Beken QAIRATULY«Egemen Qazaqstan»
669 materıal tabyldy

О́ner • 30 Maýsym, 2022

«Kúı oınaıdy qazaǵymnyń qanynda»

Qazaqtyń úlken aqyny Qadyr Myrzalıev «Na­ǵyz qazaq, qazaq emes, Naǵyz qazaq – dombyra» dese, daýylpaz jyrshy Ilııas Jansúgirov: «Dombyra, sende min bar ma?, Minsiz bolsań — til bar ma?, Til joq deýge bola ma, Tilden anyq ún barda?, Dombyranyń, kúshi mol, Kómeıinde kúı barda!» degen eken.

О́ner • 30 Maýsym, 2022

Syrly aspaptardyń sıqyrly úni

Ulttyq mýzeıde Ulttyq dombyra kúnine oraı Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń bastamasymen Almaty qala­syn­daǵy Memlekettik ortalyq mýzeı qoryndaǵy qazaq­tyń dástúrli mýzykalyq aspaptary kolleksııasy negizinde jasaqtalǵan «Syrly aspaptardyń sıqyrly úni» atty jyljymaly kórme ashyldy. Sharanyń maqsaty – mádenı ortalyq Almaty qalasynda ornalasqan Memlekettik ortalyq mýzeı qorynda saqtalyp, urpaqtan-urpaqqa jetken qazaqtyń biregeı mýzykalyq aspaptarymen elordalyqtardy tanystyrý eken.

О́ner • 28 Maýsym, 2022

Jalǵyz qoldy sheber

Ulttyq mýzeıde Koreıa Respýblıkasynyń el­­shiligi jáne elor­da­lyq Koreı mádenı or­talyǵynyń uıym­das­tyrýymen ońtústik-koreıalyq keskindeme óneriniń sheberi Pak De Songtiń «Máń­gilik» atty kórmesi óz ju­my­syn bastady. Atal­­­ǵan is-shara Qazaq­stan men Koreıa elderi arasynda ornaǵan dıp­lomatııalyq qaty­nasqa 30 jyl tolý qur­metine oraı ótkizilip otyr.

Rýhanııat • 28 Maýsym, 2022

Ereımen jerindegi ejelgi nysandar

О́tken apta sońynda Mádenıt jáne sport mınıstrligi Geraldıkalyq zertteýler ortalyǵynyń qoldaýymen Aqmola oblysy Ereımentaý aýdany aýmaǵyna «Babadan qalǵan belgi» atty tanymdyq ekskýrsııa uıymdastyryldy. Uıymdastyrýshy taraptyń aıtýyna qaraǵanda, mundaǵy maqsat – óńirlik ólketaný isin jandandarý jáne baıyrǵy ǵuryptyq muralar negizinde búginge jetken ejelgi geraldıkalyq belgi-tańba-músinderdi barynsha nasıhattaý eken.

Tarıh • 22 Maýsym, 2022

Paleolıt dáýirine tán turaq anyqtaldy

Elordadaǵy Ulttyq mýzeı men germanııalyq Tıýbıngen ýnıversıteti birlesip júrgizgen arheologııalyq zertteý barysynda Almaty oblysy Eńbekshiqazaq aýdany aýmaǵynan paleolıt dáýirine jatatyn turaq anyqtalyp, tarıhı orynnan tas quraldar, sonyń ishinde ejelgi nýk­leýs, qyrǵysh qatarly buıymdar tabyldy.

Qazaqstan • 21 Maýsym, 2022

Jer ańsaǵan jylqylar

Qazaq jylqysy jershil keledi. О́ziniń týǵan topyraǵynan jyraqqa ketken nemese alys jerge satylǵan, ıa bolmasa syıǵa tartylǵan tekti janýarlar barǵan mekendi jersinbeı qaıta qashyp kelgen oqıǵalar jeterlik. Tipti sonaý jaýgershilik zamanda jaýdyń aıdaýynda ketken úıirin qaıyra aıdap, eline aman-esen ákelgen tekti aıǵyrlar jaıly da ańyz bar. Osy oraıda eriksiz alysqa aıdalyp barǵan jerinen týǵan ólke, týma tabıǵatyn ańsap, adamnyń tabany tımegen qııa-jartas, aǵysy qatty asaý ózen, ushy-qıyryna kóz jetpeıtin qula dúzdi kesip ótip, topyraǵyna oralǵan jylqylar jaıly derekti – etnografııalyq oqıǵalardy usynyp otyrmyz.

