Egemen Qazaqstan
16412 materıal tabyldy

Qazaqstan • 28 Maýsym, 2019

Jańa áleýmettik bastama

Áleýmettik osal toptardy qoldaý – el­de­gi mem­lekettik saıasattyń basty usta­nym­da­ry­­nyń biri. Bul rette Prezıdent Qasym-Jo­mart Toqaevtyń Qazaqstan azamat­tarynyń bo­­rysh júktemesin azaıtý týraly sheshimi el tur­­ǵyn­darynyń ómir sapasyn arttyrýǵa ar­nal­ǵan jańa áleýmettik bastama deýge tolyq negiz bar.

Qoǵam • 28 Maýsym, 2019

Memlekettik tildi meńgerý birligimizdi nyǵaıtady

Táýelsizdik alǵan alǵashqy kúnnen bastap Elbasy Nursultan Nazarbaev eldiń eńsesi bekip, aıaqqa tik turýyna eleýli eńbek sińirdi. Eldiktiń negizi birligimizdi nyǵaıtý úshin bir shańyraqtyń astynda júzden asa etnos ókilderiniń uıysyp, tirlik etýin qamtamasyz etti. О́ıtkeni Keńes Odaǵy ydyraǵannan keıin túrli jaǵdaılar bolyp, ultaralyq qaqtyǵystar da tirkeldi. Sondaı qıyn kezeńniń ózinde Qazaqstan halqy aýyzbirshiliginen aınymady, ishki tatýlyǵyn saqtap qaldy.

Qazaqstan • 28 Maýsym, 2019

«Jasyl» ekonomıka jolyndaǵy jańǵyrý

Búginde asa mańyzdy mindetterdiń birine aınalǵan energııa qorlaryn únemdeý sharalary, onyń syrtynda energııanyń balamaly túrlerin óndirýdi damytýǵa, kún, jel, sý energııasyn paıdalanatyn tehnologııalardy belsendi engizýge elimizde strategııalyq mindetter kezeń-kezeńimen iske asyrylyp keledi. Eldegi elektr energetıkasy salasyn reformalaý nátıjesi energııa tapshy óńirlerde únemdilikke qol jetkizýge bolatynyn kórsetti, ásirese shalǵaı aımaqtardy damytýdyń mańyzdy faktoryna aınalyp otyr.

Álem • 28 Maýsym, 2019

Esirtki aınalymy: qurdymǵa ketken kartelder

BUU-nyń esebinshe, jyl saıyn álemdik esirtki trafıginiń aınalymy qarjyǵa shaqqanda 700-800 mlrd dollarǵa baǵalanady. Bul soma munaı naryǵyndaǵy kórsetkishpen para-par. Esirtki zattarynyń joǵary ótimdiligi atalǵan ındýstrııanyń beleń alýyna sep bolyp otyr. Osyǵan oraı zańsyz bıznestiń Qazaqstandaǵy jáne álemdegi konıýnktýrasyn baǵamdap kórýdi jón kórdik.

Rýhanııat • 28 Maýsym, 2019

Qaınaýy bólek Taıqazan

1996 jyldyń basy. «Halyq keńesi» gazetinde jumys istep júrgen kezimiz. Bir aıdan keıin «Egemen Qazaqstanǵa» kelemiz degen oı qaperimizge de kelmegen. Keıde ómirdiń ózi kútpegen jerden tartý jasap, aǵysy asaý arnalardan bir-aq shyǵarady eken. Aǵysy asaý degenim, «Egemen Qazaqstan» men úshin dál solaı elesteıtin.

Rýhanııat • 28 Maýsym, 2019

Belgili jýrnalıst Sovet Shımanbaı jaıly bir úzik syr

Altyn besik Aqtoǵaıdan shyqqan qazaq jýrnalıstıkasynyń darabozy Sovet Ospanǵalyuly Shımanbaı edi. О́zi ómir boıy qyzmet babymen bireýlerge telefon soǵyp, tanystyrǵanda: «Shıman­­baıdyń Soveti», dep maǵmurlanyp, mar­qaıyp, búrkitshe qomdanyp qalatyn. О́zi otyz jyl qyzmet etken burynǵy «Sosıalıstik Qazaqstan», búgingi aǵa gazet «Egemen Qazaqstandaǵy» áriptesteri de osylaı atap ketti.

