Dúısenáli ÁLIMAQYN«Egemen Qazaqstan»
78 materıal tabyldy

Ádebıet • 25 Mamyr, 2022

Qazaqy burym, Delanyń shashy

Paraqtarǵa sińgen sózderde ómirdiń ózi, zamananyń syry bar. Aqyn Dúısenbek Qanatbaevtyń «Burym» atty óleńinde sonaý zulmat jyldary maıdanǵa attanyp bara jatqan qazaq qyzynyń búkil sezimi, elge, jerge degen qurmeti, sanasyna túsken salmaqtyń ántek bulqynysy jatyr.

Ádebıet • 18 Mamyr, 2022

Kúıeýiniń kitabyn satqan áıel

«Kel, balam, kitap alshy, saǵan arzan beremin», degen qart áıel kisiniń daýysy áli qulaǵymda jańǵyryp tur. Almatynyń áldebir kóshesiniń qıylysynan ótip bara jatqan men onyń ótinishin oryndap, alty-jeti kitap satyp aldym.

Ádebıet • 15 Mamyr, 2022

Júrek tilindegi hat

Ataqty Lev Tolstoı Chehovqa jazǵan hatynda: «Bárin oılap tabýǵa bolady, biraq psıhologızmdi oılap tabýǵa bolmaıdy» dep jazǵany kimdi bolsa da oılandyrmaı qoımas. Bir zamanda týǵan qos alyptyń bir-birine degen kózqarasy da osy bir sóılemge syıyp-aq tur. Múmkin, Tolstoı áldebir jalǵyzdyqtyń shekpenin jamylǵan shaqta nemese oıy tereń bir romanyna sońǵy núkte qoıǵan sátte, túngi aspannyń jamyraǵan juldyzdaryna qarap turyp osy bir oıly sózdi qalamdasyna hat qyp jazǵan bolar. Bári de múmkin, bári de syrly dúnıe.

Suhbat • 11 Mamyr, 2022

Gýn Aıýrzana: Shetel ádebıeti bolmasa, biz «Mońǵoldardyń qupııa shejiresinde» ómir súretin edik

Gýn Aıýrzana 1970 jyly Moń­ǵo­lııanyń Baıanhongor qala­syn­da dúnıe­ge kelgen. Sol jerdegi orta mektepti bitirgennen keıin Reseıdiń Máskeý qalasyna oqý­ǵa túsken. Maksım Gorkıı atyn­daǵy Ádebıet ınstıtýtynyń «shy­ǵarmashylyq» mamandyǵy bo­ıynsha ádebıet magıstri dáre­jesin alǵan. 24 jasynda «Sábı óleńder» atty alǵashqy poe­zııa­lyq kitabyn shyǵarǵan. Onyń jetinshi poezııalyq kitaby 2009 jyly jaryq kórdi. Ol «Shaman ańyzy», «Sıqyrly sa­ǵym», «On armannyń qaryzy» sııaq­­ty birneshe romannyń avtory. Gýnnyń shyǵarmashylyǵy Batys elderine keńi­nen tanymal. Shy­ǵarmalary otyzdan astam tilge aýdarylǵan aqyn-jazý­shy Aıýrzana bizge bergen suhba­tynda óziniń shyǵarmashylyq ále­mi, mońǵol ádebıetiniń qazirgi jaǵ­daıy haqynda óz oılaryn búkpesiz aıtty.

Tarıh • 08 Mamyr, 2022

Qyryq birinshi jyldyń qyzdary

Búgingi sóz bir jazýshynyń, atap aıtqanda, Ádebıet boıynsha Nobel syılyǵynyń laýreaty Svetlana Aleksıevıchtiń maıdanger qyzdardy izdep, olarmen tildesip, birneshe bloknot pen sansyz magnıtofon kassetalaryn túgeldeı soǵys týraly estelikter men oqıǵalar tizbegine toltyrǵan jazbasy jaıynda bolmaq.

Tanym • 29 Sáýir, 2022

Jaýhazynnyń jarty bet kúndeligi

Osydan týra bes jyl buryn týǵan aýylyma bardym. Bári ózgergen. Men barda taıaq ustap júrgen qarttar ana dúnıege attanyp, olardyń ornyn basqa úlkender basypty. Kóshede kezdesken ár qart: «Eı, aınalaıyn, sen álgi qalaǵa ketken balasyń ǵoı á, áı, myń bolǵyr, qalanyń adamdary kún kórmeıdi degen ras eken, óńiń appaq qýdaı bolyp ketipti» dep sańǵyrlaı sóılep amandasatyn.

