Beken QAIRATULY«Egemen Qazaqstan»
778 materıal tabyldy

Rýhanııat • 10 Sáýir, 2019

Qarashańyraqta qaýyshqandar

Táýelsizdik qazaqqa ne berdi? Bul suraqqa árkim ár qıly jaýap aıtary anyq. Biraq kókiregi oıaý, kózi qaraqty árbir qazaq bilýge tıis jalqy aqıqat: táýelsizdik – álemde tarydaı shashyrap júrgen qazaqtyń basyn qarashańyraqta qaýyshtyrdy. Buǵan mysal jetip jatyr. Basqasyn aıtpaǵanda gazet betinde ózderińiz sýretin kórip otyrǵan qos qarııanyń biri – Mońǵol elinen, ekinshisi Qytaıdan kóship kelip, elorda tórinde taǵdyry toǵysqan bir atanyń balalary. Eger elimiz táýelsizdik alyp, týyn kótermese bulardyń basy bir shańyraq astyna qosylar, ıa qosylmas. Aqyn Járken Bódesh aǵamyz aıtqandaı: «Jem bolmaı ıt pen qasqyrǵa, Jem bolmaı qashqyn-pysqynǵa, Biz qashan túgendelemiz, Bir shańyraq astynda» dep armandaýmen dámi taýsylar ma edi, kim bilsin.

Sport • 01 Sáýir, 2019

«Toǵyzqumalaq – ómirimniń bir bólshegi»

Ulttyq sport oıyny túrleriniń biri – toǵyzqumalaq. Zertteý­shiler onyń tórt myń jyldyq tarıhy bar, óte paıdaly zııatkerlik oıyn deıdi.

18 Aqpan, 2019

Rýh jaıly áńgime

Marqum alashshyl tulǵa Aqseleý Seıdimbektiń «Rýhy azat halyq qana uly ister atqara alady» deıtin myzǵymas ustanymy boldy. Osy uǵymdy Ahań ári qaraı tápsirlep: «Rýhsyz halyqty altynǵa bólep qoısań da báribir, rýhy myqty qaýymnyń aldynda eńkish tartyp turady. Rýh degenimiz ol kózge kórinbeıdi, halyqtyń gendik bıosferasynda bolatyn úreıdi jeńý qýaty. Úreı qan arqyly urpaqtan urpaq jalǵasyp kete beretin asa qaterli qubylys. Qandaı bir qaýymnyń rýhanı erkindigi (táýelsizdigi) halyqtyń boıyndaǵy úreıdiń az-kóptigimen ólshendi» deıtin edi jaryqtyq.

29 Qańtar, 2019

Otandy súıýdiń úlgisi

Keńestik dáýirdiń kemel qalamgeri, úlken aqyn Rasýl Gamzatovtyń  «Otan týraly jyr» deıtin shaǵyn tolǵaýy bar. Osyny qarasózben tápsirlesek, ertede bir ańshy kishkentaı qusty ustap alyp, altyn torǵa qamap qoıypty. Oǵan jemniń asylyn, sýdyń tunyǵyn beripti. Biraq tordaǵy qus kúndiz-túni «Otan, Otan, Otanym» dep zarlaı beripti.

11 Jeltoqsan, 2018

Qazaqtyń jylqytaný ilimi

Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń «Uly da­­lanyń jeti qyry» atty maqalasynda, «Atqa miný mádenıeti men jylqy sharýashylyǵy jer júzine Uly daladan taraǵan» degen toqtamdy pikir aıtylypty. Rasynda da, Elbasy atap ótkendeı jylqy mádenıeti men atty miniske úıretýdiń dara tehnologıasy uly dalada qalyptasqany anyq. Iaǵnı, jylqy mádenıetiniń san ǵasyrlyq qalyptasý, damý kezeńderi bıologıalyq jolmen júrgizilgen. Qazirgi tilmen aıtsaq, jylqytaný kóshpeli qoǵamnyń álmısaqtan qanyna sińgen tól óneri hám genetıkalyq jadysynyń keremet týyndysy.

22 Qarasha, 2018

Baǵdarlamalar baıandylyǵymen baǵaly

Elbasy Nursultan Nazarbaev bıylǵy jylǵy halyqqa Joldaýynda úkimet múshelerine qaratyp, «Bizde árqıly baǵdarlamalar qabyldanyp jatyr. Indýstrıalyq baǵdarlama, ınfraqurylymdyq baǵdarlama, sondaı-aq, áleýmettik máselelerdi qamtyǵan kóptegen baǵdarlama bar.

Medısına • 28 Tamyz, 2018

Tynyshtyqty sóz buzady

Abaı atamyz 40-shy qarasózinde «Ty­nysh­tyq izdep taba almaı júrgen jurt ty­nyshtyq kórse, sátke turmaı, ty­nysh­­­tyqtan jalyǵa qalatuǵyny qalaı?» de­geni sııaqty adam balasy tabı­ǵaty­­nan jalyqqysh keledi. Ásirese beı­bitshi­lik pen tynyshtyqtyń qadirin bil­meı­di. Tipti osy jaıly qasıetti Quran­nyń «Nısa» súresinde «óıtkeni adam balasy nashar jaratylǵan» deıtin aıat ta bar.

08 Tamyz, 2018

«Aýyl moldasynan oqyǵan...»

Qandaıda bir áleýmettik turǵydan toptasqan qoǵamdyq júıeni shaıqaltpaı ustap turatyn, júzdegen ǵasyrlar boıy shyńdalǵan myzǵymas rýhanı-mádenı ustyny bolady. Buny ǵylymı tilde «ınstıtýsıonalızm» dep ataıdy. Iаǵnı bul degenimiz – kóptegen ǵasyrlar boıy evolıýsııalyq jolmen damyp, uzaq suryptalý arqyly tolyq moıyndalǵan, sóıtip árkez qoǵamdyq qatynasty retteýshi normalar men áleý­mettik toptar arasyndaǵy quqyqtyq statýstardy saqtaýǵa baǵyttalǵan asa qýatty qury­lym.  

13 Shilde, 2018

Halyq ániniń tonalý tarıhy

Elbasy Nursultan Nazarbaev «Bo­lashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty baǵ­darlamalyq maqalasynda, jańǵyrý eldiń ulttyq-rýhanı tamyrynan nár ala almasa, ol adasýǵa bastaıdy», dedi. Eldiń ulttyq-rýhanı tamyry degenimiz ne? Ol ha­lyqty san ǵasyrdan beri adastyrmaı, alyp kele jatqan salt-dástúri, folklory, áni men jyry. Osylardyń ishinde ánniń ult rýhanııaty úshin orny aıryqsha. Dana Abaı atamyz, «Uıyqtap jatqan júrek­ti án oıatar, Únniń tátti oralǵan máni oıatar» degendi beker aıtqan joq.