Rýhanııat • 28 Maýsym, 2019

Jasandylyqtan aýlaq bolǵan abzal

Maquldanǵan emle erejele­riniń tórt tarmaǵyna tıesili usynyspen shektelmekpin. Olaı bolsa, 11-tarmaqtyń (Sózder biryńǵaı jýan ne jińishke ún­desimmen jazylady: azamat, yntymaq, bosaǵa, turmys; ásem, memleket, izet, úmit, sóılem.) eskertýindegi: «Keıbir kirme sóz­derde úndesim saqtalmaı jazy­­lady: quziret, qudiret, muǵalim, qyzmet, qoshemet, aqiret, qasıet, qadir, kitap, taýqimet, qaziret» degen erejege mynadaı usy­nysym bar: - quzyr men qudyr­dyń tórkini bir. Sondaı-aq aqyr, qa­zyr qosh, qadyr sózderi – jýan býyndy sózder. Muǵalim dep ja­zyp júrgen arabtekti sózdi morfemaǵa jiktesek, muǵalym bolyp shyǵady. Kitap sózi kezinde kıtab degen arab sózin buzbaý nıetinen shyqqan, qazaqshasy kitáp bolady, sońǵy býynda «á» keletin sózder (kiná, kýá) sııaq­ty qoldanylady. Sondyqtan bularǵa ereje úndestikke baǵyn­baıtyn qosymsha jalǵanýy re­tin­de taǵaıyndalýy qajet. Son­da bul sózder quzyret, qudy­ret, qoshamet, muǵalym, aqyret, qa­dyr, kitáp, taýqymet, qasyret bo­lyp jazylmaq.

Rýhanııat • 28 Maýsym, 2019

Esim han

Qazaq handyǵynyń tarıhynda el bılegen handar kóp bolsa da esimderi otandyq tarıhta altyn árippen jazylýǵa laıyqtylary sanaýly ǵana. Tarıh olardyń esimderin halqyna sińirgen eńbekterine qaraı baǵalap, búginge deıin jetkizip otyr. Kereı men Jánibek handar, Qasym han, Haqnazar han, Táýekel han, Táýke han sekildi Esim hannyń esimi de jazba derek málimetteri men aýyz ádebıetiniń materıaldary arqyly el tarıhynda saqtalǵan. Zertteýshilerdiń mindeti olardyń el tarıhyndaǵy alar orny men atqarǵan rólin anyqtap, el jadynda máńgi qaldyrý bolyp tabylady. Osyǵan oraı, biz bul maqalamyzda 1598-1628 jyldary qazaq taǵyn ıelengen Esim hannyń tarıhı tulǵalyq bolmysy men tarıhı rólin qarastyrmaqshymyz.

Qazaqstan • 28 Maýsym, 2019

Quttyqtaýlarda – izgi tilekter

Qasym-Jomart Toqaevtyń Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti bolyp saılanýyna oraı quttyqtaý hattar men jedelhattar kelip túsýde, dep habarlady Prezıdenttiń baspasóz qyzmeti.

Rýhanııat • 28 Maýsym, 2019

Abaıdyń atqa miný mádenıeti

«Er qanaty – at» degen sóz qazaqta ejelden bar. Jylqy túligin qasıetti jeti qazynanyń birine balap, ǵasyr qoınaýynan jaqut bolyp jetken jyrlarda, dáýir júgin arqalaǵan dastandarda azamaty men qazanaty qosa sýrettelip otyrǵan. Dala danyshpany hakim Abaı­dyń da jylqyǵa degen kózqarasy erek­she bolǵan. Biz muny aqynnyń shy­ǵarmalary men zamandastarynyń es­telikteri arqyly bilemiz. Elbasy Nur­sultan Nazarbaev óziniń «Uly da­lanyń jeti qyry» maqalasynda qazaq hal­qynyń atqa miný mádenıetin: «At ústinde júrgen kóshpendiler taqymyna basqan sáıgúligine neǵurlym erkin minip júrýi úshin bıik er-turman men úzeńgini oılap tapty. Bul jańalyq salt atty adamnyń at ústinde qaqqan qazyqtaı myǵym otyrýyna, sonymen birge shaýyp bara jatyp qolyndaǵy qarýyn esh qıyndyqsyz jáne neǵurlym tıimdi qoldanýyna múmkindik berdi» dep aıryqsha toqtalǵany belgili.