Beken QAIRATULY«Egemen Qazaqstan»
672 materıal tabyldy

Qoǵam • Búgin, 22:43

Eskertkishter eńse kóterip, mýzykalyq muralar jańǵyrtyldy

Táýelsizdik jyldary Qazaqstan Respýb­lıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy N.Nazarbaevtyń bastamasymen qolǵa alynǵan mańyzdy shara «Mádenı mura» memlekettik baǵdarlamasynyń Tujyrymdamasynda kórsetilgen basym baǵyttyń biri elimizdiń mańyzdy tarıhı-mádenı jáne sáýlet eskertkishterin qaıta jańǵyrtý bolatyn.

Qoǵam • Keshe

Qazaqtyń qaıyrymdylyǵy

Jýyqta jolymyz túsip elordanyń eski bóligindegi «Saparjaı» avtobeketi mańynda ornalasqan «Qaıyrymdylyq» ortalyǵyna bardyq. Kireberistegi qorshaý – keńseniń qasynda bir top adam tur. Deni – jas­tar. Olar ortaǵa tastalǵan tildeı qa­ǵaz­dardy bir-birden sýyryp áketip jatyr. Bul qaǵaz-tizimde qalada turatyn je­­tim-jesir nemese joqshylyqqa tap bol­ǵan kedeı otbasylardyń mekenjaıy ja­zylyp, olarǵa nendeı kómek qajet­ti­li­gi kórsetilipti. Munda jınalǵan qaıy­rymdy azamattar qaǵazda jazylǵan tizim ishinen qolaılysyn tańdap alyp, sha­ma­sy keletin isterge tegin kómek jasaý­ǵa talpynyp jatqanyna kýá boldyq.

Qazaqstan • 18 Qazan, 2021

Rýhanı qazynanyń qaınary

Eldiń rýhyn serpiltip, eńsesin kótergen, eldi­gi­mizdiń eren úlgisin álemge pash etken «Mádenı mura» memlekettik baǵdarlama­sy Elbasy Nursultan Nazarbaev­tyń bastamasymen iske asqany barshaǵa málim.

Rýhanııat • 18 Qazan, 2021

Jambyl men Ǵalıdyń qaljyń qaǵytpasy

Bıyl 175 jyldyq mereıtoıyn respýblıka kóleminde atap ótip jatqan dańǵyl aqyn Jambyl Jabaevtyń 1939-1945 jyldary ádebı hatshysy bolyp qyzmet atqarǵan lırık aqyn, sheber aýdarmashy Ǵalı Ormanov sońyna jyr alyby jaıly qujattyq derekter qaldyrǵan birden-bir tulǵa.  

Elbasy • 14 Qazan, 2021

Ult jadyn jańǵyrtqan

Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezı­denti – Elbasy Nursultan Nazar­baev 2017 jyly jaryq kórgen «Táýel­sizdik dáýiri» atty kólemdi eńbeginiń 283-betinde: «2003 jyldyń sáýirindegi Joldaýymda men ulttyq mádenı murany jańǵyrtýǵa, zertteýge jáne jınaqtaýǵa baılanysty arnaıy baǵdarlama jasaýdy tapsyrdym. Eki jylǵa josparlanyp, «Mádenı mura» dep atalǵan memlekettik baǵdarlama 2004 jyldyń qańtar aıynda jumysyn bastap ketti», depti.

Rýhanııat • 11 Qazan, 2021

«Beshbarmaq» – burmalanǵan ataý

Qazirgi tańda úlken qalalarda, odan qaldy halyq jıirek qonystanǵan kentterde «Beshbarmaq» nemese «Besbarmaq» deıtin ataýǵa ıe ashana, dámhana, meıramhanalar barshylyq. Tipti dúken sórelerinde sam­sap turǵan «Besmarmachnaıa» atty kes­peler men un jaımalaryna kózimiz úı­rengeli qashan. Qyzyq bolǵanda bul ter­mındi sheteldikter, odan qaldy tarıhı sanasy bulyńǵyrlanǵan óz aǵaıyn­da­rymyz ulttyq qundylyq retinde qabyldaıdy. Birneshe jyldyń aldynda Tashkent shaharyna jolymyz tústi. Qala ortalyǵyndaǵy úlken ashanadan as ishýge bardyq. Mázirdiń dál basynda «Qazaqtyń ulttyq taǵamy» degen tıtýl taǵynyp baıaǵy «Beshbarmaq» bedireıip tur.

Rýhanııat • 10 Qazan, 2021

Ult upaıyn túgendegen

«Mádenı mura» baǵdarlamasy halqymyzǵa rýhanı serpin berip, mádenıetimizdiń damýyna jańasha lep ákeldi.

Tarıh • 07 Qazan, 2021

Gýstav kartasyndaǵy qazaq jeri

Sońǵy jyldary, ásirese pandemııalyq ahýal kezinde sheteldik, sonyń ishinde eýropalyq ǵylymı-zertteý ortalyqtary men tanymal ýnıversıtetter arhıvinde jáne dástúrli mýzeı-kitaphana mekemeleri qorynda saqtalǵan azııalyq muralardy jeke vıkıpedııasy (Johan Gustaf Renats kartor) nemese ensıklopedııalyq (Renat map) tegin málimetteri arqyly kópshilikke usynýda. Sonyń biri – shved ofıseri hám kartograf Iohan Gýstaf Renat (1682-1744) jasaǵan kartalar. Bul syzbalarda qazirgi qazaq dalasynyń shyǵys bóligi qaǵaz betine túsirilipti.

Qazaqstan • 07 Qazan, 2021

Azattyqtyń arqasynda atamekende tamyr jaıdym – deıdi qandas qarııa Dákis Mesheluly

– Qobda betinde (Mońǵolııa) týyp, etek-jeńi keń mońǵol aǵaıyndarmen qoltyqtasyp birge ósken biz úshin Qazaqstan qasıetti Mekkeniń qaratas baılanǵan qubylasyndaı elesteıtin, – deıdi el gazeti «Egemenge» kelip, óziniń ózekjardy oıyn aıtqan Dákeń aqsaqal.

Rýhanııat • 06 Qazan, 2021

Muqaǵalıdyń «óresi»

Bıyl týǵanyna 90 jyl tolǵan aqıyq aqyn Muqaǵalı Maqataevtyń «Neni ańsaımyn» atty jyrynda «Seni ańsaımyn, qaınaǵan aq bas taý­­lar, Aq bas taýlar – samaıyn aq bas­qandar. Seni ańsaımyn, qazirgi aq bas shaldar, Burynǵy óreden qurt ap qashqandar» deıtin bir shýmaq tirkesi bar. Osynda aıtalǵan «óre» ataýy jaıly tápsirlesek...