Qarashash TOQSANBAI«Egemen Qazaqstan»
119 materıal tabyldy

Rýhanııat • 07 Qazan, 2019

Atategin izdeýshi arhıvke barady

Jaqynda Nur-Sultan qalasy memlekettik arhıvinde Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti arhıviniń 25 jyldyǵyna oraı «Rýhanı jańǵyrý: ashyq qoǵamǵa – ashyq arhıv» dóńgelek ústeli ótken bolatyn. Is-sharaǵa aımaqtyq memlekettik arhıv basshylary, Nazarbaev Ýnıversıtet, S.Seıfýllın atyndaǵy Qazaq agrotehnıkalyq ýnıversıteti, M.V.Lomonosov atyndaǵy Máskeý Memlekettik ýnıversıteti fılıalynyń qyzmetkerleri, tarıhshy-ǵalymdar, Ulttyq arhıv pen Qaraǵandy, Aqmola, Qostanaı, Jambyl oblystarynan arhıv mamandary qatysty. Tómende osy jáne genealogııalyq suranystardy oryndaýdyń qazirgi tańdaǵy ózekti máseleleri týraly Nur-Sultan qalasy memlekettik arhıviniń Ǵylymı-zertteý bóliminiń basshysy Ǵazıza ISAHAN áńgimeleıdi.

Rýhanııat • 01 Qazan, 2019

Qarataýdyń kúı qaınary

Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń Shopen zalynda Qarataý shertpe kúı mektebiniń sheberi, kúıshi-kompozıtor Tólegen Mombekovtiń ómiri men shyǵarmashylyǵy jaıynda estelikter, kúıshi oryndaýyndaǵy halyq kompozıtorlarynyń kúıleri, sondaı-aq kúı maıtalmanynyń tól týyndylary men buryn jaryq kórmegen terme-jyrlary engen «Tolǵaý» kúı jınaǵynyń tanystyrylymy ótti. Kúılerdiń shyǵý tarıhy men notalary qatar qamtylǵan kitap Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń tapsyrysy boıynsha «Folıant» baspasynan 5 myń taralymmen jaryq kórdi.

Qoǵam • 17 Qyrkúıek, 2019

Án men dám

О́mirde kóp nársege onsha mán bermeýden, shań-tozańdaı usaqqa, júıesiz bos sózge balap, elemeı, selqos qaraýymyzdyń saldarynan nárli, qunarly topyraǵymyzdan ajyrap, ejelgi salt-dástúrimizden, ádet-ǵurpymyzdan qol úzip qala jazdap tur­ǵanymyz ókinishti, árıne. Muny aıtyp otyr­ǵan sebebimiz, dámhanalar men meıramhanalardy, sýpermarketter men kópshilik sho­ǵyrlanatyn basqa da saýda úılerin kó­bine sheteldik jylaýyq, ýaıymshyl ánsy­maqtardyń jaýlap alǵanyn kórgende, ózi­ńizdi beınebir bóten elde júrgendeı sezinesiń.

Álem • 05 Qyrkúıek, 2019

Reseıde oqyǵan qazaq ónerpazdary muraǵatyn túgendeýge ne kedergi?

Elimiz táýelsizdik alǵaly tól tarıhymyzǵa qyzyǵýshylyq artyp, ótken kúnderdiń talaı qatparly betteri ashyldy. Arnaıy memlekettik baǵdarlamalar túzilip, alys-jaqyn shetelderdegi baǵa jetpes qundy muralarymyzben qaýyshtyq. Keńestik dáýirdiń ıdeologııalyq kózqarasyna qaıshy keletin nebir qundy qujattar men rýhanı álemimizdi baıytatyn muralarymyz elimizdiń, halqymyzdyń mádenı-rýhanı aınalymyna qaıta enip, kóptegen jańalyqtyń beti ashyldy desek te, áli de tolyqqandy ıgerilmeı jatqany qanshama? Keńes Odaǵy tusynda Reseıdiń aıtýly bilim ordalarynda Qazaqstannan kimder oqydy, belgili tulǵalardyń shetel arhıvterinde saqtalǵan qujattaryna qol jetkizýge ne kedergi bolyp otyr? Reseı arhıvterindegi osy jáne basqa da ózekjardy máseleler týraly M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýty Teatr jáne kıno bóliminiń meńgerýshisi, ónertaný kandıdaty Amankeldi MUQAN baıandaıdy.

Rýhanııat • 04 Qyrkúıek, 2019

Abaıdy toılaý – eldikti oılaý

Muhtar Áýezov: «Abaı jatqan bir darııa, al men odan shómishtep qana aldym», degen eken. Keler jyly hakim Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoıyn el ishinde, sondaı-aq halyqaralyq deńgeıde toılaǵaly otyrmyz. Toı demekshi, buǵan deıin de Abaıdyń áldeneshe ret toıy ótti. Al bul merekeniń burynǵysynan ereksheligi, artyqshylyǵy nede, biz Abaı úshin ne isteı aldyq, Abaıdyń qadir-qasıetine jete alyp júrmiz be? Árıne aýyzdy qý shóppen súrte berýge bolmas, aqyn eńbekterin arab, aǵylshyn, orys, ózbek, qytaı t.b. tilderge aýdardyq, qyrýar sharýalar atqaryldy.

