Dúısenáli ÁLIMAQYN«Egemen Qazaqstan»
126 materıal tabyldy

Rýhanııat • 04 Jeltoqsan, 2022

Kitap kókjıegi keńeıip keledi

Zańǵar jazýshy Ábish Kekilbaıdyń «Adamdy adam etken kitap, adamzat etken kitaphana» degen parasatty sózi kitap pen kitaphananyń bizdiń ómirimiz úshin qanshalyqty mańyzy zor ekenin túsindirip bere alady. Qalaı desek te, bizdiń ár jetistigimizdiń túp qaınary ǵasyrlar taby túsken, sarǵaıǵan paraqtar men sony saqtaıtyn «júregi bar úılerdiń» enshisinde ekeni shyndyq.

Ádebıet • 29 Qarasha, 2022

Keıipkerin izdegen jazýshy

Ol bir áńgimesinde «Keıipkerlerim ótirikti keshire almaıdy» dep jazypty. Ras, keıipkerine ótirik aıtqyzǵan jazýshynyń áde­bıette joly bolǵan emes. Bolmaıdy da. Keıde mımyrt tirlikten sharshap, demalý úshin oqıtyn dúnıeler izdeımiz. Qaıta-qaıta keńes ókimetin saǵynyp, ol kezde qalamaqy degen kóp edi dep aýzynyń sýy qurıtyn qartań qalamgerlerdiń shyǵarmalarynyń kóbin oqyp bolǵanbyz, endi bizge keregi óz zaman­dastarymyzdyń jazǵandarymen tanysý. Shyny kerek, qazir prozada esimi jıi atalatyn qalam­gerdiń biri – Baqytgúl Sármekova. Onyń ár shyǵarmasynan qazirgi qoǵamnyń ashy shyndyqtary aıqaı salyp turady. Keıipkerleri de birtúrli, esimderi Itbaı, Jarbagúl, Ja­qash bolyp kete beredi. Qalamger jaǵymsyz keıip­kerlerdiń attary oqyrman oıynda jattalyp qala­tynyn eskerse kerek.

Ádebıet • 15 Qarasha, 2022

Treısı Chı jáne «Biz azat emespiz»

Bir roman – bir álem. Keıde bir jaqsy kitap bir ultty, bir mádenıetti ózgelerge tanytyp jatady. Bul qa­zirgi qalyptasqan quby­lys. Japon jazýshysy Treısı Chıdiń «Biz azat emespiz» atty romany Ekin­shi dúnıejúzilik so­ǵys kezinde Amerıka Qura­ma Shtattarynda jap­paı túrmege qamalyp, taǵ­dyry talqyǵa túsken ekin­shi urpaq japon-amerı­kalyq jastardyń ómiri­n­iń qalaı ózgergeni, San-Fransıskodaǵy Japon­taýn qalasynda birge ósken on tórt jasóspirimniń qo­ǵamǵa kózqarasy týraly shyǵarma. Olar ózara qaıshylyqta bolsa da, bir-birimen tyǵyz baılanysta ómir súredi.

О́ner • 13 Qarasha, 2022

Jan-janýar áleminiń janashyry

Astana qalasyndaǵy Ulttyq mýzeıde «National Geographic Photo Ark» kórmesi ashyldy. Kazmedia Holding kompanııasy uıymdastyrǵan, Qazaqstanda alǵash ret ótkizilgen bul kórme tuqymy quryp bara jatqan jan-janýardy sýretke túsirip, qujattaýdy ózine maqsat etken «National Geographic» zertteýshisi, tabıǵat janashyry, fotograf Djoýl Sartorıdyń búkil dúnıe júziniń haıýanattar baǵynda, akvarıýmdarda jáne jabaıy tabıǵat qoryqtarynda túsirgen jumystaryn negizge alady.

