sha­qyrt­ty. Oqýshylardyń bul ustazǵa degen súıispenshiligi erekshe edi. О́mirden kórgen-túıgeni mol Nurtaza aǵaı bireýge daýys kóterip, urysýdy bilmeıtin. Biraq ol kisiniń bergen tapsyrmalaryn oqýshylar da, muǵalimder de buljytpaı oryndaıtyn. Uzaq jylǵy ustazdyq eńbegi eskerilip, Nurtaza Shoshanov aǵaı oblys muǵalimderi arasynda alǵashqylardyń biri bolyp Lenın ordenimen marapattalǵanyn da aıta keteıik.

Mektep dırektorynyń bólmesinde kolhoz basqarmasynyń tóraǵasy da otyr eken. Sózdi Nurtaza aǵaı bastady.

«Otyzbaı, mekteptegi úzdik oqýshy retin­de saǵan bir jaýapty mindet júktegeli otyrmyz. Tyńǵylyqty aýylyndaǵy bastaýysh mekteptiń jabýly turǵanyn bilersiń. Dál qazirgi kezde aýyl balalaryn oqytatyn kóziqaraqty muǵalim tabý múmkin bolmaı tur. Sondyqtan túske deıin osynda sabaǵyńdy oqyp, tústen keıin aýyldaǵy bas­taýysh mektepte bala oqytsań degen tilegimiz bar. Joǵary synyp oqýshylary arasynan seni tańdaýymnyń sebebi – birinshiden, sabaq úlgerimiń jaqsy, ekinshiden, qaıbir isti bolmasyn sen tııanaqty atqarýmen kózge tústiń. Sabaq beretin muǵalim tabylyp jatsa, ony da kóre jatarmyz, – dep Nurtaza aǵaı sózin aıaqtady. Kútpegen jerden mundaı tapsyrmaǵa ne dep jaýap bererin bilmeı, qıpalaqtap qalǵan Otyzbaıdyń oıyn kolhozdyń basqarma tóraǵasy bólip: «Brıgadırge ózim aıtamyn. Otyn bólip, mektepti jylytyp qoısyn. Erteńnen bastap iske kiris, qaraǵym», dedi de kıine bastady.

Erteńinde ortalyqtaǵy oqýynan kelgen Otyzbaı kópten beri jabyq qalǵan aýyldaǵy mektep úıiniń esigin ashty. Alǵashqy kúni jınalǵan alty balaǵa bastaýysh synyp baǵdarlamasy boıynsha dáris berýge kiristi. Sóıtip, on tórt jasqa qaraǵan Otyzbaıdyń alǵashqy ustazdyq joly osylaı bastaldy. Sol surapyl soǵystyń ókpek jeli ókpeni qysqan qytymyr qysynda qolǵa alǵan osynaý ustazdyq mamandyqtyń jarty ǵasyrdan astam ýaqytqa sozylyp, barlyq sanaly ǵumyrynyń adastyrmas temirqazyǵyna aınalatynyn sol sátte eseıip qalǵan Otyzbaı sezgen joq edi.

1947 jyly Aqmola qalasyndaǵy Stalın atyndaǵy orta mektepti oıdaǵydaı támamdaǵan Otyzbaı Súıindikuly joǵary oqý ornyna birden barmaı, týǵan aýyly Tyńǵylyqtyǵa baryp muǵalim bolyp jumys isteýdi uıǵardy. Ondaǵy maqsaty shyn máninde osy mártebeli mamandyqty tańdaýy durys ekenine óziniń de, anasynyń da kózin jetkizý edi.

Kelesi jyly jazda anasynyń aq batasyn alyp, arman jetegimen Almatyǵa attandy. Keıbireýler sııaqty úlken qaladaǵy kóp oqý ornyn jaǵalap, mamandyq tańdaý oıynda da bolǵan joq. Ol óziniń ómirlik jolyn, máńgilik mamandyǵyn on tórt jasynda-aq tańdap qoıǵan edi. Almatyǵa kelisimen Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń tarıh fakýltetine qujattaryn tapsyrdy.

