Ádebıet • 06 Qarasha, 2022
Ádebıet • 19 Qazan, 2022
Ana. Osy bir jalǵyz aýyz sózdiń ón-boıyna adamzattyń búkil ǵumyry, taǵdyry syıyp-aq tur. О́mirge kelesiń, ińgálaısyń, jylaısyń, kúlesiń, sosyn adam qataryna qosylasyń. Osy mashaqattyń bári ananyń aıaly qolynan, jyly qabaǵynan, izgi júreginen ótedi.
Suhbat • 19 Qazan, 2022
«Saltanat» – qaıǵyly, boılaýyq kúı»
Qazaqtyń tól óneriniń biri sanalatyn kúmbirli kúı bizdiń tarıhymyzben bite qaınasqaly qashan. Ony atadan balaǵa jalǵap, el ishinde ulyqtap, bolashaqqa mura etip ketken dana kókirek kúıshilerdiń biri – Tólegen Mombekov edi. Súgirdiń shákirti bolǵan Mombekov murasy ulttyq mádenıetimizdiń altyn qoryna qosyldy. Biz birtýar kúıshiniń qyzy Saltanat Mombekovamen suhbattasyp, ákesi týraly bylaıǵy jurtqa beımálim oqıǵalar men jyly estelikterdi oqyrmanǵa usynyp otyrmyz.
Suhbat • 13 Qazan, 2022
Gúzál Iаhına: Edil balalary da jaqsylyqtan úmittendi
О́tken jyly tatar jazýshysy Gúzál Shámilqyzy Iаhınanyń «Zúleıhanyń oıanýy» atty romany Qazaqstannyń «Folıant» baspasynan jaryq kórdi (Qazaq tiline aýdarǵan – Maqsat Dúıismaǵanbet). Álemniń 21 tiline aýdarylyp, úsh júz myńnan astam tırajben taralǵan. Gúzál hanymmen suhbattasyp, óz shyǵarmashylyǵy, romandarynyń astary jáne qazirgi ádebıet týraly oı bólisken edik.
Álem • 06 Qazan, 2022
Nobel syılyǵyn alǵan Ennı Erno kim?
Bıylǵy ádebıet salasy boıynsha Nobel syılyǵyn alǵan Fransýz jazýshysy Ennı Erno 40 jyldan beri Parıjden 40 shaqyrym jerde ornalasqan, 1970 jyldary qurylǵan jańa qala Serjı-Pontýada turyp keledi. Búgin onyń oqyrmandary úshin sheksiz qýanyshty kún bolmaq. Sebebi, ol álemdegi eń úlken alpaýyt syılyqty enshilep otyr. Ol «Syrtqy kórinis» atty kitabynda bul jer kenetten paıda bolǵanyn, ondaǵy turǵyndardy jáne aıaldamalardaǵy beıtanys adamdardy sıpattaı kele «Men ózimdi jer men aspannyń ortasynda múlde eshkimge uqsamaıtyn elde júrgendeı sezindim» dep jazady.
Ádebıet • 06 Qazan, 2022
Nobel ádebıet syılyǵyn Ennı Erno aldy
Ádebıet salasy boıynsha 2022 jylǵy Nobel syılyǵy 82 jastaǵy fransýz jazýshysy Ennı Ernoǵa buıyrdy. Baǵalaý komıssııasy onyń shyǵarmashylyǵyn «jeke jadtyń jáne ujymdyq shekteýlerdiń tamyryn ashýda batyldyq pen eptilik tanytqany úshin» bul syılyqqa laıyq dep tanydy.
Rýhanııat • 05 Qazan, 2022
Besinshi qazan qazaqtyń asa kórnekti aqyny Esenǵalı Raýshanovtyń týǵan kúni. Bekzat jyrlarymen oqyrmanyn qýantqan aqyn aramyzda bolsa 65 jasqa tolar edi. Qustyń da tilin bilgen Raýshanovtyń óleńdegi bekzat bolmysy, minezi, adamdyq qasıeti týraly aıtylyp ta, jazylyp ta jatyr. Búginde aqyn aıtqan ár sóz, ol júrgen ár kóshe máńgilik estelikke aınaldy. Mynaý jazba sonyń bir parasy ispetti.
Ádebıet • 04 Qazan, 2022
Bıyl Nobel syılyǵyn qaı jazýshy alady?
Jurtty eleńdetken Nobel syılyǵy qazan aıynyń basynda jeńimpazdarǵa tabys etiledi. Álemdik alpaýyt marapattyń dodasyna túsip jatqan kil myqty qalamgerlerdiń qaısysynyń baǵy janar eken degen saýal ádebıetke qatysy bar ár júrekte bilte shamdaı janyp turǵany shyndyq. Kim alsa da, qalamy qýatty, shyǵarmasy arqyly adamzatqa oı salatyn qalam ıesi alǵany durys.
Suhbat • 02 Qazan, 2022
Elen Álimjan: Jazýshy jazý ústelinde qudiretti
Táýelsizdik alǵaly beri kórkem ádebıetimizge jańa romandar qosyldy. Sol súıekti shyǵarmalardyń biri jazýshy Elen Álimjannyń «Anajar» romany. Biz osy suhbatymyzda jazýshymen óz shyǵarmashylyǵy, qazirgi ádebıet týraly oı bólisken edik.
Ádebıet • 22 Qyrkúıek, 2022
Qazaq eliniń arǵy-bergi tarıhyn zertteýge sheteldik ǵalymdar da belsene kirise bastaǵany baıqalady. «Kóshpeliler jáne keńestik júıe: Lenın men Stalınniń bıleýindegi Ortalyq Azııa» dep atalatyn eńbek osynyń bir dáleli. Avtory – aǵylshyn tarıhshysy Alýn Tomas.
Onlaın 