Elorda • 20 Sáýir, 2022

Halyqaralyq kitap jármeńkesi ashyldy

Atalǵan rýhanııat jármeńkesi Nur-Sultan qalasyndaǵy EKSPO Halyqaralyq kórme ortalyǵynda bastaldy. Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli, Túrkııanyń Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Tótenshe jáne ókiletti elshisi Ýfýk Ekıdje, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń basqarma tóraǵasy, aqyn Ulyqbek Esdáýlet, Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne sport mınıstrligi Arhıv isteri jáne qujattamany basqarý komıtetiniń tóraǵasy Qýat Borash jáne Reseı Kitap baspagerleri qaýymdastyǵynyń prezıdenti Konstantın Chechenev saltanatty ashylý rásimine qatysyp, aıtýly sharany ashyp berdi.

Qoǵam • 17 Sáýir, 2022

Atyń óshkir tanymastyq

Osydan eki jyl buryn respýb­lıkalyq ádebı gazette jumys istep júrgen kezim. Kabınet esigi qaǵyldy, tórt qyz, eki jigit ke­lip tur. Almatydaǵy málim ýnı­ver­sıtettiń stýdentteri bolyp shyq­ty, gazette tájirıbeden ótýge nıetti eken.

Ádebıet • 11 Sáýir, 2022

Úı Hýa: Máńgilik shyndyqty ádebıet qana aıta alady

Úı Hýa qazirgi eń tanymal Qytaı jazýshysy. Onyń ár romany kitap bolyp shyǵysymen-aq tez taralyp ketedi. Bunda ne sı­­qyr bar dep oılarsyz, bul onyń tek ult taǵdyryna saıa­tyn oqıǵalardy arqaý etýi, sol ult­tyń ishindegi muń men zar­dy aq qaǵaz betine túsirýinde edi. Ja­zýshy alǵash ret Qazaq jýr­nalısine suhbat bergenin aıtyp, óz shyǵarmashylyǵy, romandary týraly, qazirgi ádebı orta, Nobel syılyǵy haqyndaǵy oılarymen bólisti. Tipti ol ózine Abaı Qunanbaevtyń óleńderi áser etkenin jasyrmady.

Qoǵam • 08 Sáýir, 2022

Torǵyndy eshkim izdegen joq

Bizdiń aýyldaǵylar telefondy eń alǵash ret Torǵyn deıtin qyzdyń qolynan kórdi. Toqsanynshy jyldardyń basynda bizdiń shaǵyn aýyldyń turǵyndary telefon ustaǵan adamdy mártebesi bıik nemese áldebir shendiniń biri dep oılaıtyn. Sol jazda aýyldyń áńgimesiniń tuzdyǵy Torǵyn jáne onyń telefony boldy. О́ıtkeni Torǵyn ógizben sýǵa bara jatsa da, mal qaıyryp júrgen ákesine ilesip óriste júrse de, qolynan «jańa zatyn» tastamaıtyn. Tipti keıde tóbeniń basyna shyǵyp alyp, áldekimdermen uzaq-uzaq sóılesetin. Jaı sóılesip qana qoımaı, turǵan ornynda aınala beretin, aınala beretin. Muny kórgen úlkender jaǵy «qursyn, telefon degen adamnyń basyn aınaldyryp jiberetin zat eken» degen qaýeset taratyp ta jiberdi. Ortalyqtaǵy qalada oqıtyn Torǵynnyń telefonyna qyzyqqan jastar oǵan keleside aýylǵa oralǵanda bir-bir telefon ákelip berseńiz degen ótinishterin aıtyp, aqysyna bir qoıdan beretin bolyp kelisedi. Myńǵyrtyp qoı aıdap júrgender úshin bir qoı degen ne táıiri? Olarǵa qyzyǵy bir-bir telefon alyp, ár tóbeniń basynda aınalsoqtap júrý. Sonda ǵana eldiń nazary ózderine aýady dep oılasa kerek.