Dúısenáli ÁLIMAQYN«Egemen Qazaqstan»
116 materıal tabyldy

Ádebıet • 01 Naýryz, 2022

Soldat aqyndar

Álem ádebıetinde de, bizdiń ádebıette de jahandyq eki úlken soǵys týraly jazylǵan shyǵarmalar az emes. Kúlli álem oqyrmany tushynyp oqyp júrgen kórkem shyǵarmanyń kóbi osy úlken soǵystardy arqaý etti.

Ádebıet • 28 Aqpan, 2022

Polshadan kelgen alǵyshat

Elimizde ár jylǵy kóktemniń alǵashqy kúni Alǵys aıtý kúni­men bastalady. Bul kún – ty­nyshtyq pen berekeniń, ózara qarym-qatynastyń, senim men tatýlyqtyń merekesi. Kezinde týys­tarymen birge Polsha elinen Qazaqstanǵa qonys aýdar­ǵan Natalııa Bogdanovıch ózin baǵyp-qaqqan Dúrııa atty áje­ge alǵyshatyn joldap, úshbý sálem joldaǵan qundy de­rek Almaty qalalyq Memle­kettik arhıvinde uzaq jyldar boıy saqtalyp keledi. Biz osy ortalyqtyń bas sarapshysy Láıla Qasymqyzy usynǵan arhıv materıalyn oqyr­manǵa usynyp otyrmyz.  

Ádebıet • 28 Aqpan, 2022

«Túrmede óleńderimdi satqanym ras»

Djımmı Santııago Baka 1952 jyly Meksıkada týǵan. Jas­taıynan jetim qalyp, ata-ájesiniń tárbıesinde bolǵan. 

О́ner • 23 Aqpan, 2022

Kınoǵa ssenarıı emes, nıet jetispeıdi

Sózdi áýeli jazýshy Beıimbet Maılınniń «Kúlpashynan» bastaıyq. Teatr sahnasyna da, kıno túsirý úshin de bul shyǵarma suranyp-aq tur. Qazirgi kórermeni kóp kınolardyń negizgi arqaýy ómirde bolǵan oqıǵalar jelisimen túsirilip jatqanynan habardarmyz.  

Rýhanııat • 17 Aqpan, 2022

«Muzben shaptym jaǵalap...»

Biz qazaqtyń osyǵan deıin kórgen qasireti men qııanatyn, taý­qymetin Juban aqynnyń «Myń ólip, myń tirilgen» degen ataly sózimen sıpattaı salamyz, shyn­dyǵynda, bizdiń osy kúnge jetip, ult bolyp uıysýymyzǵa, jaryq tańǵa jetýimizge «myń ólip, myń tirilý» degenniń ózi az­­dyq eterdeı. Dalamyz ben peıi­­limiz qansha keń bolǵan saıyn taǵdyrdan, zamannan, adam­nan, saıasattan kórgen qıturqy­lyǵymyz da soǵurlym sheksiz boldy.

Ádebıet • 15 Aqpan, 2022

Qazaqtyń «Hárrı Potteri» qashan jazylady?

Ult ustazy Ahmet Baıtursynulynyń «Ádebıetti eshkim maqtanysh úshin jazbaıdy, ol minezden týady, ultynyń qajetin óteıdi sóıtip» degen jaqsy sózi bar. Bul sóz osy uly ónerdiń mańyzdylyǵyn aıqyndap beretin aksıoma bolmaq. Qazaq sóz óneriniń bir arnasy balalar ádebıeti ekeni baıaǵydan málim. Biz sol arqyly óskeleń urpaqtyń erteńin baǵamdap keldik. Atalǵan sala jyldan-jylǵa san jaǵynan da, sapa jaǵynan da damyp kele jatqanyna kóz jumýǵa bolmaıdy. Dese de, kókeıde júrgen túıtkilder de az emes. Búgingi dóńgelek ústelge osy salada qalam terbep júrgen jazýshylar Moldahmet Qanaz, Tolymbek Ábdiraıym, Tursynbek Álıuly, Álibek Baıbol jáne Ádına Júsip qatysyp otyr.

Ádebıet • 14 Aqpan, 2022

Járken aqyn jalǵyz ba?

«Jalǵyzdyq — úıińde telefon turyp, saǵattyń shyryldaýy». Aktrısa Faına Ranevskaıanyń osy bir sózinde jyldar boıy, tipti ǵasyrlar boıy biz sarsań bolyp izdep júrgen ómir súrýdiń maǵynasy jatqandaı seziledi. Myna ǵalamda jalǵyzdyq fenomeni haqynda oılanbaǵan aqyl ıesi kemde-kem shyǵar. Menińshe, ol týraly oılanýdyń ózi Jalǵyzdyqqa bastaıtyn jol sııaqty. Japan dalada kóktegi bultpen jarysyp, aýyq-aýyq áldebir áýenge basyp, bir saparǵa ketip bara jatqan jalǵyz atty jolaýshyny kórgen bolarsyz, mine, onyń aty – Jalǵyzdyq. Alysta, málim bir qalada teńizdeı tereń oıyn tar bólmege, aq paraqqa syıǵyza almaı arpalysyp otyratyn aqyndy bilersiz, endeshe, onyń da aty – Jalǵyzdyq.

Qoǵam • 10 Aqpan, 2022

Gazet kim úshin kerek?

Osy jurt álsin-álsin moınyn buryp eleńdep, ár jańalyǵyna tamsana qaraıtyn Amerıkanyń eń alǵashqy táýelsiz gazeti New England Courant basylymyn 1721 jyly Bendjamın Franklınniń aǵasy basyp shyǵarypty. Sol kezde árbir sanaly jurt «Ulttyń alǵashqy kúndelikti gazeti» shyǵa bastady» dep jar salypty. Al sodan keıin 1784 jylǵy 21 qyrkúıekte óz oqyrmanymen júzdesken taǵy bir basylym Pennsylvania Packet and Daily Advertiser dep atalatyn aptalyq gazettiń alǵashqy oqyrmany da kileń zııa­lylar bolǵanynda shúbá joq.

Ádebıet • 08 Aqpan, 2022

Balalaryna kitaptan enshi bergen...

Adamnyń da, qoǵamnyń da baqytsyzdyǵy – kitap oqymaýdan.Úsh jyl buryn aqyn Baıbota Qoshym-Noǵaı aǵamen kórshi boldym. Bir kúni úıine baryp, kitaphanasyn kórdim,tańǵaldym, úıi tolǵan kitap, balkony da kitapqa lyqsyp tur.

Ádebıet • 07 Aqpan, 2022

Halled Hosseınıdiń qos tynysy

Aýǵanstanda týyp, Amerıkada eseıgen jazýshy Halled Hosseınıdi álem oqyrmandary óte jaqsy biledi. Ol ár shyǵarmasyna óziniń týǵan eliniń, anyǵyn aıtqanda, Aýǵanstannyń tarıhyn, halqynyń muń-zaryn, qasiretin, úmitin arqaý etip, ólmes romandardy ádebıet tarıhyna alyp keldi. Sol úshin de onyń shyǵarmashylyǵyna tánti bolǵan ádebıettanýshylar «Halled Hosseını shyǵarmashylyǵy – aýǵan qasiretiniń qaǵazǵa túsken nusqasy, onyń qalamy – bir ulttyń kóz jasymen sýarylǵan», dep joǵary baǵa bergen bolatyn.