Rýhanııat • 23 Tamyz, 2019

О́ner ákeniń qanymen, ananyń sútimen darıdy

Kez kelgen mýzykalyq shyǵarmanyń mán-mazmunyn jan dúnıesimen uǵynyp, quraqtaı syńǵyrlatyp, bulaqtaı móldiretip rýhanı azyǵyńyzǵa aınaldyrar tulǵaǵa týǵan halqynyń qashanda súıispenshiligi men qurmeti sheksiz bolmaq. Án álemindegi názik úndi sıpatymen halyqaralyq báıgelerde top jaryp júrgen sondaı daryn ıesi – Shymkenttegi oblystyq opera jáne balet teatrynyń jetekshi solısi, Qazaqstannyń mádenıet qaıratkeri Úralhan Seıilbekova. Ulttyq opera ónerinde ol somdaǵan Qamar, Jibek, Sara, Ajar, Jansulý rólderi, álemdik opera jaýharlarynan Tatıana, Vıoletta, Djılda, Nedda, Mıkaela beıneleri shynaıylyǵymen, kórkemdigimen jandy baýraıdy.

Rýhanııat • 07 Tamyz, 2019

Sýretti túsinýdiń syry

«Sheshingen sýdan taıynbas» degendeı Qazaqstan naryqtyq qatynasqa tolyq kóshken soń memleket menshigindegi mekeme-uıymdardyń bárin jekemenshikke berý maqsatyn alǵa qoıǵan. Bul – mem­le­kettiń bızneske aralasýyn barynsha azaıtýdy kózdeıtin naryq zańynyń talaby. Halyqaralyq beıbitshilik syıly­ǵy­nyń laýreaty, Qytaıdyń belgili sýretshisi Sı Baıshı: «Jasym qyryqqa kelgende baryp sýretti túsine bastadym» degen eken. Álem moıyndaǵan qylqalam sheberiniń ózi osylaı degende, basqa qarapaıym halyqtyń bul óner týraly túsiniginiń taıazdyǵyn, saýatynyń kemdigin synap-minep jatý qısynsyz sekildi, árıne. Áıtse de sýretshi dese taý-tasty kezip, ásem tabıǵatqa alys­tan qııaldana kóz tikken jaı boıaýshy, tıyn-tebenge bola árkimniń tapsyrys­pen portretin salyp, kúnin ázer keship júrgen qarapaıym pende dep qaraıtyn dúbára kózqarastan túbegeıli arylmaı, órkenıetti elderdiń qataryna qosyla almaımyz.   

Rýhanııat • 25 Shilde, 2019

Ádebıettiń álemdi baǵyndyrýdaǵy kúshi

Aýdarma salasynda qarymdy eńbek etip júrgen áriptesimiz Tursynbaı Jandáýlettiń qazirge deıin jeti kitaby, «Qazaq ulttyq ıdeologııasynyń máseleleri» atty ǵylymı monografııasy jaryq kórgen. Qalamger ortalyq telearnalarǵa arnap myńnan astam fılmdi, sondaı-aq otyzǵa jýyq týyndyny qazaq tiline tárjimalaǵan. Ol aýdarǵan kitaptardyń ishinde Nobel syılyǵynyń laýreaty, ıspan jazýshysy Kamılo Hose Selanyń romandary, Karl Popperdiń eki tomdyq «Ashyq qoǵam jáne onyń jaýlary» atty kúrdeli fılosofııalyq shyǵarmasy bar. «Degdar», «Táýelsizdik tolǵaýy» ádebı syılyqtarynyń ıegeri T.Jandáýlettiń osy jyly «Tvorenıe sıfry: Atlantıda – Kazahııa» atty ǵylymı-fantastı­kalyq romany orys tilinde jaryq kórdi. Shaǵyn suhbatymyzda avtor osy jáne otandyq ádebıettiń basqa da tolǵaqty máseleleri týraly oı qozǵaıdy.

Rýhanııat • 22 Shilde, 2019

О́zbek elindegi óner máýesi

Qazaqstannyń О́zbekstandaǵy jyly aıasynda Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń uıymdastyrýymen otandyq opera juldyzdarynyń Álisher Naýaı atyndaǵy memlekettik akademııalyq Úlken teatr sahnasynda qoıǵan «Madam Batterflıaı» operasy kórermendi tebirentti.

Rýhanııat • 17 Shilde, 2019

Qaımaǵy buzylmaǵan qazyna

Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Shahımardan Ábilov pen Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Jupar Ǵabdýllınanyń «Astana Opera» memlekettik opera jáne balet teatrynyń kameralyq zalynda ótken «Uıyqtap jatqan júrekti án oıatar» óner keshinde halyq ánderi, sal-serilerdiń mýzykalyq murasy, otandyq kompozıtorlardyń vokaldyq ári aspaptyq shyǵarmalary, sondaı-aq ulttyq operalyq klassıkadan tańdaýly arııalar shyrqaldy.