Ýnıversıtetti oıdaǵydaı támamdaǵan 1953 jyly tańdaýynyń berik ekenin taǵy dáleldedi. Birden ýnıversıtet joldamasymen Aqmola qalasyndaǵy Jambyl atyndaǵy №4 orta mektepke tarıh pániniń muǵalimi bolyp ornalasty. Úsh jyl alǵan joǵary bilimin tájirıbemen ushtastyryp, osynaý irgeli mekteptiń joǵary synyptaryna dáris berdi. Ujymda az ýaqytta óziniń bilimdi azamat ekenin tanytyp, oqýshylar men ata-analar arasynda úlken bedelge ıe boldy. Jas ustazdyń talabyn baıqaǵan qalalyq atqarý komıtetiniń basshylyǵy Otyzbaıdy qalalyq oqý bólimine nusqaýshylyqqa shaqyrdy. Osy jyldary ol qaladaǵy barlyq mekteptiń bilim berý sapasyn tekserip, muǵalimderge ádistemelik kómek kórsetý mindetimen aınalysty. Oqý bóliminde nusqaýshy bolyp qyzmet atqarǵan jyldar onyń bilimi men tájirıbesi ár qyrynan tolyǵyp, biliktiliginiń qalyptasýyna aıryqsha yqpal etken naǵyz tájirıbe mektebi boldy.

1959 jyly O.Súıindikov oblystaǵy barlyq qazaq mektebiniń tiregi sanalatyn Aqmola qalasyndaǵy №4 orta mektepke dırektor bolyp taǵaıyndaldy. Bir myńnan astam bala oqıtyn bilim ordasynyń bazasy talapqa saı emes edi. Qala basshylyǵymen taıtalasa júrip, sol kezdegi talapqa saı ǵımaratqa kóshirildi. Mektep oqýshylaryn eńbekke baýlý máselesi kún tártibine qoıylǵan edi. Ol úshin arnaıy sheberhana salý qajet. Biraq bárine qolbaılaý bolatyn qarjy máselesi oǵan yryq bermedi.

Jas dırektor sheberhana salý mindetin óz moınyna aldy. Aıtýǵa ǵana ońaı sharýa, árıne. Qurylys materıaldarynyń qat kezi. Birin tapsa, biri joq. Sodan «jarǵaq qulaǵy jastyqqa tımeı», qum túsirdi, sement tapty. Qurylys alańdarynyń birinde kereksiz bolyp qalǵan betonaralastyrǵysh taýyp alyp, keshki mektepte oqıtyn jastardyń kúshimen bir aıdyń ishinde sheberhananyń qurylysyn betonmen quıyp shyqty. Árlep, áktep, jańa oqý jylynda mektep oqýshylarynyń eńbek sabaǵynda tájirıbe júrgizetin sheberhanasyn daıyn etti.

1972 jyldan bastap Otekeń Ádilbek Maıkotov atyndaǵy pedagogıkalyq ýchılı­shege basshylyqqa keldi. Ýchılıshe qazir gýma­nıtarlyq kolledj dep atalady. Oqý meke­mesiniń aty ózgergenimen, Otekeń qalyp­tas­tyrǵan bilim berý men ony tájirıbemen ushtastyrý dástúri áý bastaǵy qalpynan ózgergen joq. Keńes kezinde shákirtterdiń sany eki myńǵa jetken kezderi boldy. Odaq boıynsha bilim berý sapasy jaǵynan úshinshi orynǵa kóterilip, pedagogter daıarlaýdaǵy eńbekteri úzdik baǵalandy. Qazirgi kezde osy oqý ornynan qanat qaqqan shákirtterdiń aldy ǵylym doktory, professor dárejesine jetti.

Otyzbaı Súıindikuly dırektor bolǵan jyl­dary oqý ornynyń jańa keshendi ǵıma­ra­tynyń qurylysy bastaldy. 576 oryndyq eki stýdenttik jataqhana jáne 1 200 oryndyq oqý korpýsy salyndy. Materıaldyq bazany damytý jóninen kolledj respýblıkalyq baıqaýda birinshi oryn, al Odaq boıynsha ekinshi oryn aldy. Elordany Almatydan Aqmolaǵa kóshirý kezeńinde Otekeń basqarǵan pedago­gıkalyq ujym bul iske belsene qa­tys­ty. Jalpy, onyń osy bilim ordasynda qaldyrǵan izi erekshe. Uzaq jylǵy eńbegi eskerilip, gýmanıtarlyq kolledjde «Respýblıkaǵa eńbegi sińgen muǵalim Otyzbaı Súıindikovtiń» kabıneti ashyldy. «Eńbegine qaraı – ónbegi» demekshi, úkimettiń túrli orden-medaldarymen marapattaldy.

Ol ustaz degen uly uǵymǵa laıyq ǵumyr keshti.

 

Meıram BAIǴAZIN,

Qazaqstannyń Qurmetti jýrnalısi 

Uqsas jańalyqtar