Qarashash TOQSANBAI«Egemen Qazaqstan»
119 materıal tabyldy

Suhbat • 08 Qańtar, 2021

Anatolıı Gýsev: Opera udaıy izdenisti talap etedi

Opera óneriniń has sheberi, professor, ustaz, halyqaralyq deńgeıdegi koých Anatolıı Gýsev G.Donısettıdiń «Mahabbat sýsyny» operasynyń premerasy qarsańynda «Astana Opera» solısterine kásibı sheberlikti shyńdaý múmkindikteri týraly daıyndyq sabaǵyn ótkizgen bolatyn. Premera qarsa­ńynda atalǵan óner ókilimen áńgimelesken edik.

Rýhanııat • 29 Jeltoqsan, 2020

Tilektestiń tili ortaq

Elimiz táýelsizdikke qol jetkizgen otyz jylǵa jýyq ýaqyt ishinde bir aýyz qazaqsha úı­renýge jaramaǵan keı otan­dastyń jan-beı­nesine úńilgende, sonaý bir jyldary Japonııada ótken Qazaqstan máde­nıeti men óneri kúnderi jobasy jadymyzda eriksiz qaıta jańǵyrady.

10 Jeltoqsan, 2020

Elordada jańa teatr ashylady

Táýelsizdik kúni qarsańynda jáne Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıy aıasynda elimiz teatrlary taǵy bir óner oshaǵymen tolyqqaly otyr. Nur-Sultan qalasy ákimdigine qarasty Jas kórermenderge arnalǵan mýzykalyq teatr óziniń alǵashqy maýsymyn 14 jeltoqsanda M.Áýezovtiń «Abaı-Toǵjan» mýzykalyq dramasymen ashady, dep habarlaıdy Egemen.kz.

Qoǵam • 30 Qarasha, 2020

Oı túbinde jatqan sóz...

Adamnyń ómirine oıy men peıiliniń erekshe áser etetindigin jıi estımiz. Psı­holog maman­dardyń aıtýynsha, adam ár saǵat saıyn jymıyp, baqytty jannyń keı­pine enip turýy kerek eken. Kóńilge osyndaı sezim ornyqqan sátte ǵana júı­ke men mı qalypty yrǵaqta úılesip, jaq­sy jumys isteı bastaı­tyn kó­rinedi.

Rýhanııat • 20 Qarasha, 2020

Qazaqy ádep

Platon danyshpan: «Igiliktiń tórt túri bar», – degen eken. Olar: júrektilik, danyshpandyq, estilik jáne ádeptilik. Osy qaǵıdanyń biz búgin tek bireýine ǵana, ıaǵnı ádeptilik jaıyna toqtalǵymyz kelip otyr. Oǵan sebep, keıingi kezde jaqsy men jamannyń arajigin ajyratpaı, máseleniń aq-qarasyn bilmeı turyp, bireýdi syrttaı sydyrta sóge sóıleý, synap-mineý, nápsiniń azǵyrýyna erip, jalǵan, lepirme, bos sózge erik berý sekildi halyqtyq qalybymyz ben qazaqy ádebimizben úsh qaınasa sorpasy qosylmaıtyn jat qubylystar tym beleń alyp barady.

Rýhanııat • 20 Qarasha, 2020

«Bir úıde jııýly eken qazyna mal»

Qazaq halqynyń mýzykalyq aspaptarynyń shyǵý tarıhyn ǵalymdar sonaý yqylym zamandardan, ǵulama ǵalym Ábý Nasyr ál-Farabıdiń tarıhı zertteý-jazbalarynan ­bastaý alatynyn alǵa tartady. Ýaqyt óte kele ulttyq qazynanyń jandanýyna Shoqan Ýálıhanov, Ahmet Jubanov, Álkeı Marǵulan, О́zbekáli Jánibekov sekildi taǵy da basqa tanymal ult zııalylary atsalyssa, halqymyzdyń kóne mýzykalyq aspaptary men dástúrli qazaq mýzyka mádenıetiniń keıingi qaıta damý kezeńi Bolat Sarybaev esimimen tyǵyz baılanysty. Aspaptanýshy ǵalymdardyń zertteý eńbekterine júginsek, mýzykalyq jaýharlar alǵash óner týyndysy retinde emes, turmystyq deńgeıde qoldanylatyn qural, buıym turpatynda paıda bolǵany málim. Úrlep oınalatyn jáne uryp oınalatyn aspaptar atynyń tipti kóne zertteýler men Batyrlar jyrynda jıi ushyrasýy halyq óneri qorynyń tamyry tereńde jatqandyǵyn, mýzykalyq aspaptardyń qazaq dalasynda san alýan túri bolǵanyn aıǵaqtaı túsedi. Tómende Yqylas atyndaǵy halyq mýzykalyq aspaptar mýzeıiniń jetekshisi Rústem QAIRATULY rýhanı baılyǵymyzǵa balanǵan osynaý qundy jádigerlerdi saqtap, zertteýdiń mańyzy men bolashaǵy týraly baıandaıdy.  