Suhbat • 09 Qarasha, 2022

Mıeko Kavakamı: Roman jazý – ot pen sý keshý

Bizge Muhtar Áýezov ashqan japon ádebıeti búgin qandaı kúıde? Álem ádebıetinde orny bar japon ádebıeti qazir kóshi ilgeri jyljymasa, toqyrap qalǵan joq. Nobel syılyǵyn alǵan japon jazýshylarynyń sany da kóbeıip keledi. Sol úshin de tórtkúl dúnıedegi qalyń oqyrman qaýym Kúnshyǵys eli qalamgerleriniń shyǵarmalaryn oqýǵa qushtar. Bir Mýrakamıdiń ózi bir eldiń ádebıetin búkil jer júzine tanytty. Onyń sońynan ergen býyn da osal emes, solardyń biri – jazýshy Mıeko Kavakamı. Ol Japonııadaǵy Akýtagava jáne Tanızakı atyndaǵy ádebı syılyqtardy enshilegen. Onyń romandary álemniń 26 tiline aýdarylyp, tutas dúnıeni sharlap ketti. Ol bizge bergen suhbatynda óz shyǵarmashylyǵy, qazirgi japon ádebıeti, roman jazý stıli týraly oılarymen bólisti.

О́ner • 09 Qarasha, 2022

Ýıtnı men Dımash

Osydan alty jyl buryn tájirıbe almasý baǵdarlamasy boıynsha bir top magıstrant Eýropadaǵy bes elge saparǵa shyqtyq. Pragadan Parıjge baratyn avtobýsqa bılet alyp, vokzalda eki saǵat shamasynda aıaldadyq. Áne sol sátte men álemdik deńgeıdegi úlken ánshi, aktrısa Ýıtnı Hıýstonmen «tanystym». Onyń ánderi birinen soń biri Berlın vokzalynyń úlken ekranynda qoıylyp turdy. Tipti sonyń konserti bolyp jatqandaı jurt zeıin qoıa tyńdap otyr. Azdaǵan mádenı-shoktarǵa qaramastan, biz de Hıýston álemine enýge tyrysyp kórdik. Sóıtsek, ol bıik te mártebeli ánshi eken.

Ádebıet • 06 Qarasha, 2022

Bala Saıyn men bes jasar Hemıngýeı

Ádebıet • 19 Qazan, 2022

Ana jáne ádebıet

Ana. Osy bir jalǵyz aýyz sózdiń ón-boıyna adamzattyń búkil ǵumyry, taǵdyry syıyp-aq tur. О́mirge kelesiń, ińgálaısyń, jylaısyń, kúlesiń, sosyn adam qataryna qosylasyń. Osy mashaqattyń bári ananyń aıaly qolynan, jyly qabaǵynan, izgi júreginen ótedi.

Suhbat • 19 Qazan, 2022

«Saltanat» – qaıǵyly, boılaýyq kúı»

Qazaqtyń tól óneriniń biri sanalatyn kúmbirli kúı bizdiń tarıhymyzben bite qaınasqaly qashan. Ony atadan balaǵa jalǵap, el ishinde ulyqtap, bolashaqqa mura etip ketken dana kókirek kúıshilerdiń biri – Tólegen Mombekov edi. Súgirdiń shákirti bolǵan Mombekov murasy ulttyq mádenıetimizdiń altyn qoryna qosyldy. Biz birtýar kúıshiniń qyzy Saltanat Mombekovamen suhbattasyp, ákesi týraly bylaıǵy jurtqa beımálim oqıǵalar men jyly estelikterdi oqyrmanǵa usynyp otyrmyz.

Suhbat • 13 Qazan, 2022

Gúzál Iаhına: Edil balalary da jaqsylyqtan úmittendi

О́tken jyly tatar jazýshysy Gúzál Shámilqyzy Iаhınanyń «Zúleıhanyń oıanýy» atty romany Qazaqstannyń «Folıant» baspasynan jaryq kórdi (Qazaq tiline aýdarǵan – Maqsat Dúıismaǵanbet). Álemniń 21 tiline aýdarylyp, úsh júz myńnan astam tırajben taralǵan. Gúzál hanymmen suhbattasyp, óz shyǵarmashylyǵy, romandarynyń astary jáne qazirgi ádebıet týraly oı bólisken edik.