Beken QAIRATULY«Egemen Qazaqstan»
606 materıal tabyldy

Tanym • 29 Qańtar, 2021

Ejelgi emshilik ilimin ıgergen

Qaırat Aıdarhanuly – 1960 jyly Shyńjań-Altaı ólkesi Jemeneı aýdanynda dúnıege kelgen. Mamandyǵy – dáriger. Qazirgi tańda elorda tórinde «Shıpaly» atty emdeý-saýyqtyrý ortalyǵyn ashyp, halyqqa qyzmet kórsetip júr. Bul azamattyń basqa áriptesterinen ereksheligi – qazirgi zamanaýı emdeý tásili men baıyrǵy qazaqtyń emshilik ónerin ushtastyra bilýinde. Sonymen qatar emdeý tájirıbesinde ejelgi qytaı medısınasy, tıbettik daýalaý tásili, qazaqtyń tamyr ustaý ádisi qatarly ejelgi emshilik dástúrlerdiń bárin ushtastyra qoldana alatyn maman. Onyń syrtynda, qazaq halqynyń shıpagerlik ilimin nasıhattaıtyn: «Qazaq emshiligi», «Qazaq emshiligi: tórt túlik mal ónimderi», «Qazaq emshiligi: ań-qus, jándikterdiń emdik qasıeti», «Qazaq emshiligi ensıklopedııasy» jáne eki tomdyq «Qazaq emshiligi: saq, ǵun, túrki kezeńderi» sııaqty alty kitaptyń avtory. Osy oraıda, ejelgi emshilik ilimin ıgergen dárigermen júrgizgen suhbatty usynyp otyrmyz.  

Rýhanııat • 28 Qańtar, 2021

Qoja Hafızdiń qundy eńbegi

Elorda tórinde ornalasqan Qoljaz­balar jáne sırek kitaptar ulttyq ortalyǵy óz qorynda saqtaýly tur­ǵan Qoja Shamsýddın Muhammed Hafız Shırazıdiń parsy tilinde ja­zylǵan «Qoja Hafız Shırazıdiń ǵaza­lııattary» atty qundy eńbeginiń onlaın tanystyrylymyn jasady.

Rýhanııat • 22 Qańtar, 2021

Tashkentte jaryq kórgen «Terme»

Elordada ornalasqan Qoljazbalar jáne sırek kitaptar ulttyq ortalyǵy mekeme qorynda turǵan qundy jádigerlerdi onlaın tanystyrý sharasyn ótkizýde. Bul joly kópshilik nazarynda 1925 jyly Tashkentte jaryq kórgen «Tárbıe, bilim, ádebıet jaıyndaǵy maqalalardan terme» atty kitap usynyldy.

Tanym • 21 Qańtar, 2021

Alash arystarynyń Sháýeshekke sapary

HH ǵasyrdyń basynda, 1917 jyly Orynborda jal­py Qazaq quryltaıy ótip, Alash­orda úki­metiniń basqarý organy Semeıge qonystanǵan­nan keıin, ıaǵnı 1918 jyldyń kók­teminde ult qaıratker­leri Alash qalasyna jınalyp aqyl­dasady. Mundaǵy maqsat – shettegi qazaqtarǵa baryp, olar­ǵa Alash ıdeıasyn nasıhattaý. Basqosýǵa Abaı mek­tebiniń ókilderi – Kókbaı Ja­na­t­aıuly men Týraǵul Abaı­­uly jáne ataqty balýan Qa­jy­­muqan Muńaıtpasuly qaty­sady (1-sýret).

Qoǵam • 19 Qańtar, 2021

Suńǵylalyq syry

Qazaqta «suńǵyla» degen sóz bar. Bul ataý neni bildiredi degenge toqtalsaq, 2013 jyly jaryq kórgen Qazaq tiliniń úlken túsindirme sózdiginde: suńǵyla dep – zerek, zerdeli, tez baıqaǵysh, ańǵarympaz adamdy aıtady depti. Bul paıym durys árıne. О́ıtkeni qazaq balasy basqa jurttan osy suńǵylalyq qa­sıetimen erekshelenip turady. О́zbek hal­qy­nyń birinshi prezıdenti marqum Islam Kárımov «qazaqtan joldasyń bolsa, jol­dan adaspaısyń» degendi kóp aıtatyny sııa­q­ty, kúlli álem qaýymdastyǵy Nursultan Ábishulyn bir aýyzdan «suńǵyla saıasatker» dep moıyndaǵany tegin emes.

