Beken QAIRATULY«Egemen Qazaqstan»
606 materıal tabyldy

Rýhanııat • 22 Naýryz, 2021

Bereke basy – Naýryz, qazyna quty – Taıqazan

Halqymyzǵa qaıta oralǵan áz-Naýryz merekesiniń jalpyulttyq deńgeıdegi meıram retindegi resmı mártebe alǵanyna da mine, 30 jyldyń júzi boldy. Osydan týra 30 jyl buryn, 1991 jyly naýryzdyń 15-inde Qazaq KSR prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń Jarlyǵy shyǵyp, «Naýryzdyń 22-si – halyqtyq mereke «Naýryz meıramy» bolyp jarııalandy.

Qazaqstan • 21 Naýryz, 2021

Ulttyq taǵam ónimderin daıyndaý

Qazaq ulttyq taǵam ónimderin – negizin mal sharýashylyǵynyń ónimderi: et, sút, desertter, pisirilgen nan ónimderi, sýsyndar quraıdy. Delıkates taǵamdardy, negizinen, jylqy etinen jasaıdy – qazy, shujyq, jal, jaıa, qarta jáne t.b. Nan ónimderdiń ishinen eń tanymaldysy - baýyrsaq. Jalpy, ulttyq taǵamdardy daıyndaý men satý tabysty bıznes túrine jatady.

Qazaqstan • 21 Naýryz, 2021

Musylmansha jyl sanaý

Musylmansha jyl sanaý osydan 1389 jyl buryn (grıgorıan esebi boıynsha) bastalaǵan. Iаǵnı, ǵalamnyń rahym nury Muhamed paıǵambardyń (s.ǵ.s.) Mekke qalasynan Medınege hıjrat (kóshýine) etýine baılanysty, ıslam dúnıesiniń jańa dáýiri, jańa jyl sanaýy bastaldy. Bul bizdiń jyl sanaý boıynsha 622 jyldyń 16 shildesi juma kúni eken.

Rýhanııat • 21 Naýryz, 2021

Qazaq zııalylary áz-Naýryz jaıly ne aıtty?

О́tken ǵasyr basynda qazaq oqyǵandary, ıaǵnı alash qaıratkerleri ult ustazy Ahmet Baıtursynovtyń «Tuqymyn adamdyqtyń shashtym, ektim, Kóńilin kógertýge qul halyqtyń» degenindeı, bári derlik qazaqtyń joqshysy boldy.

Rýhanııat • 20 Naýryz, 2021

Mońǵol ǵaryshkeri: «Ǵaryshqa 22 naýryz kúni attandym»

Ol ras. 1981 jyly naý­ryz aıynyń 22-si kúni mońǵol azamaty Jýg­derdemıdıın Gýrragcha men KSRO-nyń eki dúrkin Batyry, ush­qysh-ǵaryshker Vla­dımır Janybekov «Soıýz-39» kemesimen Baı­qo­ńyr­dan ǵaryshqa kóte­rilgen bolatyn. Atalǵan oqıǵaǵa 40 jyl tolyp otyr.

Qazaqstan • 20 Naýryz, 2021

Qazaqsha jyl qaıyrý esebi

О́tken tarıhymyzdy bilip, bolǵan oqıǵalardyń ýaqyt naqtylap, kóne qoljazbalardy zertteýmen aınalysatyn adamdar úshin «Hıjra» jyl esebin,  biz qoldanatyn «Grıgorıan» jyl esebine aınaldyrý tásilin bilýi óte qajet.

Rýhanııat • 20 Naýryz, 2021

Turardyń buıryǵy

Qazaqtyń kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri Turar Rysqulov 1920 jyly 21 qańtarda Túrkistan Ortalyq atqarý komıtetiniń tóraǵasy bolyp saılanǵany tarıhtan belgili. Bul ólkede keńestik bılik ornyǵyp, bolshevıkter ústemdigi jańadan qalyptasa bastaǵan zaman. Basshylyq qyzmetti qabyldaǵanyna týra eki aı tolǵan tusta T.Rysqulov, ıaǵnı 1920 jyldyń 20 mart (naýryz) kúni «Kóktem shýaǵy – Naýryz» merekesin atap ótý jaıly №456 buıryq shyǵarǵan eken.

Qoǵam • 18 Naýryz, 2021

Ulys ustyny – urpaq tárbıesi

Keshe Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń uıymdastyrýymen onlaın formatta «Rýhanı damý jáne ulttyq dástúrlerdi saqtaý» taqyrybynda dóńgelek ústel ótip, oǵan Parlament Májilisiniń depýtattary, ǵylymı-shyǵarmashylyq zııaly qaýym ókilderi, memlekettik organ qyzmetkerleri jáne úkimettik emes uıymdardyń jetekshileri men sarapshylary qatysty.

Tarıh • 18 Naýryz, 2021

Azattyqtyń «Altyn adamdary»

«Altyn adam, Altyn adam... Adam joq! Altyn qalǵan jarqyraǵan. Bilmeımiz, saýdager me, qolbasy ma? Sarań ba, altyn úshin qaltyraǵan? Sary altynnyń belgili narqy maǵan, qaıda, biraq altynnan artyq adam», dep daýylpaz aqyn Muqaǵalı Maqataev aıtqandaı, qazaq jerinen alǵashqy altyn kıimdi adam 1969 jyly Esik qorǵanynan tabyldy.

Oqıǵa • 18 Naýryz, 2021

Koreıdiń kórkem tústeri

Nur-Sultan qalasynda «Mádenıet arqyly únqatysý» halyqaralyq kórme jobasy aıasynda, Elbasy kitaphanasy men elimizdegi Koreıa Respýblıkasy elshiligi janyndaǵy Koreı mádenı ortalyǵy birlesip, Sýkmıon qyzdar ýnıversıteti mýzeıiniń qoldaýymen, «Koreıa tústeri: keshe jáne búgin» atty kórme uıymdastyrdy.