Dúısenáli ÁLIMAQYN«Egemen Qazaqstan»
78 materıal tabyldy

Qoǵam • 10 Aqpan, 2022

Gazet kim úshin kerek?

Osy jurt álsin-álsin moınyn buryp eleńdep, ár jańalyǵyna tamsana qaraıtyn Amerıkanyń eń alǵashqy táýelsiz gazeti New England Courant basylymyn 1721 jyly Bendjamın Franklınniń aǵasy basyp shyǵarypty. Sol kezde árbir sanaly jurt «Ulttyń alǵashqy kúndelikti gazeti» shyǵa bastady» dep jar salypty. Al sodan keıin 1784 jylǵy 21 qyrkúıekte óz oqyrmanymen júzdesken taǵy bir basylym Pennsylvania Packet and Daily Advertiser dep atalatyn aptalyq gazettiń alǵashqy oqyrmany da kileń zııa­lylar bolǵanynda shúbá joq.

Ádebıet • 08 Aqpan, 2022

Balalaryna kitaptan enshi bergen...

Adamnyń da, qoǵamnyń da baqytsyzdyǵy – kitap oqymaýdan.Úsh jyl buryn aqyn Baıbota Qoshym-Noǵaı aǵamen kórshi boldym. Bir kúni úıine baryp, kitaphanasyn kórdim,tańǵaldym, úıi tolǵan kitap, balkony da kitapqa lyqsyp tur.

Ádebıet • 07 Aqpan, 2022

Halled Hosseınıdiń qos tynysy

Aýǵanstanda týyp, Amerıkada eseıgen jazýshy Halled Hosseınıdi álem oqyrmandary óte jaqsy biledi. Ol ár shyǵarmasyna óziniń týǵan eliniń, anyǵyn aıtqanda, Aýǵanstannyń tarıhyn, halqynyń muń-zaryn, qasiretin, úmitin arqaý etip, ólmes romandardy ádebıet tarıhyna alyp keldi. Sol úshin de onyń shyǵarmashylyǵyna tánti bolǵan ádebıettanýshylar «Halled Hosseını shyǵarmashylyǵy – aýǵan qasiretiniń qaǵazǵa túsken nusqasy, onyń qalamy – bir ulttyń kóz jasymen sýarylǵan», dep joǵary baǵa bergen bolatyn.

Qoǵam • 31 Qańtar, 2022

Balalar ınstıtýty – keleshek kepili

Hakim Abaıdyń ózi «Adamnyń bir qyzyǵy bala degen» dep anyqtap aıtyp ketken jas órkenniń taǵdyry, bolashaǵy, tálim-tárbıesi men kúndelikti turmysy meıli qaı memleket, qaı ult bolsyn bas qatyrýǵa tıisti máseleniń biri.

Tanym • 27 Qańtar, 2022

Kitaphanaǵa túsken bomba

Kitaphana. Osy bir sózge qanshama tarıh, ýaqyt, ulylyq pen órkenıet sy­ıyp tur. Arıstotel men ál-Farabıdiń álem ustazy atanýyna, Shekspırden bas­tap Abaıǵa deıingi danyshpandardyń uly tulǵaǵa aınalýyna mektep bolǵan da osy kitaphana edi.

Ádebıet • 24 Qańtar, 2022

Kafkanyń sońǵy mahabbaty

 «Onyń qoly óte sheber edi. Al ózine qup jarasatyn shashy qalyń ári qap-qara bolatyn. Alaýlaǵan júzinen onyń tym meıirimdi, aq kóńil jan ekeni sezilip turady. Daýysy aktrısalardyń únindeı tamyljyp shyǵatyn».  

Ádebıet • 31 Jeltoqsan, 2021

Bıyl aqyn-jazýshylar ne jazyp jatyr?

Jyldyń aýysatyn shaǵy kimdi bolsa da oılandyrmaı qoımas. Zymyrap bara jatqan ýaqytqa ilesý qolyna qalam ustaǵan shyǵarmashyl qaýymnyń izgi armany. Ár jyldy sátti aıaqtap, kelesi bir jańa ýaqyttyń kemesine mingende etek-jeńimizdi jınap, júıeli jospar jasaýǵa qulshynamyz. Tabystyń bir aty – bekem jospar. Shabyttyń shalquıryǵyn qamshylaǵan aqyn-jazýshylarymyzdyń osy jyly oqyrmanǵa qandaı tyń týyndylar usynatynyn bilý úshin ózderinen surap kórdik.

Qoǵam • 23 Jeltoqsan, 2021

Sham jaryǵyndaǵy kezdesý

Shymkent qalasynda turatyn áde­bıetshi jastar ózderi birlesip, ulttyq poezııany nasıhattaıtyn Şam atty shyǵarmashylyq ortalyq qurǵan edi. Atalǵan ortalyq 2016 jyldyń 19 qa­ra­­­shasynda Shymkent qalasynda óz ju­my­syn bastaǵan.

Ádebıet • 28 Qarasha, 2021

«Qara pımadaǵy» qara bala

Qys kúnderi jaýǵan qalyń qardy kórsem, aqyn Ulyqbek Esdáýletovtiń «Qara pımasy» esime túsedi, jaı túspeıdi, kúlli oqıǵasymen kóz aldyma kelip tizile qalady. Anadaıda «Pımamdy meniń qaıtar» dep jylap turǵan qara bala elesteıdi. Múmkin, bul ómirsheń shyǵarmanyń máńgilik qýaty shyǵar?! Men osy «Qara pıma» termesin alǵash ret tyńdaǵanda, appaq kúrtik qarda etpettep jylap jatqan balany jalǵyzdyq dep paıymdadym. Árıne, sol da. Anasy qaıtys boldy, ákesi teris aınaldy, janyna jylý beretin qara pımasy araqqa satyldy, endi ol jalǵyzdyq emeı nemene?

Ádebıet • 25 Qarasha, 2021

Aýdarma da ardyń isi

Ulttyq ádebıettiń damýyna eń aldymen tól shyǵarmalar, sosyn sapaly aýdarma týyndylar kómek­te­setini shyndyq. Álemdegi oqyrmany kóp úlken ádebıet­terdiń kóbi osy úrdisti basynan ótkizdi. Álem ádebıetiniń bir butaǵy bolǵan qazaq ádebıetiniń de damýy men deńgeıi týraly aıtýdan jalyqpaımyz. О́ıt­keni ádebıet – tarıhtyń, ómirdiń aınasy. Sol aına­dan rýhanııatymyzdyń kelbetin kóre alamyz. Búgingi sózimizde biz kórkem aýdarmanyń jaı-kúıi týraly oı ortaq­tas­tyrmaqpyz. Búgingi dóńgelek ústelge aqyn, aýdar­mashy Júkel Hamaı, kóptegen qazaq shyǵarmasyn túrik ti­line aýdarǵan tárjiman Ashýr О́zdemir, aýdarmashy Ken­jebaı Ahmetov, parsy tilinen túpnusqadan aýdaryp júrgen Aınash Qasym jáne Abylaı Maýdanov qatysty.