Rýhanııat • 19 Qańtar, 2021

Qazaqtyń qabileti qandaı bolǵan?

О́te erteden kele jatqan «Aıazbı» deıtin ertegi bar. Jeli­si mynadaı: kóne zamanda Ma­dan  degen han bolypty.

Oqıǵa • 18 Qańtar, 2021

General kıgen kıtel

Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn úsh dúrkin ıelen­gen dańqty ushqysh A.I.Pokrysh­kın «soǵys adam sanyn azaıtady, esesine batyrlardy kóbeıtedi» degen eken. Osy kisi aıtqandaı, 1941-1945 jyldary ǵalamdy dúrliktirgen alapat soǵys qazaq ultyna úsh general syılady.

Tanym • 14 Qańtar, 2021

Hasantýdaǵy qyrǵyn (óli anadan tiri týǵan bala)

О́tken ǵasyrdyń toqsanynshy jyldary edi. Bir top adam oblys ortalyǵyndaǵy «О́skemen» qonaq-úıine kelip tústik. Maqsatymyz –halyqaralyq kóshi-qon sharýasyna baılanysty uıymdastyrý jumystaryna kómektesý. Arada eki-úsh kún ótken soń, biz jatqan qonaqúı kádimgideı dúrligip qaldy. Sebebin surasaq, «Túrkııadan qurmetti qonaq kelipti» deıdi. Sóıtsek, jurtty dúrliktirip júrgen Halıfa Altaı atamyz eken. Ol kezde túrkııalyq qazaq turmaq jergilikti eldi bir-birinen aıyra almaıtyn óskemendik orystarǵa syn da joq.

Sport • 14 Qańtar, 2021

Ámbebap balýan

Serik Berdimuratuly 1994 jyly Mońǵol eliniń Baı-О́lke aımaǵynda dúnıege kelgen. Jasy 30-ǵa jetpeı-aq biraz bıikterdi baǵyndyryp úlgerdi. Atap aıtqanda: sambo kúresinen jastar arasynda álem chempıonatynyń eki dúrkin (2010, 2011), eresekter arasynda bir dúrkin (2019) qola júldegeri, jasóspirimder arasynda sýmo kúresinen Japonııa ashyq birinshiliginiń (2011) qola júldegeri jáne jastar arasynda álem chempıony (Gonkong, 2012). Mońǵoldyń ulttyq kúresinen «Memlekettik Lashyn» (2018) jáne belbeý kúresinen stýdent-jastar arasynda Azııa birinshiliginiń kúmis medal ıegeri (2013). Dzıýdodan eresekter arasynda Mońǵolııanyń eki dúrkin (2018, 2019) jeńimpazy. Qazaq kúresinen «Eýrazııa barysynyń» (2013) kúmis jáne «Álem barysynyń» qola júldegeri atanǵan talantty qazaq ulany.

Rýhanııat • 13 Qańtar, 2021

Jahansha mingen «Mersedes»

Kúnbatys alashordashylar tarıhynyń bilgiri, jazýshy Ánes Saraı: «Birinshi jáne ekinshi Jalpy qazaq sıezinen keıin alashordalyqtar bolshevıktermen kelise almaı tartysyp jatqan tusta Ýfada Ýaqytsha úkimet ornap, onyń basqarý organy «Ýchredıtelnoe sobranıe» («Komých») deıtin quryldy. 1918 jyldyń shilde aıynda Á.Bókeıhanov, Á.Ermekov, M.Shoqaı, Ý.Tanashev tórteýi «Komýchpen» kelissóz júrgizdi.