Beken QAIRATULY«Egemen Qazaqstan»
774 materıal tabyldy

Qoǵam • 30 Naýryz, 2022

Aı sanaý

Qazaq halqy bertinge deıin dástúrli aı sanaý tásilin qoldanyp keldi. Ol úshin eń aldymen aıdyń týýyn qadaǵalaıtyn. Eger de jańa týǵan aıdyń qos qıyǵy tómen qaraı shanshylyp, saýyry tóńkerilip týsa «aı tóńkerildi» deıdi. Tóńkerilgen aı – malǵa jaıly, adamǵa qolaıly bolady dep eseptep, alys saparǵa shyǵý, mal otarlatý sııaqty mańyzdy isterdi josparlaıdy.

Rýhanııat • 30 Naýryz, 2022

Ramazan – rýhanı jańarý aıy

Kúlli musylman balasyna paryz etilip, ishine asa mańyzdy oraza qulshylyǵy sińirilgen «aılardyń sultany» Ramazan kelip jetti. Bul aı – paıǵambar úmbeti úshin rýhanı jańarý aıy. Iаǵnı Jaratýshy ıe óz qulyn osy aıda jańartý úshin, ol nápsisin tizgindep, ıman lázzatyn seze alatyn halge jetýi úshin, oraza degen amaldy tańdady. Sóıtip, bizge bir aı boıy oraza ustaýdy buıyrdy. Bul jerde biz bile bermeıtin bir keremet dúnıe – oraza ustaǵan kezde júregimizde, jan-dúnıemizde rýhanı jańarý jemisi pisip jetiledi. Osy arqyly adam balasy kemeldenedi.

Suhbat • 29 Naýryz, 2022

«Oitek» arhıtektýrasynyń negizi – ulttyq sana

Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, tanymal arhıtektor, memlekettiń basty rámizderiniń biri Eltańba avtory, qazirgi tańda L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń professory Jandarbek Málibekov sońǵy jyldary osy ýnıversıtettiń Sáýlet-qurylys fakýlteti janynan «Oitek» arhıtektýrasy atty ǵylymı-tájirıbelik ortalyq quryp, ultymyzdyń rýhanı hám turmystyq qundylyqtaryn (til, din, salt-dástúr, mádenıet, óner, etnografııa, ekonomıka, saıasat, t.b.) zamanǵa saı damytýdyń ádistemesin usynyp júr. Osy oraıda tyń ıdeıa ıesi hám «Oitek» arhıtektýrasynyń avtoryn áńgimege tartyp, oı bólistik.

Elorda • 27 Naýryz, 2022

Eldi jańǵyrtý joly talqylandy

Elordada Qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýty «Sarap» sarapshylyq klýbynyń uıymdastyrýymen «Jańa Qazaqstan: Jańarý men jańǵyrý joly» taqyrybynda dóńgelek ústel ótti. Atalǵan sharaǵa Parlament Májilisiniń depýtattary, tanymal ǵalymdar jáne zııaly qaýym ókilderi hám saıasattanýshy mamandar qatysty.

Qoǵam • 27 Naýryz, 2022

О́re

Bala kúnimizde jaılaýda kez kelgen úıdiń janynda óre turatyn. Onyń tórt sıraǵy bolady. Olar jerge qaqqan qazyqtaı nyq ta, myq ornatylyp, ústine kóldeneń belaǵashtar qoıylady. Osy bel aǵashtardy shabaqtap, kóldeneń qadalar jaıǵastyrylyp, onyń ústine toqylǵan shı tóselip, daıyn bolǵan kerme tuǵyrdy óre dep ataıdy.

Rýhanııat • 20 Naýryz, 2022

Jeti qazyna – jeti yrys

Keıbir jaǵdaıda kóshpendiler tanymynda materıaldyq qundylyqtardy da qazy­­na­ǵa telý bar. Demek qazaqtyń qazyna týra­ly pálsapalyq baılamy – qarapaıym tilmen aıtqanda, qoǵam­dyq damýdyń ustyn­da­ryna jatatyn materıaldyq hám rýhanı qun­dy­­lyq­tar. Iаǵnı jeti qazyna dál mynaý deı­tin­deı naqty toqtam joq. Biraq bul uǵym hal­qymyzdyń ejelgi tanymyna sińiril­gen – «jeti qabat kók», «jeti qabat jer», t.b. tujy­rym­da­ry negizinde «jeti» sa­nyna tu­raq­tap, basty qundylyqtardy ár­túrli jeti jikke bólgeninen ańǵarýǵa bo­la­dy.

Tarıh • 20 Naýryz, 2022

Barys jyly týraly baıan

Jańadan ǵalam qaqpasyn ashqan – Barys jyly týraly el aýyzynda saqtalǵan:Jylyńyz on ekige bólinedi,Ejelden osylaısha kórinedi,Qarasań bári birdeı bolǵanymen,О́teýi neshe saqqa telinedi.On eki jyldyń úshinshisi Barys eken,Nıeti haıýannyń talys eken.Joqshylyq, qurǵaqshylyq páleketterBul jyldan juttyń aýyly alys eken, – dep keletin kóne shýmaq bar.

Elorda • 16 Naýryz, 2022

Jaqsylyq joralǵysyndaı jobalar

Elorda tórinde Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamynyń astanalyq fılıa­ly uıym­dastyrýymen Qazaq tili men mádenıe­tiniń I forýmy ótti. Is-sharaǵa Nur-Sultan qalasy ákimdigi, «Altyn qyran» kompanııa­lar toby, Halyqaralyq «Bolashaq» stıpendıattar qaýymdastyǵy qatarly uıymdar qoldaý kórsetse, mańyz­dy jıynǵa Par­lament Májilisiniń depýtattary men memleket jáne qoǵam qaıratkerleri, ǵalymdar, til janashyrlary qatysty.

Tanym • 13 Naýryz, 2022

Eldi tyńdaýdyń úlgisi

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev eki jyldyń aldynda «Syndarly qo­ǵamdyq dıalog – Qazaqstannyń tu­raq­ty­lyǵy men órkendeýiniń negizi» atty Joldaýynda «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasyn júzege asyrý jaıly aıtyp: «Azamattardyń bar­lyq syndarly ótinish-tilegin jedel ári tıimdi qarastyratyn tujyrymdamany iske asyrý – bárimizge ortaq mindet», degen bolatyn. Prezıdentimiz joǵarydaǵy máseleni ­jyldyń basynda taǵy da eske salyp: «Biz halyq únine qulaq asatyn memleket qu­ra­myz. Bul – asyra aıtqandyq emes. Shyn máninde, memleket óz azamattarynyń pikirin muqııat tyńdaýy qajet» dedi.

Rýhanııat • 10 Naýryz, 2022

Manjeroktaǵy kezdesý

Taýly Altaı Respýblıkasyna qarasty kýrortty aımaq Maıma aýdany aýmaǵynda Manjerok atty shaǵyn kent bar. Qala­shyqtyń ir­gesi 1856 jyly qalanǵan deıdi.  Aýyldy janaı tas­qyny qatty Qa­tyn ózeni aǵyp jatyr. О́lke­niń ta­bı­­ǵaty kór­gen jandy tamsandyr­maı qoı­­maı­dy. Kók­pen talasqan aq samyrsyn men bal qa­ra­ǵaıy, taýdan qulap aqqan móldir bulaq sý­lary, týma tabı­ǵattyń saf aýasy... janǵa shı­pa, dertke daýa.