Beken QAIRATULY«Egemen Qazaqstan»
605 materıal tabyldy

Tarıh • Keshe

Turlaýy qıyn taǵdyrlar

Uly Otan soǵysy, ıaǵnı 1941-1945 jyldary áskerı tutqynda bolǵan keńestik áskerılerdiń sany týraly nemis qolbasshylyǵy jarııalaǵan resmı derekterde 5,27 mıllıon adamnyń sanyn kórsetilgen edi. Biraq sońǵy jyldary bul málimet naqtylanýda. Reseılik mańyzdy basylym «Izvestııa» gazeti 1998 jyly 25 maýsym kúngi sanyna Qarýly Kúshteri Bas shtabynan alynǵan málimetti jarııalady. Onda: 1941-1945 jyldary Sovet odaǵynan 34 mln 476 myń 700 myń adam maıdanǵa qatysyp, olardyń 11 mln 944 myń 100 adam qaza tapsa 4 mln 559 myń adam tutqynǵa túsken delinipti. Ekinshi dúnıejúzilik soǵys tarıhyn zertteýshiler osy málimetke júginýde.

Tarıh • 08 Mamyr, 2021

505-shi túrmeniń tutqyndary

Ekinshi dúnıejúzilik soǵys aıaqtalǵannan keıin Keńes eliniń basshysy Stalın Mońǵolııaǵa ekonomıkalyq qoldaý kórsetý maqsatynda 1947 jyly «Naýshkı-Ulanbatyr baǵytynda temirjol qurlysyn salý týraly» buıryqqa qol qoıdy. Jumysty uıymdastyrý úshin Ishki ister mınıstrligi «otanyn satqandardan»  quralǵan «505-shi» túrmeni jasaqtady. Buǵan jazasyn ótep jatqan 80 myń adam tartylyp, temirjol qurlysyn basqarýǵa tájirıbeli ınjener general-maıor F.A.Gvozdevskıı taǵaıyndaldy. 80 myń tutqynnyń kóbi soǵysta nemistiń qolyna túsken keńestik soldat-ofıserler bolsa, sonyń 3000-y taza vlasovshylar.

Elbasy • 07 Mamyr, 2021

Elbasy jáne Qazaqstan armııasy

Elimiz táýelsizdigin jarııalaǵan tusta jas memleketimizdiń senimdi áskerı qaýipsizdik júıesin qurý talap etildi. Sondaı-aq respýblıka aýmaǵynda burynǵy Keńes Odaǵy kezinde qalyptasqan áskerı qurylymdardyń qarý-jaraǵy men áskerı tehnıkasyn táýelsiz Qazaqstannyń zańdy quzyretine kóshirý qajettiligi ótkir týyndady. Búgingi ýaqyt bıiginen baǵamdasaq, elimiz Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń salıqaly saıasaty men halyqaralyq qoǵamdastyq aldyndaǵy bıik bedeliniń arqasynda osy mańyzdy mindetterdi abyroımen oryndap, oń ózgeristerge qol jetkizdi.

Qazaqstan • 07 Mamyr, 2021

Shet eldegi qazaq generaldary

1. Dálelhan Súgirbaev Qazaq jurtynyń jalyndy azamattarynyń biri – Dálelhan Súgirbaevtyń ómir tarıhy árqıly.

Rýhanııat • 07 Mamyr, 2021

Qadir túniniń qasıeti

Qasıetti Ramazan aıynda kúlli musylman balasyna paryz bolǵan Oraza qulshylyǵynyń ishinde myń aıdan da qadirli «Qadir túni» bar. Bul kún bıyl mamyrdyń 8-inen 9-yna qaraǵan túnge sáıkes kelýde.

Tanym • 05 Mamyr, 2021

Aýyl moldasy. Ol kim?

Ult tarıhynda óz orny bar tulǵalardyń ómirbaıandyq túziliminde kóbimiz baıqaı bermeıtin ańdaýsyz, qyzyq derek bar. Iаǵnı atam zamanda qazaqtyń qamyn jegen el basy, top basylardan (Abaı) bastap, aq patshanyń tusynda ómir súrgen qazaq aǵartýshylary, odan qaldy keshegi HH ǵasyr basynda «qazaq úshin sham qylǵan júrek maıyn» (Sultanmahmut) Alash arystarynyń ómir-tarıhyn oqysańyz, barlyǵynda birdeı «alǵash aýyl moldasynan saýat ashqan» deıtin eleýsiz ǵana tirkes turady. Osy oraıda, kúlli qazaqtyń kózin ashqan, arystardy oqytqan «Aýyl moldasy kim?» degen suraq týady.

Rýhanııat • 04 Mamyr, 2021

Bir ýys bıdaı

Bul oqıǵa sonaý náýbet jyldary bolǵan eken. Halyq ashtan qynadaı qyrylyp jatyr. El ishinde aıaq artar mal qalmaǵan. Tiri qalǵandar ózen-kólderdi saǵalap, ózek jalǵaý úshin bosyp ketken. Aıaǵy jetkender qala-qystaqty jaǵalap, tuıaq iliktirip tiri qalýdyń qamynda qańǵyp júr.

Rýhanııat • 04 Mamyr, 2021

Syr óńirine sapar

«Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıi uıymdastyrǵan «Iаsaýı izimen» ǵylymı-tanymdyq ekspedısııasy Qyzylorda oblysynyń Jańaqorǵan aýdany aýmaǵynda jatqan Qoja Ahmet Iаsaýıdiń týǵan aǵasy Sadyr shaıyq jáne atalǵan óńirge belgili tulǵalardyń kesenelerine zııa­rat jasap, derek jınady.

Qazaqstan • 03 Mamyr, 2021

Qazaq mıssııasy. Ol ne?

О́tken ǵasyrlarda qazaq dalasyn otarlaýdyń bir baǵyty – túrkitektes halyqtardy shoqyndyrý boldy. Osy oraıda, 1881 jyly Tomsk gýbernııasy Bıısk okrýgindegi mońǵol-túrki (altaı, tyba, hakas t.b.) halyqtaryn shoqyndyrýǵa arnalǵan Altaı mıssııasy quryldy. Sóıtip, atalmysh mıssııa jumysyn Bıısk ýezinde 1760 jyldan beri ómir súrip kele jatqan qazaqtardy shoqyndyrýdan bastady.

Rýhanııat • 30 Sáýir, 2021

Amanat – adamgershiliktiń shyńy

Qazaqtyń jalpaq tilinde «amanat» degen uǵym bar. Burynǵy atalarymyz óziniń mal-múlkin hám ómir-ǵumyryn amanat dep bilip: «Allanyń amanatqa bergen janyn, kezegi kelgeninde tapsyramyn» dep jyrlaǵan. Sol sııaqty musylman áleminiń sardar sahabasy Ábýbákir Sydyq «Amanat ol – adamgershiliktiń shyńy» degen eken.