Qoǵam • Búgin, 22:43
Eskertkishter eńse kóterip, mýzykalyq muralar jańǵyrtyldy
Táýelsizdik jyldary Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy N.Nazarbaevtyń bastamasymen qolǵa alynǵan mańyzdy shara «Mádenı mura» memlekettik baǵdarlamasynyń Tujyrymdamasynda kórsetilgen basym baǵyttyń biri elimizdiń mańyzdy tarıhı-mádenı jáne sáýlet eskertkishterin qaıta jańǵyrtý bolatyn.
Qoǵam • Keshe
Jýyqta jolymyz túsip elordanyń eski bóligindegi «Saparjaı» avtobeketi mańynda ornalasqan «Qaıyrymdylyq» ortalyǵyna bardyq. Kireberistegi qorshaý – keńseniń qasynda bir top adam tur. Deni – jastar. Olar ortaǵa tastalǵan tildeı qaǵazdardy bir-birden sýyryp áketip jatyr. Bul qaǵaz-tizimde qalada turatyn jetim-jesir nemese joqshylyqqa tap bolǵan kedeı otbasylardyń mekenjaıy jazylyp, olarǵa nendeı kómek qajettiligi kórsetilipti. Munda jınalǵan qaıyrymdy azamattar qaǵazda jazylǵan tizim ishinen qolaılysyn tańdap alyp, shamasy keletin isterge tegin kómek jasaýǵa talpynyp jatqanyna kýá boldyq.
Qazaqstan • 18 Qazan, 2021
Eldiń rýhyn serpiltip, eńsesin kótergen, eldigimizdiń eren úlgisin álemge pash etken «Mádenı mura» memlekettik baǵdarlamasy Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen iske asqany barshaǵa málim.
Rýhanııat • 18 Qazan, 2021
Jambyl men Ǵalıdyń qaljyń qaǵytpasy
Bıyl 175 jyldyq mereıtoıyn respýblıka kóleminde atap ótip jatqan dańǵyl aqyn Jambyl Jabaevtyń 1939-1945 jyldary ádebı hatshysy bolyp qyzmet atqarǵan lırık aqyn, sheber aýdarmashy Ǵalı Ormanov sońyna jyr alyby jaıly qujattyq derekter qaldyrǵan birden-bir tulǵa.
Elbasy • 14 Qazan, 2021
Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaev 2017 jyly jaryq kórgen «Táýelsizdik dáýiri» atty kólemdi eńbeginiń 283-betinde: «2003 jyldyń sáýirindegi Joldaýymda men ulttyq mádenı murany jańǵyrtýǵa, zertteýge jáne jınaqtaýǵa baılanysty arnaıy baǵdarlama jasaýdy tapsyrdym. Eki jylǵa josparlanyp, «Mádenı mura» dep atalǵan memlekettik baǵdarlama 2004 jyldyń qańtar aıynda jumysyn bastap ketti», depti.
Rýhanııat • 11 Qazan, 2021
«Beshbarmaq» – burmalanǵan ataý
Qazirgi tańda úlken qalalarda, odan qaldy halyq jıirek qonystanǵan kentterde «Beshbarmaq» nemese «Besbarmaq» deıtin ataýǵa ıe ashana, dámhana, meıramhanalar barshylyq. Tipti dúken sórelerinde samsap turǵan «Besmarmachnaıa» atty kespeler men un jaımalaryna kózimiz úırengeli qashan. Qyzyq bolǵanda bul termındi sheteldikter, odan qaldy tarıhı sanasy bulyńǵyrlanǵan óz aǵaıyndarymyz ulttyq qundylyq retinde qabyldaıdy. Birneshe jyldyń aldynda Tashkent shaharyna jolymyz tústi. Qala ortalyǵyndaǵy úlken ashanadan as ishýge bardyq. Mázirdiń dál basynda «Qazaqtyń ulttyq taǵamy» degen tıtýl taǵynyp baıaǵy «Beshbarmaq» bedireıip tur.
Rýhanııat • 10 Qazan, 2021
«Mádenı mura» baǵdarlamasy halqymyzǵa rýhanı serpin berip, mádenıetimizdiń damýyna jańasha lep ákeldi.
Tarıh • 07 Qazan, 2021
Gýstav kartasyndaǵy qazaq jeri
Sońǵy jyldary, ásirese pandemııalyq ahýal kezinde sheteldik, sonyń ishinde eýropalyq ǵylymı-zertteý ortalyqtary men tanymal ýnıversıtetter arhıvinde jáne dástúrli mýzeı-kitaphana mekemeleri qorynda saqtalǵan azııalyq muralardy jeke vıkıpedııasy (Johan Gustaf Renats kartor) nemese ensıklopedııalyq (Renat map) tegin málimetteri arqyly kópshilikke usynýda. Sonyń biri – shved ofıseri hám kartograf Iohan Gýstaf Renat (1682-1744) jasaǵan kartalar. Bul syzbalarda qazirgi qazaq dalasynyń shyǵys bóligi qaǵaz betine túsirilipti.
Qazaqstan • 07 Qazan, 2021
Azattyqtyń arqasynda atamekende tamyr jaıdym – deıdi qandas qarııa Dákis Mesheluly
– Qobda betinde (Mońǵolııa) týyp, etek-jeńi keń mońǵol aǵaıyndarmen qoltyqtasyp birge ósken biz úshin Qazaqstan qasıetti Mekkeniń qaratas baılanǵan qubylasyndaı elesteıtin, – deıdi el gazeti «Egemenge» kelip, óziniń ózekjardy oıyn aıtqan Dákeń aqsaqal.
Rýhanııat • 06 Qazan, 2021
Bıyl týǵanyna 90 jyl tolǵan aqıyq aqyn Muqaǵalı Maqataevtyń «Neni ańsaımyn» atty jyrynda «Seni ańsaımyn, qaınaǵan aq bas taýlar, Aq bas taýlar – samaıyn aq basqandar. Seni ańsaımyn, qazirgi aq bas shaldar, Burynǵy óreden qurt ap qashqandar» deıtin bir shýmaq tirkesi bar. Osynda aıtalǵan «óre» ataýy jaıly tápsirlesek...