Qazaqstan • 14 Maýsym, 2022

Muhammed Álımen ushaqta kezdesý

Jýyqta elorda tórinde orna­las­qan Qaıym Muhamedhanov atyndaǵy №90 ulttyq gımnazııa­da úlken ǵalym, sháká­rim­tanýdyń negi­zin qalaý­shylardyń biri ári oqý ordasyna esimi be­ril­gen kórnekti tulǵany eske alý maq­­satynda «Rýhy myqty er qazaq» atty mádenı-rýhanı shara ótti. Buǵan ǵalym-ustazdyń izin jal­ǵaǵan ul-qyz­dary kelip qatysty. Osy oraıda, Qaıym atamyzdyń óz kindiginen taraǵan on balasynyń biri – qazirgi kúni ǵalym­nyń kindik qany tamǵan qarashańyraǵynda, Semeı qalasynda turatyn Qanaǵat Qaıymulyna jolyǵyp, burynnan beri kókeıde júrgen myna bir oqıǵa jaıly áńgime órbittik.

Qazaqstan • 14 Maýsym, 2022

Búrkitpen ań qaǵý

Qazaqta qusbegilik degen óner bar. Onyń negizi bir salasy – búrkitshilik. Sonyń ishinde qyran qusty baptap, ań qaqtyrý tásili. Kez kelgen ań búrkitke ońaı aldyrmaıdy. Onyń da tabıǵı qarsylasý tásili bolady. Qorqaq qoıannyń ózi qashyp bara jatyp ústinen búrkit tónip kelgende inge kiredi, qýysqa tyǵylady. Nemese búrkit shúıilip kelip sypyra bergende, bult etip, qustyń ústinen sekirip ketedi. Eger qatty tar jer bolsa, búrkitti tas qaptyryp, ólimge dýshar etedi. Eńiske qaraı qashsa, búrkitke tez tutylatynyn biletin qoıan álbette órge qaraı qashady. Qoıandy ustaý úshin de búrkitke óte eptilik kerek.

Tarıh • 14 Maýsym, 2022

Erte dáýirdiń artefaktileri tabyldy

Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıi Mádenı mura ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkerleri Aral óńiriniń soltústik aýmaǵyna arheologııalyq qazba jumystaryn júrgizip, eneolıt dáýirine tán qyrly ­otshepa, plastınalar, ıashmadan jasalǵan eki monshaq, eneolıt jáne erte temir dáýirine tán keramıkalardy tapty.

Rýhanııat • 13 Maýsym, 2022

Maqtan men mansap

Tektiniń tuıaǵy, ónegeli áýletten tara­ǵan jurnaq Ahat Shákárimuly 1992 jyly «Juldyz» jýrnalynyń 11 – sanyna ja­rııalanǵan «Meniń ákem halyq uly - Sháká­rim» atty maqalasynda: «Qazaqta eki «m» bar, biri – «maqtan», biri – «mansap». Maqtanbaıtyn, maqtanǵa mastanbaıtyn adam az. Maqtanda tazalyq, ádildik bolmaı­dy. Maqtanshaq – baıysam, basqadan assam degizip, arsyzdyqqa sheıin aparady. Al «mansap» – bul «mansapqorlyq», ákim bolsam, barlyǵyna ózim qoja bolsam, bar adamdy bir shybyqpen aıdasam de­gen eń aıýandyq pıǵylǵa aparatyn, dú­nıe­ni buzatyn keseldiń biri. Bular adam balasynyń basyn da qospaıdy, adal­dyq­ty, adamgershilikti istetpeıdi» dep áke­siniń aýzynan óz qulaǵymen estigen sózdi jazypty.