О́ner • 18 Qarasha, 2020

Stefanı Baýerle: Qazaqtyń oıý-órnekterinen ómirdiń ózin kórdim

Vıven Vestvýd pen Valentıno, sonymen qatar Djon Noımaıer, Rolan Petı, Per Lakott, Vladımır Malahov, Iorma Elo, Lýıza Spınatellı, Sandra Výdoll syndy áıgili dızaınerlermen, horeograftarmen, sýretshilermen jumys istegen belgili sýretshi Stefanı Baýerle «Astana Opera» memlekettik opera jáne balet teatrynda sahnalanǵan «Dala úni» baletine kostıýmder ázirleýde. Aıta ketý kerek, belgili kompozıtor Tiles Qajyǵalıevtiń mýzykasy negizinde horeograf Patrık de Bananyń qoıylymymen Táýelsizdik toıy qarsańynda usynylatyn «Dala úni» ulttyq baleti Qazaqstannyń mádenı ómiri úshin eleýli oqıǵa bolmaq. Qoıýshy-dırıjeri – Abzal Muhıtdın, lıbretto avtory – tanymal qazaqstandyq kınorejısser, ssenarıst, aqyn Baqyt Qaıyrbekov, horeografııalyq lıbretto adaptasııasynyń avtory – Jan Fransýa Vazel. Tómende spektakldiń sýretshisi Stefanı Baýerle osy oqıǵaǵa oraı oılaryn ortaǵa salyp, premeraǵa daıyndyq týraly aıtyp berdi.

Rýhanııat • 06 Qarasha, 2020

Jat jarylqamaıdy

О́zimizge árdaıym syn kózben qarap úırengenimiz jaqsy-aý árıne, biraq bul ustanym qanymyzdaǵy qazaqy qasıetterdi mansuqtaý, ata-babalarymyzdyń salyp ketken sara jolynan adasý, jaltaqtaý, jalbaqtaý sııaqty san soqtyrar túrli ókinishke qaldyrmasa eken deısiń. О́ıtkeni ádet-ǵurpymyz ben salt-dástúrimizge, tilimiz ben dilimizge, ádebimiz ben baıyrǵy túr-turpatymyzǵa tym selqostyq tanytyp, al ózgenikine tańdaı qaǵyp, tamsana berýdiń sońy eshqashan jaqsylyqqa aparyp tiremesi málim.

Rýhanııat • 27 Qazan, 2020

Bir suraqtyń jaýaby

Alty Alashtyń maqtanyshy Ahmet Baıtursynuly: «Gazet – halyqtyń kózi, qulaǵy hám tili. Adamǵa kóz, qulaq, til qan­daı kerek bolsa, halyqqa gazet sondaı kerek. Gazeti joq jurt basqa gazeti bar jurttardyń qasynda qulaǵy joq kereń, tili joq mylqaý, kózi joq soqyr sekil­di» degen edi. Rýhanı mádenıetimiz ben eldik mártebemizdiń deńgeıin baǵamdaýǵa bas­ty ólshem bolyp kele jatqan osy qaǵı­daǵa súıensek, kópshiliktiń ne oqyp júr­genine qarap, oı-sanamyzdyń, turmys-tir­shiligimizdiń túr-turpatyn ańǵarýǵa bolatyn sekildi.

Rýhanııat • 08 Qazan, 2020

О́zin bilimge arnaǵan jandar

Ustazdardyń Respýblıkalyq Don’t worry be a teacher baıqaýy máresine jetti.