Tabıǵat MUSYLMANQUL«Egemen Qazaqstan»
1611 materıal tabyldy

Qoǵam • 18 Qyrkúıek, 2022

Qaıratkerdiń alasarmas asqary

Qazaq halqynyń daraboz perzenti, kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri Asanbaı Asqarovtyń 100 jyldyq mereıtoıy Merki jerinde sán-saltanatymen atalyp ótti. Eldik deńgeıde uıymdastyrylǵan is-sharaǵa Memleket basshysynyń keńesshisi, qalamger Málik Otarbaev arnaıy qatysyp, Prezıdenttiń quttyqtaýyn jetkizdi.

Boks • 17 Qyrkúıek, 2022

Jıyrma besinshi raýnd

Kásipqoı boks áleminde trılogııa túgili, tórt márte sharshy alańda ózara kim myqtyny anyqtaǵan bylǵary qolǵap sheberleri bar. Máselen, segiz salmaqta top jarǵan fılıppındik Mennı Pakıao men Hýan Manýel Markes arasyndaǵy tórt shaıqastyń ekeýinde Mennı basym tússe, bir kezdesýde Markestiń mereıi ústem bolǵan. Al taǵy bir jekpe-jekte teń nátıje tirkelgen edi...

Rýhanııat • 15 Qyrkúıek, 2022

Tabytqa syımaǵan aqyn

Taǵdyrynyń talqany erte taýsylǵan talanttar az emes. Kisi sózinde kıe bar ekendigine de talas joq. Keıde sandardan syr izdeý qajet pe dep te oılaısyń. Nıkolaı Gýmılev túsin joryǵanda nege ólimmen sabaqtastyrdy eken? Ol túsinde 3 jáne 5 sandaryn kórdi. Onysyn áıgili aqyn, jary Anna Ahmatovaǵa bylaı dep áńgimeleıdi: «3 jáne 5 sandary taǵdyrymmen baılanysty. Men ne 35 ne 53 jasymda dúnıeden kóshetin shyǵarmyn». Ol rasynda da 35 jasynda baqılyq boldy.

Qoǵam • 12 Qyrkúıek, 2022

Qańǵybas ıtten qaýip kóp

О́tken jyldyń jeltoqsan aıynda «Janýarlarǵa ja­ýap­­ker­shilikpen qaraý týra­ly» zań shyqty. Atalǵan zań osy jyldyń 2 naýryzynda tolyq­qan­dy kúshine endi. Jańa zań qaraýsyz qalǵan ıtterge jaýapkershilikpen qaraýdy talap etedi. Iesi tabylǵansha tórt aıaqtyny óltirýge tyıym salynady. Tipti eki aıǵa deıin ony ýa­qyt­sha ustap, baǵyp-qaǵý qajettigi de eskerilgen. Alaıda eresekter túgili ba­la­lardy talap jatqan qań­ǵy­bas ıtter týraly qo­ǵam­da jıi aı­­tylyp júr. It ıe­leriniń jaýap­ker­shilikten jal­tarýy da talaı ret tal­qylandy.

Rýhanııat • 12 Qyrkúıek, 2022

«Qordaıdyń qońyr quljasy»

Es bilgeli el ishinde jú­rip, birde Qordaı, birde Tarazda turyp, qazaq ádebıetinde óshpes obrazdar qaldyrǵan ja­zýshy Nesipbek Dáýtaı­uly­nyń ortamyzdan ket­kenine, baqıǵa kóshke­ni­­ne de jyl toldy. Sherhan Murtazanyń ózi «Qor­daıdyń qońyr qulja­sy» dep ataǵan qalam­ger rýhy­na arnalǵan dóń­gelek ústel otyrysy Nes­keńniń týǵan jerinde ótti.

Aımaqtar • 12 Qyrkúıek, 2022

Qupııasy kóp Kókkól

Rasynda da, tabıǵattyń tamashasyna tamsanýdan jalyqpaısyń. Merki aýdanyndaǵy Qaraqystaq jaılaýynda turǵan Kókkóldiń qupııasy tańdaı qaqtyrmaı qoımaıdy. Jergilikti jurt «Áýlıekól» atap ketken Kókkólde aıdahar bar degen ańyzdy da jıi estımiz. О́zge elden kelgen týrıster de Kókkóldi kórýge qulshynyp turady.

Aımaqtar • 11 Qyrkúıek, 2022

605 shaqyrym jol jóndeledi

Biraz jyl buryn óńirde «Jol jyly» jarııalanǵan kezde kóne shahar Tarazdyń joldary biraz jańalanyp qalǵan edi. Odan bólek shalǵaı aýdandardaǵy eldi meken joldary da aıtarlyqtaı rettelgen bolatyn. Endi, mine, Jambyl óńirinde túrli dárejedegi joldardy jóndeý jumystary jańa qarqynmen qolǵa alynbaq. О́ıtkeni óńir basshysy Nurjan Nurjigitovtiń ózi saladaǵy jumystardy shıratýdy shegelep tapsyryp otyr.

Qoǵam • 07 Qyrkúıek, 2022

Balaǵa baqylaý qajet

Jelikken jasóspirimder jańa oqý jyly bastala salysymen quqyq qorǵaý qyzmetkerleriniń nazaryna ilikti. Polısııa qyzmetkerleri tún qatyp qydyrǵan jasóspirimderdi quryqtady. Oıyn-saýyq oshaqtary men saıabaqtarda, turǵyn úılerdiń aýlalarynda túngi saǵat 11-den keıin erkin oıqastap júrgen erke balalar jyldaǵy dástúr boıynsha reıdtik tekserýler júrgiziletinin qaperden shyǵaryp alǵan sekildi.

Aımaqtar • 05 Qyrkúıek, 2022

Áıgili aqyndy áspettedi

Taraz tórinde Qazaq­stan­­nyń Eńbek Eri, Ha­lyq jazýshysy Muh­tar Shahanovtyń 80 jyl­dy­ǵyna arnalǵan «Ǵumyr-darııa» atty áde­bı kesh uı­ymdas­ty­ryldy. Is-sha­raǵa áıgili aqyn arnaıy kelip qatysty. О́ńir basshysy Nurjan Nurjigitov oblys turǵyndary atynan aldaspan aqynǵa qurmet kórsetti.

Rýhanııat • 05 Qyrkúıek, 2022

«Biz ekeýmiz» qalaı dúnıege keldi?

2000 jyldardyń bastapqy kezinde jaryqqa shyqqan «Biz ekeýmiz» áni birden hıtke aınalyp ketken bolatyn. Taýdyń tańǵy samalyndaı tyńdaǵan saıyn janyńdy rahatqa bóleıtin ǵajap ánniń árbir tarmaǵynan romantıkalyq sıpat sezilip turady. Sózi men sazy úılese ketken shyǵarma ánshi Dosymjan Tańatarovtyń oryndaýynda kópshiliktiń kóńilinen shyqqanymen, týyndynyń avtorlary týraly jurt kóp bile bermeıdi.