О́ner • 30 Maýsym, 2022
«Kúı oınaıdy qazaǵymnyń qanynda»
Qazaqtyń úlken aqyny Qadyr Myrzalıev «Naǵyz qazaq, qazaq emes, Naǵyz qazaq – dombyra» dese, daýylpaz jyrshy Ilııas Jansúgirov: «Dombyra, sende min bar ma?, Minsiz bolsań — til bar ma?, Til joq deýge bola ma, Tilden anyq ún barda?, Dombyranyń, kúshi mol, Kómeıinde kúı barda!» degen eken.
О́ner • 30 Maýsym, 2022
Ulttyq mýzeıde Ulttyq dombyra kúnine oraı Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń bastamasymen Almaty qalasyndaǵy Memlekettik ortalyq mýzeı qoryndaǵy qazaqtyń dástúrli mýzykalyq aspaptary kolleksııasy negizinde jasaqtalǵan «Syrly aspaptardyń sıqyrly úni» atty jyljymaly kórme ashyldy. Sharanyń maqsaty – mádenı ortalyq Almaty qalasynda ornalasqan Memlekettik ortalyq mýzeı qorynda saqtalyp, urpaqtan-urpaqqa jetken qazaqtyń biregeı mýzykalyq aspaptarymen elordalyqtardy tanystyrý eken.
О́ner • 28 Maýsym, 2022
Ulttyq mýzeıde Koreıa Respýblıkasynyń elshiligi jáne elordalyq Koreı mádenı ortalyǵynyń uıymdastyrýymen ońtústik-koreıalyq keskindeme óneriniń sheberi Pak De Songtiń «Máńgilik» atty kórmesi óz jumysyn bastady. Atalǵan is-shara Qazaqstan men Koreıa elderi arasynda ornaǵan dıplomatııalyq qatynasqa 30 jyl tolý qurmetine oraı ótkizilip otyr.
Rýhanııat • 28 Maýsym, 2022
Ereımen jerindegi ejelgi nysandar
О́tken apta sońynda Mádenıt jáne sport mınıstrligi Geraldıkalyq zertteýler ortalyǵynyń qoldaýymen Aqmola oblysy Ereımentaý aýdany aýmaǵyna «Babadan qalǵan belgi» atty tanymdyq ekskýrsııa uıymdastyryldy. Uıymdastyrýshy taraptyń aıtýyna qaraǵanda, mundaǵy maqsat – óńirlik ólketaný isin jandandarý jáne baıyrǵy ǵuryptyq muralar negizinde búginge jetken ejelgi geraldıkalyq belgi-tańba-músinderdi barynsha nasıhattaý eken.
Tarıh • 22 Maýsym, 2022
Paleolıt dáýirine tán turaq anyqtaldy
Elordadaǵy Ulttyq mýzeı men germanııalyq Tıýbıngen ýnıversıteti birlesip júrgizgen arheologııalyq zertteý barysynda Almaty oblysy Eńbekshiqazaq aýdany aýmaǵynan paleolıt dáýirine jatatyn turaq anyqtalyp, tarıhı orynnan tas quraldar, sonyń ishinde ejelgi nýkleýs, qyrǵysh qatarly buıymdar tabyldy.
Qazaqstan • 21 Maýsym, 2022
Qazaq jylqysy jershil keledi. О́ziniń týǵan topyraǵynan jyraqqa ketken nemese alys jerge satylǵan, ıa bolmasa syıǵa tartylǵan tekti janýarlar barǵan mekendi jersinbeı qaıta qashyp kelgen oqıǵalar jeterlik. Tipti sonaý jaýgershilik zamanda jaýdyń aıdaýynda ketken úıirin qaıyra aıdap, eline aman-esen ákelgen tekti aıǵyrlar jaıly da ańyz bar. Osy oraıda eriksiz alysqa aıdalyp barǵan jerinen týǵan ólke, týma tabıǵatyn ańsap, adamnyń tabany tımegen qııa-jartas, aǵysy qatty asaý ózen, ushy-qıyryna kóz jetpeıtin qula dúzdi kesip ótip, topyraǵyna oralǵan jylqylar jaıly derekti – etnografııalyq oqıǵalardy usynyp otyrmyz.
Qazaqstan • 14 Maýsym, 2022
Muhammed Álımen ushaqta kezdesý
Jýyqta elorda tórinde ornalasqan Qaıym Muhamedhanov atyndaǵy №90 ulttyq gımnazııada úlken ǵalym, shákárimtanýdyń negizin qalaýshylardyń biri ári oqý ordasyna esimi berilgen kórnekti tulǵany eske alý maqsatynda «Rýhy myqty er qazaq» atty mádenı-rýhanı shara ótti. Buǵan ǵalym-ustazdyń izin jalǵaǵan ul-qyzdary kelip qatysty. Osy oraıda, Qaıym atamyzdyń óz kindiginen taraǵan on balasynyń biri – qazirgi kúni ǵalymnyń kindik qany tamǵan qarashańyraǵynda, Semeı qalasynda turatyn Qanaǵat Qaıymulyna jolyǵyp, burynnan beri kókeıde júrgen myna bir oqıǵa jaıly áńgime órbittik.
Qazaqstan • 14 Maýsym, 2022
Qazaqta qusbegilik degen óner bar. Onyń negizi bir salasy – búrkitshilik. Sonyń ishinde qyran qusty baptap, ań qaqtyrý tásili. Kez kelgen ań búrkitke ońaı aldyrmaıdy. Onyń da tabıǵı qarsylasý tásili bolady. Qorqaq qoıannyń ózi qashyp bara jatyp ústinen búrkit tónip kelgende inge kiredi, qýysqa tyǵylady. Nemese búrkit shúıilip kelip sypyra bergende, bult etip, qustyń ústinen sekirip ketedi. Eger qatty tar jer bolsa, búrkitti tas qaptyryp, ólimge dýshar etedi. Eńiske qaraı qashsa, búrkitke tez tutylatynyn biletin qoıan álbette órge qaraı qashady. Qoıandy ustaý úshin de búrkitke óte eptilik kerek.
Tarıh • 14 Maýsym, 2022
Erte dáýirdiń artefaktileri tabyldy
Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıi Mádenı mura ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkerleri Aral óńiriniń soltústik aýmaǵyna arheologııalyq qazba jumystaryn júrgizip, eneolıt dáýirine tán qyrly otshepa, plastınalar, ıashmadan jasalǵan eki monshaq, eneolıt jáne erte temir dáýirine tán keramıkalardy tapty.
Rýhanııat • 13 Maýsym, 2022
Tektiniń tuıaǵy, ónegeli áýletten taraǵan jurnaq Ahat Shákárimuly 1992 jyly «Juldyz» jýrnalynyń 11 – sanyna jarııalanǵan «Meniń ákem halyq uly - Shákárim» atty maqalasynda: «Qazaqta eki «m» bar, biri – «maqtan», biri – «mansap». Maqtanbaıtyn, maqtanǵa mastanbaıtyn adam az. Maqtanda tazalyq, ádildik bolmaıdy. Maqtanshaq – baıysam, basqadan assam degizip, arsyzdyqqa sheıin aparady. Al «mansap» – bul «mansapqorlyq», ákim bolsam, barlyǵyna ózim qoja bolsam, bar adamdy bir shybyqpen aıdasam degen eń aıýandyq pıǵylǵa aparatyn, dúnıeni buzatyn keseldiń biri. Bular adam balasynyń basyn da qospaıdy, adaldyqty, adamgershilikti istetpeıdi» dep ákesiniń aýzynan óz qulaǵymen estigen sózdi jazypty.
