Beken QAIRATULY«Egemen Qazaqstan»
542 materıal tabyldy

Qoǵam • Keshe

Suńǵylalyq syry

Qazaqta «suńǵyla» degen sóz bar. Bul ataý neni bildiredi degenge toqtalsaq, 2013 jyly jaryq kórgen Qazaq tiliniń úlken túsindirme sózdiginde: suńǵyla dep – zerek, zerdeli, tez baıqaǵysh, ańǵarympaz adamdy aıtady depti. Bul paıym durys árıne. О́ıtkeni qazaq balasy basqa jurttan osy suńǵylalyq qa­sıetimen erekshelenip turady. О́zbek hal­qy­nyń birinshi prezıdenti marqum Islam Kárımov «qazaqtan joldasyń bolsa, jol­dan adaspaısyń» degendi kóp aıtatyny sııa­q­ty, kúlli álem qaýymdastyǵy Nursultan Ábishulyn bir aýyzdan «suńǵyla saıasatker» dep moıyndaǵany tegin emes.

Rýhanııat • Keshe

Qazaqtyń qabileti qandaı bolǵan?

О́te erteden kele jatqan «Aıazbı» deıtin ertegi bar. Jeli­si mynadaı: kóne zamanda Ma­dan  degen han bolypty.

Oqıǵa • 18 Qańtar, 2021

General kıgen kıtel

Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn úsh dúrkin ıelen­gen dańqty ushqysh A.I.Pokrysh­kın «soǵys adam sanyn azaıtady, esesine batyrlardy kóbeıtedi» degen eken. Osy kisi aıtqandaı, 1941-1945 jyldary ǵalamdy dúrliktirgen alapat soǵys qazaq ultyna úsh general syılady.

Tanym • 14 Qańtar, 2021

Hasantýdaǵy qyrǵyn (óli anadan tiri týǵan bala)

О́tken ǵasyrdyń toqsanynshy jyldary edi. Bir top adam oblys ortalyǵyndaǵy «О́skemen» qonaq-úıine kelip tústik. Maqsatymyz –halyqaralyq kóshi-qon sharýasyna baılanysty uıymdastyrý jumystaryna kómektesý. Arada eki-úsh kún ótken soń, biz jatqan qonaqúı kádimgideı dúrligip qaldy. Sebebin surasaq, «Túrkııadan qurmetti qonaq kelipti» deıdi. Sóıtsek, jurtty dúrliktirip júrgen Halıfa Altaı atamyz eken. Ol kezde túrkııalyq qazaq turmaq jergilikti eldi bir-birinen aıyra almaıtyn óskemendik orystarǵa syn da joq.

Sport • 14 Qańtar, 2021

Ámbebap balýan

Serik Berdimuratuly 1994 jyly Mońǵol eliniń Baı-О́lke aımaǵynda dúnıege kelgen. Jasy 30-ǵa jetpeı-aq biraz bıikterdi baǵyndyryp úlgerdi. Atap aıtqanda: sambo kúresinen jastar arasynda álem chempıonatynyń eki dúrkin (2010, 2011), eresekter arasynda bir dúrkin (2019) qola júldegeri, jasóspirimder arasynda sýmo kúresinen Japonııa ashyq birinshiliginiń (2011) qola júldegeri jáne jastar arasynda álem chempıony (Gonkong, 2012). Mońǵoldyń ulttyq kúresinen «Memlekettik Lashyn» (2018) jáne belbeý kúresinen stýdent-jastar arasynda Azııa birinshiliginiń kúmis medal ıegeri (2013). Dzıýdodan eresekter arasynda Mońǵolııanyń eki dúrkin (2018, 2019) jeńimpazy. Qazaq kúresinen «Eýrazııa barysynyń» (2013) kúmis jáne «Álem barysynyń» qola júldegeri atanǵan talantty qazaq ulany.

Rýhanııat • 13 Qańtar, 2021

Jahansha mingen «Mersedes»

Kúnbatys alashordashylar tarıhynyń bilgiri, jazýshy Ánes Saraı: «Birinshi jáne ekinshi Jalpy qazaq sıezinen keıin alashordalyqtar bolshevıktermen kelise almaı tartysyp jatqan tusta Ýfada Ýaqytsha úkimet ornap, onyń basqarý organy «Ýchredıtelnoe sobranıe» («Komých») deıtin quryldy. 1918 jyldyń shilde aıynda Á.Bókeıhanov, Á.Ermekov, M.Shoqaı, Ý.Tanashev tórteýi «Komýchpen» kelissóz júrgizdi.

Tarıh • 12 Qańtar, 2021

Jahansha mingen mersedes

Kúnbatys alashordashylar tarıhynyń bilgiri, jazýshy Ánes Saraı: «Birinshi jáne ekinshi Jalpy qazaq sıezinen keıin alashordalyqtar bolshevıktermen kelise almaı tartysyp jatqan tusta Ýfada Ýaqytsha úki­met ornap, onyń basqarý organy «Ýchredıtelnoe sob­ranıe» («Komých») deıtin quryldy, dep habarlaıdy Egemen.kz

Tanym • 12 Qańtar, 2021

Qaratóbede qaıta jańǵyrǵan tarıh

О́tken ǵasyr basynda qazaqty el boldyrýdyń qamyna kirisken alashshyl azamattar qol­da­rynan kelgen istiń bárin atqardy. Aıtalyq, 1917 jyldyń aıaǵynda Orynborda ótken jal­py­qazaq sıezinen keıin Alashorda úkimeti negizgi is-qımyl atqarý ortalyǵy retinde Semeıdi tańdasa, kúnbatys alashordashylar 1918 jyldyń aqpan aıynda Jympıty ýezine qarasty Qaratóbe kentinde kezekti jıyn ashyp, batys óńirde atqarylýy tıis isterdi talqylady. Bul jıyn tarıhqa «Qaratóbe sıezi» degen atpen qattaldy.

Rýhanııat • 10 Qańtar, 2021

Qaratóbede qaıta jańǵyrǵan tarıh

О́tken ǵasyr basynda qazaqty el boldyrýdyń qamyna kirisken alashshyl azamattar qoldarynan kelgen istiń bárin atqardy. Aıtalyq, 1917 jyl­dyń aıa­­ǵyn­­­da Orynborda ótken jal­py­qazaq sıezinen keıin Alashorda úkimeti negizi is-qımyl atqarý orta­ly­ǵy retinde Semeıdi tańdasa, kúnbatys alash­­or­­da­shylar 1918 jyldyń aq­­pan aıyn­da Jympıty ýezine qarasty Qara­tóbe kentinde kezekti jıyn ashyp, batys óńirde atqarylýy tıis is­ter­di talqylady. Bul jıyn tarıh­qa «Qaratóbe sıezi» degen atpen qattaldy.

Tanym • 08 Qańtar, 2021

Qorda turǵan qundy mura

Elorda tórinde ornalasqan Qoljazbalar jáne sırek kitaptar ulttyq ortalyǵy mekemesi qazirgi tańda qoǵamda oryn alyp otyrǵan karantındik rejimge baılanysty óz qorynda saqtaýly turǵan qundy jádigerlerdiń onlaın tanystyrylymyn júrgizýde. Sonyń biri – «Jámıǵ ál-rýmýz ýá ǵaýas ál-bahraın» atty qundy mura. Bul kitap 1890 jyly Peterborda basylǵan kórinedi.