Qarashash TOQSANBAI«Egemen Qazaqstan»
131 materıal tabyldy

О́ner • 23 Naýryz, 2021

Úrmeli aspaptar kvarteti úzdik atandy

«Astana Opera» sımfonııalyq orkestriniń mýzykanttary, tanymal «Astrobones» kvartetiniń músheleri Farhad Bolatov, Almas Saǵymbaev, Albına О́tegenova jáne Erasyl Ámeshov GRAND MUSIC ART beınejazbalary boıynsha mýzykanttar arasyndaǵy X Úlken Halyqaralyq baıqaýda birinshi júldeni ıelendi, dep habarlaıdy Egemen.kz

О́ner • 20 Naýryz, 2021

Abaımen rýhtanǵan teatr

Naýryz meıramy qarsańynda Túrki mádenıetiniń halyqaralyq uıymy (TÚRKSOI) mádenıet pen ónerge qosqan eleýli úlesi úshin «Astana Opera» teatrynyń ártisterin Abaıdyń 175 jyldyǵyna arnalǵan medalmen marapattady, dep habarlaıdy Egemen.kz

О́ner • 16 Naýryz, 2021

Úsh eldiń sahnasynan samǵaǵan án

«Astana Opera» memlekettik opera jáne balet teatrynyń jetekshi solısi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Jupar Ǵabdýllına «Dostardan mahabbatpen» onlaın-konsertin usyndy. Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi Erik Qurmanǵalıevti eske alý qurmetine arnalǵan mýzykalyq kesh «Astana Opera» (Nur-Sultan), Úlken teatr (Máskeý) men «Izraıl Operasy» (Tel Avıv) solısteriniń qatysýymen erekshelendi. Sondaı-aq bul jobany el Táýelsizdiginiń 30 jyldyq merekesi aıasynda ótken aıtýly mádenı sharanyń biri deýge tolyq negiz bar.

Rýhanııat • 04 Naýryz, 2021

Gúlbarash Baıtoǵaeva: Jaqsy-jaısańmen ótkizgen ár sátińdi baqytyńa bala

Atam qazaq qyz balanyń tárbıesine aıryqsha mán bergen. «Qyzdyń joly – jińishke», «Qyzym – úıde, qylyǵy – túzde», «Qyzym jaqsy bolsyn deseń, qyzy jaqsymen kórshi bol» degen maqaldar – sonyń jarqyn dáleli. Muhtar Áýezovteı kemeńger iri tulǵanyń ózi aq batasyn berip, ustazdyq jolǵa túsýine baǵyt-baǵdar siltegen, búkil sanaly ǵumyryn qazaq qyzdaryn zııalylyqqa tárbıeleý isine arnaǵan fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty, ustaz Gúlbarash BAITOǴAEVA esimi Qyzdar pedagogıkalyq ınstıtýtynda aıryqsha iltıpatpen atalady. Tómende pedagog-ǵalym Muhań týraly estelikterdi jadynda qaıta jańǵyrta otyryp, qazaq qyzdarynyń boıyndaǵy qadir-qasıetter týraly syr shertedi.

Teatr • 02 Naýryz, 2021

Dárigerlerge tartý

«Astana Opera» memlekettik opera jáne balet teatry 1 naý­ryzda Mádenıet jáne sport mınıstrligi jáne Nur-Sultan qalasy ákimdigimen birlesip, elordalyq dárigerlerge arnap qaıyrymdylyq aksııasyn ótkizdi.

О́ner • 02 Naýryz, 2021

Bas teatrdaǵy balalar stýdııasy

Bilim berý júıesi men urpaq tárbıesin shyǵarmashyl álemnen bóle-jaryp qaraý áste múmkin emes. Qazirgi qoǵamda bolyp jatqan keń aýqymdy ózgerister bala tárbıesi isimen aınalysatyn barlyq mamandarǵa úlken mindetter júkteıtini taǵy ras.

Bilim • 22 Aqpan, 2021

Kitap oqýdan kim alda?

Mektep oqýshylary arasynda ótken «Kitap oqyǵandy jaqsy kóremin» respýblıkalyq baıqaýy bala qııalynyń sheksizdigine kóz jetkizdi.

Rýhanııat • 11 Aqpan, 2021

Janǵalı Júzbaı: Dala kúıshileriniń úlgi-mánerin úırendim

– Bıyl alpys jasqa tolǵan ekensiz. Kóńil kúıińiz jaqsy ma? – Alpys – ótkenge esep beretin jas eken. Osy ýaqytqa deıingi kezeńimdi eske alsam, mańyzdy deıtindeı eshnárse istemegen ekem. Áıteýir jastyqtyń jalynymen ónerge talaptandyq, kúı degen kıeli dúnıege ǵashyq boldyq. Dáýlesker kúıshilerge eliktedik, «bolmasań da uqsap baq» degendeı, solar shertken kúıdiń qaıyrymyn qal-qaderimizshe kókirekke toqýǵa tyrystyq. Jastyq aýanymen árneniń basyn bir shalǵan áýreli kúnderimiz de kóp boldy.

Rýhanııat • 04 Aqpan, 2021

«Sen» dep sizge ne deıin...

Internette bir avtor: «Siz» dep sóıleý adamdardyń arasyn alshaqtatyp, bir-birine degen senimin azaıtady. Ondaı sý­bor­­dınasııa ata-ana men bala arasynda bol­maýy kerek. Bala ondaı kezde beısanaly túrde ata-anasyn bóten adam retinde qabyl­daıdy. Sondyqtan bala ata-anasyna «siz» demeı, «sen» dep sóıleýi kerek, «siz» dep tany­maıtyn bóten adamǵa nemese asa qur­metti úlken adamdarǵa ǵana aıtylady» deıdi. Muny oqyp, jylarymyzdy ne kú­lerimizdi bilmedik.

О́ner • 26 Qańtar, 2021

Baǵdat Ábilhanov: Adamzattyń ortaq qundylyǵyna aınalǵan aspap

– Stradıvarı men Gvar­ne­rıdiń eski jáne qymbat mýzy­kalyq aspaptarynda óner kór­setetin mýzykant Qazaq­standa saýsaqpen sanarlyq qana eken. Bul skrıpkalar nesimen qundy? – Halyq senimine ıe bolǵan sondaı mýzykanttar qatarynda áıgili ıtalııalyq sheber Djozef Gvarnerıdiń qolynan 1685 jyly shyqqan aspappen óner kór­setip júrgenime qýanyshtymyn. Qazirgi ýaqytta mundaı skrıpkanyń quny 17-18 mıllıon eýroǵa baǵalanady. Onyń naq­ty qundylyǵy ǵalamat dybysy men tem­brinde, eshqashan eskirmeıtininde. Teh­no­logııa damy­ǵan qazirgi zamannyń ózinde adam­zat balasy neshe túrli mashınany, kom­pıýterdi oılap tapqanymen, keremet res­tavratorlar bolǵanmen, dál mundaı aspap­tardy, sapaly dybysty jasaý áste múm­kin emes. Meniń qolymdaǵy kóne skrıp­­ka Qazaqstanǵa ótken ǵasyrdyń 60-shy jyl­dary Reseıden kelgeni belgili. Qa­­zirgi ýaqytta ol biregeı aspaptar­dyń mem­­le­kettik kolleksııasyna engen jáne «Astana Operada» arnaıy seıfte saq­taýly.